vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund. Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha võib aga ka püsivalt paigal seista. Paigalseis on teatud liiki liikumisolek. Paigalseis on liikumine kiirusega, mille väärtus on null. Sellist olukorda, kus kehale teised kehad ei mõju, on pea võimatu leida. Sellega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud on kompenseerunud ehk vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. Näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis siis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud ülespoole mõjuva üleslükkejõuga Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud. Selliste järeldusteni jõudis Inglise loodusteadlane Isaac Newton looduses toimuvat vaadeldes juba 17. sajandil. Ta sõnastas selle liikumisseaduse järgmiselt:
Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vastastikmõjud............................................................................................................................4 Mateeriaosakesed........................................................................................................................4 Värv tugeva vastastikmõju laeng.............................................................................................4 Antiosakesed.............................................................................................
Ideaalne gaas Ühine Reaalne gaas · Lõhna levimis kiirus u · Kerge kokkusuruda · Lõhna levimis kiirus 450 m/s ideaalset gaasi ja väikse mõnikümmend cm/s · Molekulide vahel pole tihedusega reaalset · Molekulide vahel on vastastikmõjusi. gaasi. vastastikmõjud · Ideaalset gaasi on kerge · Ideaalne gaas ja väga · Suure tihedusega kokkusuruda ning ta on hõre reaalne gaas reaalset gaasi on raske lõpmatult kokkusurutav (ideaalilähedane) on kokkusuruda · Ideaalset gaasi saab väga sarnased. · Reaalse gaasi kirjeldada ideaalse gaasi kirjeldamisel võib
Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Hääl kandub mikrofoni ja muutub laineks. Hääl jääb mikrofoni ja teeb sellest elektri. Kõlaris muutub elekter hääleks ja tuleb häälena välja. Hääl liigub mööda raadiolaineid.
Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained) Gravitatsioon on seotud keha massiga : mida suurem mass, seda suurem gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. vabalangemine--Kehade kukkumine kui õhutakistus puudub või on väga võike Teised vastastikmõju liigid Elektromagnetiline vastastikmõju : 1) tugevam kui gravitatsiooniline 2)ulatub mistahes kaugustele 3)aineosakestevahelised vastastikmõjud . näiteks laetud kehade vahel. Tugev vastastikmõju 1)ulatub väga väikestele kaugustele 2)sadu kordi tugevam kui elektromagnetiline 3)esineb aatomituumades ja teiste elementaarosakeste vahel Nõrk vastastikmõju 1) ligikaudu 1000x väiksem mõjuraadius kui tugeval vastastikmõjul 2)esinev radioaktiivsete ja elementaarosakeste muundumisega seotud nähtustes
Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli- näitab kui suur jõud mõjub selles väljas pos laenguga kehale. È=`F/q `F-jõud N, È- ele...
Gravitatsioon on üks neljast aine ja energia vastastikmõjust. Ülejäänud vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Gravitatsioonilise vastastikmõju käigus tõmbuvad [mass]i omavad kehad teineteise poole. Kehadele mõjuvat gravitatsioonijõudu väljendatakse valemiga F = G frac{m_1m_2}{r^2} kus F on gravitatsioonijõud, m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant. Gravitatsiooniline vastastikmõju on võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk.
13. Coulomb'i seadus. Punktlaengud. Ülesanded. Coulombi seadus-2 punktlaengut mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline nende langute korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga. Punktlaeng on elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. 14. Gravitatsioonilise ning elektrostaatilise vastastikmõju võrdlus. Gravitatsiooniline vastastikmõju on võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk. Ülejäänud fundamentaalsed vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Gravitatsioon on neist nõrgim.
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda
Molekulaarfüüsikas nim. molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim
Sündmuste horisont Pöörlev objekt Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakesteks nimetatakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaar - osakestest. Osakesed ja vastastikmõjud Looduses eksisteerib nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone gravitatsioonijõud elektromagnetiline jõud tugev vastastikmõju nõrk vastastikmõju. Gravitatsioonijõud - mõjub vastavalt massile, mõjub AINULT tõmbuvalt. Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el.magn vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena.
Newtoni seadused Newtoni I seadus e. inertsiseadus kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu.
energia üle tekkinud väljaosakesele (gluuon, W/Z boson või footon). Need osakesed omakorda muutuvad uuteks osakesteks. 7) Standardmudel Standardmudel võtab kokku füüsikute tänapäevased arusaamad elementaarosakestest ning looduses valitsevatest fundamentaaljõududest. Standardmudelisse kuuluvad kaks praeguseks välja töötatud teooriat: kvantkromodünaamika ja elektronõrga interaktsiooni teooria. 8) Esinevad vastastikmõjud nimeta 4, oska reastada, igaühe tunnused (võrdle) Gravitatsioon, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju, tugev vastastikmõju 9) Kvargid mis osakesed on, kuidas käituvad, kus esineb Kvargid: Elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus. Aine väikseimad osakesed. Ei esine vabade, üksikute osakestena. Esinevad kolmekaupa.
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Elementaarosakesete füüsika Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab
Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised vastastikmõjud on tugevamad (kõrgem keemistemp.); ühtlasi paiknevad molekulid ka kompaktsemalt (suurem tihedus) 4. Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline. Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile. 5
olevate iga galaktika keskel, kaasa arvatud meie Linnutees. Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul pole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, mille tihedus on lõpmatu ning seda nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Seda piiri tuntakse ka Schwarzschild'i musta auguna, kuna saksa astrofüüsik Karl Schwarzschild arvutas esimest korda välja sündmuste horisondi suuruse.
· Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. · Jõud on vastasikmõju mõõduks. m · Jõu ühik on 1 N (njuuton). 1N = 1kg 2 s · 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. · Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus on määratud kõikide jõudude vektorsummaga, mida nimetatakse resultantjõuks. Vastastikmõjud Vastasikmõju Kehad, mille Suhteline tugevus Mõjuraadius vahel esineb Gravitatsiooniline Kõik kehad 1038 Nõrk Kõik elementaar 1015 1018m osakesed Elektromagnetilin Elektriliselt laetud 102 e kehad Tugev Nukleonid 1 1015m Newtoni III seadus
sõltumatult eksisteeriv objektiivne reaalsus, varem samastati ainega. Mateeria on sama, mis loodus, põhivormid Aine ja väli. Aine see millest kõik kehad koosnevad Väli see, mille abil üks keha teist mõjutab Mateeria põhiomadus Liikumine ehk muutumine Mehaaniline liikumine asukoha muutumine ruumis ja ajas Keemilised reaktsioonid rakkude teke ja surm (evolutsioon) Aine olekumuutused faasisiirded (temperatuuri ja rõhu toimel) Vastastikmõjud Gravitatsiooniline kõik kehad Elektromagnetiline laetud kehad Tugev (prooton ja neutron) Nõrk (elementaarosakesed) Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed --aine algosakesed Vaheosakesed vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga)
Mõnes kaheribalises süsteemis kesksageduskõlar puudub ja keskmiste sageduste mängimine jääb tweetri ja woofri hooleks. 2 Kõlari ehitus Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Et võimalikult palju tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil
, kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja Newtoni I seadus : Resultantjõud, liikumine mitme jõu mõjul, keha mass, inerts, inertsus NB ! Ühikud , ühikute dimensioonid Ülesanne : Millal langevarjur langeb ühtlase kiirusega ? Millal keha tõstetakse ühtlase kiirusega ? Millal keha veetakse mööda pinda ühtlase kiirusega ? Millal keha langeb vedelikus ühtlase kiirusega ? Newtoni II seadus : seadus ise, jõu def, jõu ühik (!) , resultantjõud.
Liimid valmistatakse spetsiaalsete lahustena fenoolformaldehüüd-, räniorgaanilistest, epoksü- ja teistest sünteetilistest vaikudest ning ühenditest. Miks liimid liimivad? Lihtsamalt seletades, liimid liimivad, sest molekulide vahel tekivad liimidel kokkupuutes teiste ainetega paremini tõmbejõud. Teatavasti molekulidel on tõmbe ja tõukejõud. Tegu ei ole mitte rohkem keemiaga vaid kvantfüüsikaga. On olemas tugevad ja nõrgad vastastikmõjud, kui aatomid on omavahel kaugel, siis nad ei püüa, ei ole võimelised püüdma end üksteise haardesse. Osad aatomid aga suudavad pugeda teise keha aatomitele nii ligi, et nad haaravad need enda külge/kõrvale ja ei lase nii lihtsalt enam lahti. Keemia seisukohalt pole liimimine midagi muud kui sidemete loomine aatomite vahel. Õigupoolest on koguni molekuli moodustamine kahest aatomist teatavas mõttes liimimisprotsess. Maailma omaette
H-H 436 kJ; C-H 414 kJ; C-C 343 kJ; C-O 351 kJ Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus 1) van der Waalsi jõud 0,4 4,0 kJ/mol 0,1 0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Need on üksikult väga nõrgad vastastikmõjud, mis toimuvad naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal. 2) vesiniksidemed 10 30 kJ/mol 0,3 nm Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H-aktseptor) vahel, kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel. 3) ioonsed sidemed 20 kJ/mol 0,25 nm
Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Aja ja ruumi homogeensus tagab teadmiste kogumise. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju Kandja 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud ..) Skalaar füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus..), Tehted skalaaridega on nii nagu tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik?
RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...
Seejärel lõi töörühm laserite abil optilise võre, mis nende potentsiaalset energiat ja liikumisvabadust seega maksimaalset kineetilist energiat vajalikul määral piiras. Pilve korrapärasust aitasid kindlustada aatomite omavahelised tõukejõud. Viimaks muutis töörühm magnetväljadega osakestevaheliste vastastikmõjude suunda. "Magnetvälja muutmisega muutuvad eelnevad tõukejõud tõmbuvaks, tõmbuvad vastastikmõjud viivad loomulikult negatiivse rõhuni. Osakesed tahavad üksteise lähedal olla," selgitas Schneider. Positiivsetel temperatuuridel järgneks sellele aatomite pilve kokkukukkumine. Ent antud juhul oli kaaliumi aatomitel ainuvõimalik optilise võre tõttu oma algset positsiooni säilitada. Protsessiga kaasnevalt tõusis aatomite temperatuur järsult rohkem kui 600 millisekundiks mõne miljardiku kraadini alla absoluutse nulli. "Teatud mõttes küllastab protsess süsteemi energiaga
Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks
22. Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained). Mida suurem keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. 23. Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud. 24. Tugev vastastikmõju- avaldub peamiselt tuumajõududena; jõud, mis hoiab kvarke koos; tugeva vastastikmõju laengut nimetatakse värvuseks. Nõrk vastastikmõju- esineb kõikide elementaarosakeste vahel, mõjuraadius on alla 10-17 m, esineb elementaarosakeste lagunemisel teisteks osakesteks. Ei saa kirjeldada tõmbe- või tõukejõududena. 25. Newtoni I seadus- kui teiste kehade mõjud kehale kompenseeruvad, siis on see keha
aastal kinnitati see süsteem kinodes standardiks. Helisüsteemide arendus jätkub pidevalt. Märkimisväärsed uuendused viimaste aastate jooksul on parendused membraani ja magneti materjalides. Paranenud on ka mõõtmis- ja tootmistehnikad. Kõlari ehitus Enamik kõlareid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Membraan on tavaliselt koonuse või kupli kujuga, kuid täpne kuju on tootja otsustada. Ideaalne materjal oleks: Väga tugev, et ära hoida kontrollimatuid membraani võnkumisi Väga kerge, et võimalikult suur osa signaalist võimalikult täpselt heliks muutuks - füüsiliselt
Päikese massi. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja teine sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et keha paokiirus 1 hakkab lähenema valguse kiirusele. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks
rõhkude vahemikus. Üldine auruõhk lahuse kohal p koosneb komponentide aururõhkudest: p p10 X 1 p 20 X 2 p10 (1 X 2 ) p 20 X 2 p10 ( p10 p 20 ) X 2 . Seega püsival temperatuuril on ideaalse lahuse aururõhk koostise lineaarseks funktsiooniks. 4. Kõrvalekalded ideaalsest lahusest 5. Lõpmata lahjad lahused. Henry seadus. Lõpmata lahja lahus – väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. Lõpmata lahjades lahustes puuduvad vastastikmõjud lahustunud aine osakeste vahel. Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C = KH P kus, KH on Henry konstant (mol/1 atm); C – gaasi kontsentratsioon lahuses (mol/l); P – gaasi osarõhk lahuse korral (atm). Võrrandit kasutatakse gaaside lahustumise iseloomustamiseks vedelikes. Võrrand kehtib ainult püsivalt lahjade lahuste korral. 6. Gaaside lahustumine vedelikes
Radiation Lasergrammofon, laserkassaator, laserprinter, laserviip, hologrammid. Lasertööriistad(puurid,saed, freesid, keevituspõleti, frees, pindade töötlemine). Meditsiin Elektroonika. Optiline side. Elementaarosakeste füüsika · Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitasioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju
mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. 54 Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju
Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed ja I-ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob millised koosnevad kahest teineteises mitteahustuvast vedelikust, kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, end vastasmärgilise pinnaga
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs
Ideaalne gaas Ühine Reaalne gaas • Lõhna levimis kiirus u 450 • Kerge kokkusuruda • Lõhna levimis kiirus m/s ideaalset gaasi ja väikse mõnikümmend cm/s • Molekulide vahel pole tihedusega reaalset gaasi. • Molekulide vahel on vastastikmõjusi. • Ideaalne gaas ja väga hõre vastastikmõjud • Ideaalset gaasi on kerge reaalne gaas • Suure tihedusega reaalset kokkusuruda ning ta on (ideaalilähedane) on väga gaasi on raske lõpmatult kokkusurutav sarnased. kokkusuruda • Ideaalset gaasi saab • Reaalse gaasi kirjeldada ideaalse gaasi kirjeldamisel võib ideaalse
5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: Vabade obiektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui obiekt pole vastastikmõjus ümbritsevate obiektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja Tugev, Elektromagnetiline, Nõrk, Gravitatsiooniline. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor- Füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt. Skalaar- Füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik?
mis hoiavad koos tuuma moodustavaid nukleone NÕRK VASTASTIKMÕJU-selles osalevad kõik elementaarosakesed, väla arvatud footon. Nõrga vastastikmõju ulatus on suurusjärgus 10-18 m. Nõrk vastastikmõju põhjustab elementaarosakeste muundumist, näiteks radioaktiivsete tuumade -lagunemist, mille käigus üks neutron muundub prootoniks ja sünnivad elektron ning antielektronneutriino. Neid nimetatakse fundamentaalseteks, sest et kõik teised looduses esinevad vastastikmõjud avalduvad nimetatud nelja abil. Oleme õppinud terve rea jõudusid (elastsusjõud, hõõrdejõud, toereaktsioon, üleslükkejõud, rõhumisjõud jne.) Kõik need jõud on aga oma olemuselt seotud nimetatud nelja fundamentaaljõuga. Teadlased on ammu arutlenud, Kas ikka kõik nimetatud neli vastastikmõju on tõesti fundamentaalsed. Kas ei oleks võimalik ühte neist avaldada teiste kaudu? Ühtse väljateooria otsingutega tegeles palju aastaid ka Albert Einsein, kuid ilma suurema eduta.
Q=cm(t2-t1) Siseenergia muutmine Q=Lm Sulamine Q=m Aurustumine Mille poolest erineb reaalne gaas ideaalsest? Reaalsel gaasil on molekulidel kindel ruumala ja tuleb arvestada nendevahelist vastastikmõju(tõmbejõudu) Mis on aine ehituse kirjeldamise aluseks? Molekulide paigutus, molekulide liikumise iseloom, molekulide vahelised vastastikmõjud Võrrelda omavahel erinevaid agregaatolekuid: TAHKE VEDEL GAASILINE Osakeste koht ja Kindel koht ja Puudub kindel koht ja Puudub kindel koht ja paigutus paigutus paigutus paigutus Osakeste liikumine Võnguvad oma koha Võnguvad teatud Korrapäratult ühest ümbruses koha ümbruses ja kohast teise
o niiskus o tuul jt Siia võib lugeda ka näiteks hapestumisega seotud probleeme pH, mulla koostist, raskemetallide mõju, radioaktiivsust. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Organismide kooseksisteerimine võib olla kõigile osapooltele kasulik, ainult ühele poolele kasulik, kõigile kahjulik. On selge,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksisteerimist. Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged» küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid) 1 Organismidevahelised suhted Biootilised organismidevahelised tegurid tulenevad organismidevahelistest suhetest.Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3
Näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 4) Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5) Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6) Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7) Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. Tugev – 1, elektromagnetiline – 1/137, nõrk – 1*10-6, gravitatsiooniline – 6*10-39 8) Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor- füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar- füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) 9) Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. Kolmnurk Parallelogramm
• Kehade süsteemid: • - avatud (mõjuvad jõud süsteemiväliste kehade poolt, esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga); • - suletud (süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, puudub aine- ja energiavahetus väliskeskkonnaga). Kehade liikumisoleku muutumine • Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seista paigal. • Olukorda, kus kehale mingit jõudu ei mõju, on pea võimatu leida. Tavaliselt vastastikmõjud tasakaalustavad teineteist. • Newtoni I seadus (inertsiseadus): kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. • Keha paigal (v=0), liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (a=0, v=const). • Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks. Kehade liikumisoleku muutumine
Tema mõju suurus ehk ulatus on kaugele ning selle tugevus on gravitatsioonist suurem. 3) nõrk vastastikmõju – mõjutab kõiki elementaarosakesi. Tena mõjuulatus on väga väike (aatomisisemus) ja tugevus on elektromagnetilisest ja tugevast vastastikmõjust väiksem. 4) tugev vastastikmõju – mõjutab kõiki osakesi, millel on värvilaeng (kvargid, gluuon). Mõjuulatus on väga väike (aatomi sisemus), kuid tugevus on ülisuur. Vastastikmõjud võivad olla väga erineva tugevusega. Selleks, et vastastikmõju tugevusi saaks omavahel võrrelda, on kasutusele võetud füüsikaline suuruks, mida kutsutakse jõuks. Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele kehale, kutsudes esile teisel kehal kiirenduse. Jõud on vastastikumõju mõõt ning tema arvväärtus näitab selle tugevust. Seega on jõud kiirenduse ehk kiiruse muutumise põhjustaja
Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed.
Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 10^40 Tugev gluuon ( meson), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk -
4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja 10^40 Tugev - gluuonid, 10^38 Elektromagnetiline - footon, 10^15 Nõrk - vahebosonid, 10^0 Gravitatsiooniline - graviton 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt(nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii nagu ikka tehted reaalarvudega. 9
radikaalid paigutuvad struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga pinnale. Tertsiaalstruktuuri fikseerivad amino- hapete radikaalide vahelised, peamiselt mittekovalentsed sidemed: 3 1) Elektrostaatilised vastastikmõjud ehk ioonsidemed 2 2) Vesiniksidemed 4 3) Hüdrofoobsed vastastikmõjud 1 4) Kovalentsed disulfiidsidemed LIISI KINK 18 BIOKEEMIA test I
5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ning selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Aja homogeensus vabade objektide (kehade) jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Ruumi puhul tähendab see seda, et iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Seetõttu on minevikus avastatud ja kehtivad reeglipärasused kehtivad ka tu- levikus, see tagab teadmiste kogumise võimalikkuse. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja. Nimetus Suhteline tugevus Käitumine ruumis Kandjad Tugev / Gluuonid Elektromagnetiline / Footonid Nõrk / / Vahebosonid
· pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja kohavektor;
annaabi.ee 
