Niude - Suur nimmelihas köikidelt nimmelülidelt ja Kinnituvad ühise kõõluse väldib tahapoole kukkumist. nimmelihas lülivaheketastelt abil reieluu pöörlile Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Niudelihas Niudeluuaugult TAGUMINE RÜHM (8) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
KT IV ALAJÄSEME LIHASTIK 67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile
õlavarre-kolmpealihas painutatud küünarvarre puhul) 2) Pingestunud lähteseisund – lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu (nt pooside säilitamine) 3) Lühenenud pingeseisund – lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisele lähenenud, lihaskõht paksenenud (nt õlavarre-kakspealihas painutatud küünarvarre puhul) 4) Lõdvestunud lähteseisund– lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus (nt. pikali olles reie-nelipealihas) 5) Lühenenud lõdvestusseisund– lihase algus- ja kinnituskohad on üksteisele väga oluliselt lähenenud (nt. väga tugeva küünarvarre painutuse korral õlavarre-kakspealihas) 6) Väljavenitatud lõdvestusseisund – peaaegu võimatu saavutada kuna väljavenitatult avaldub lihase elastsus. 12. Lihase paradoksaalne töö Lihas põhjustab liigest ületades selle liikumise. Aga on ka võimalik, et kaudsel teel mõjutab lihas ka temast nii proksimaalselt kui ka
põndapealiselt ja kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. VÄIKESÕRME SIRUTAMINE NB! Väikesel sõrmel ja pöidlal on lisaks veel oma sirutaja ALAJÄSEME LIHASED 1. Niude-nimme lihas: (kubeme piirkonnas), algab nimmelülidelt ning kinnitub reieluu väikesele pöörlile (VIIB REIT ETTE). 2. Suur tuharalihas- algab niudeluu tagapinnalt ja kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. REIE TAHAVIIMINE REIS - Reie tagakülg NB! Algavad istmikuköbrult ehk põlve painutajad (viivad puusaliigesest reie taha). 1. Reie kakspealihas- vasakpoolne, kinnitub pindluule. (Reie sirutamine, põlvest painutamine). 2. Poolkilelihas – parempoolne, kinnitub sääreluule. (reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1
Tallinna Liivalaia Gümnaasium 10 venitusharjutust Elin Järve 10b 2011 Väljaaste Mõju: Säärelihas ja achilleuse kõõlus. Tagapool olev jalg peab olema sirgelt täistallal. Keha raskus tuleb viia vaikselt ette, samal ajal hoides tagapool oleva jala kanda maas. Harkiste Mõju: Reie lähendaja lihased. Maas istudes tuleb jalad viia võimalikult kaugele kõrvale. Harktoeng Mõju: Reie lähendaja lihased. Püsti olles tuleb kätega puudutada põrandat ning suruda jalgu kõrvale. Selililamang Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides.
Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt Reie eemaldamine pöörlile Pöörab reit välja Ristluu vaagenmiselt
sissepoole pöörates pöördub küünarvars väljapoole ning väljapoole pöörates sissepoole. Kõhusirglihas- Kokku tõmbumisel painutab rindkeret ettepoole või kergitab vaagnaluud, samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Oluline roll sünnitamisel ja roojamisel. Suur tuharalihas- Sirutab reit tahapoole, pöörates seda väljapoole. Samuti aitab see säilitada inimesele omast keha vertikaalasendit, hoides vaagnaluu reieluu kohal. Õrnlihas- jala reie suhtes painutaja ning reie lähendaja. Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt.
küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk cutaneus antebrachii caudalis niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk niude-kubeme närv – n. ilioinguinalis kõhulihased, kõhu ja reie nahk suguelundite-reie närv – n. lat. kõhuseina lihased, reie med. lihased genitofemoralis & nahk, munandikott, munanditõstur, eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n
Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M
Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja
musculus gluteus eesmiselt samal ajal seda medius ülemiselt sisse- ja väljapoole niudeharjalt ja pöörates ristluunimmeluu fibroossest kaarest tuharalihase kilekõõluselt Väike tuharalihas / Niudeluu Reieluu Reie ette- ja musculus gluteus tagapinna suurpöörale tahaviimine ja minimus alaosalt pööramine Laisidekirme Niudeharjalt, Ühendub reieluu Kokku tõmbudes pingutaja ülemiselt aponeuroosiga ja sirutab see reieluu eesmiselt kinnitub sääreluu aponeuroosi niudeogalt ning väliskörpusel välisosa, samal
Õlavarre-kolmpealihas* Abaluu, Küünarnukk Küünarvarre sirutamine triceps brachii õlavarreluu Õlavarre-kodarluulihas Õlavarreluu Kodarluu Küünarvarre painutamine Pikk pihulihas Õlavarreluu Pihukilekõõlus Käe painutamine Sõrmedesirutaja Õlavarreluu II kämblaluu põhimik Käsivarre painutamine Suur/keskmine/väike Niudeluu Reieluu Reie sirutamine/pööramine tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine
(teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu alumisele otsale), painutab küünarliigest, supinatsioon ja pronatsioon TAGUMINE RÜHM: Süva kiht: alguskoht sama Pikk pöidlaeemaldaja (küünarvarre luude tagumiselt pinnalt pöidla Reie lihased kämblaluule), pöidla eemaldaja Lühike pöidlasirutaja (pöidla proksimaalsele lülile), sirutab pöialt Pikk pöidlasirutaja (distaalsele lülile), sirutab pöialt Nimetissõrme sirutaja (nimetissõrmele), nimetissõrme sirutaja Pindmine kiht: alguskoht sama,
e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba
Kombeldes on liha pehme.Nt õlavarre-kakspealihas väga tugeva küünarvarre painutuse korral 26.SELGITAGE LIHASE SEISUND: PINGESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lähteseisundis ja pinges. Lihase algus- ja kinnituskohtade vahekaugus ei muutu. Lihas on hästi kombeldav. Nt pooside säilitamine 27.SELGITAGE LIHASE SEISUND: LÕDVESTUNUD LÄHTESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on lähteseisundis ja lõtvunud. Lihaspinge on väike, säilinud on ainult loomulik lihastoonus. Nt lamali asendis reie-nelipealihas, ... jne 28.SELGITAGE LIHASE SEISUND: VÄLJAVENITATUD PINGESEISUND. TOOGE NÄIDE Lihas on pingestunud ja välja venitatud. Lihase algus- ja kinnituskohad on teineteisest eemaldunud. Lihas on hästi kombeldav. Nt õlavarre-kolmpealihas tugevalt painutatud küünarvarre puhul 29.SELGITAGE MÕISTED: LIHASE ANATOOMILINE JA FÜSIOLOOGILINE RISTLÕIKEPINDALA Lihase anatoomiline ristlõikepindala lihase suhtes risti teostatud läbilõige.
Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse.
HÜPPAJA PÕLV JA JOOKSJA PÕLV Karite-M. Mander 1.kursus HÜPPAJA PÕLV Karite-Mirell Mander 1.kursus SÜMPTOMI D • Ebamugavustunne • Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu
-sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni
Väikesõrme-sirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Õlavarreluu lateraalselt põndapealselt. Väikesõrme selgmisele pinnale. *väikese sõrme sirutamine. 67. VAAGNAVÖÖTME LIHASED Niude-nimme lihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena. Mõlemad lihased kinnituvad *reie jõuline ette viimine *suur nimmelihas viimaselt rinnalülilt jakõikidelt ühise kõõluse abil reieluu (sprindid, reietõsted). nimmelülidelt ning lülivaheketastelt. väikesele pöörlile. *niudelihas - niudeluuaugult Keskne tuharalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Reieluu suurele pöörlile. *eemaldab reit (eesmised rühmad viivad reie
külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6 4. Nihutamine tõmmates/lükates abistajatel üheaegselt nihutada patsienti voodi peatsi suunas (pilt 7, 8). Kui patsient on väga raske või on väga jalutsisse vajunud, siis sooritada nihutamist mitu korda.
Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon (siserotatsioon, anteversioon, välisrotatsioon, retroversio) Musculus gluteus maximus o: ala ossis iili (tagapool linea glutea posterior) + fascia thoracolumablis + os sacrum i: tuberositas glutea + tractus iliotibialis
Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe mediaalne osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või "surisevad". Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki". * Nimmepõimik moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest, paikneb nimmelülide kõrval niudenimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: * reienärv laskub kubemesideme alt reiele innerveerides eesmist lihasgruppi ja nahka * toppenärv suundub reie mediaalse grupi lihastele * Ristluupõimik moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda
lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r
ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale. · Ühel abistajal julgestada patsienti ning tõsta puusa ja teisel abistajal asetada patsiendi pöördesisene sirge käsi peopesaga vastu reie eesmist külge. 2. Pöörata patsient küljele: ühel abistajal julgestada patsienti õla- ja puusaliigesest (pilt 1) ning teisel abistajal võtta patsiendi käsi õla- ja küünarliigesest (pilt 2, 3), küünar- ja randmeliigesest patsiendi külje alt välja. Pilt 1 Pilt 2 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm
ristluu tagumine pind Keskmine tuharalihas* Niudeluult Reieluu ülaosa Eesmine osa viib reit ette, pöörab sisse, M. GLUTEUS MEDIUS tagumine-taha, pöörab välja Väike tuharalihas* Nidueluu välispinnalt, Reieluu Viib reit eemale, kaugemale M. GLUTEUS MINIMUS välimise ja sisemise pöördlas(ülaosas) Reie mediaalne pöörlemine tuhara line’i vahelt Laisidekirme-pingutaja Eesmis-ülemine Niude- Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga sääreluukulgla Reie-nelipealihas* Reiesirglihas:eesmis- Põlvekeder, Tõmbab reit ette MUSCULUS alumine niudeluuoga põlvekedraside, QUADRICEPS FEMORIS Later.pakslihas:suur sääreluuköprus
aldis erinevat tüüpi vigastustele. Seega ei ole sulgpallurite seas ebatavaline, et treeningu või mängu ajal saadakse erinevaid vigastusi. Siiski on sulgpall üsnagi turvaline mäng, väikese vigastusohu tõttu, aga mängus ettejuhtuvate vigastuste teadlikus on ikkagi vajalik. Ühes Hong Kongi professionaalsete sulgpallurite peal läbi viidud uuringust tuli välja, et kõige sagedasemad vigastuse tüübid olid nikastused ja kõige tihedamini tuli seda ette selja, õla, reie ja põlve piirkonnas ( A. Muttalib, M. Zaidi, C. Khoo, 2009 ). Vigastuste põhjused Mängu on iseloomustatud kui kiiret, plahvatuslike liigutustega, maksimaalset pingutust, pikki pallivahetusi ja vägagi väsitav. Mängu ajal langeb surve põlvedele, hüppeliigestele, õlgadele, sääre-, reie- ja seljalihastele. Raske treenimine ja pidev mängimine võib viia ülekoormusvigastusteni. (Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D., 2005)
13. Hea rüht ei tähenda üksnes tugevaid lihaseid. Väga paljud ebamugavustunded saavad alguse just ülemäära pinges lihastest. Leia üles pinges lihased ja venita neid mõnuga. 14. Lihaspinge häirib verevarustust, surudes närvijuurele tekitab valu. Valu võib kiirguda tekkekohast üllatavalt kaugele. 15. Tugevalt kuklasse viidud pea ja kokku surutud kaela korral pingestuvad lülisamba rinnaosa lihased .Reie eesmise grupi lihaste pinge koormab põlvi, reie tagumise grupi lihaste lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus. Tuhara süvalihaste lühenemise korral on valud tuharas, reie tagumises osas ja puusa piirkonnas. 16. Harjutuste sooritamisel jälgi õiget hingamist. Venitusharjutusi saatku sügav ja aeglane väljahingamine, sest nii paraneb lihase venitatavus. Vältida tuleb hingamispeetuse teket. Sellega kaasneb mõningane lihastoonuse tõus ja halveneb nii organismi kui lihase varustamine hapnikuga. 17
kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (kolmeteljeline). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/2 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa-sälku puusanapa-ristiside. Tähtsaim side on niudeluu-reie side, mis piirab reie tahaviimist. See on inimkeha tugevaim side. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: a) Ümber frontaaltelje - reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13° ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niudeluu-reie side). b) Ümber sagitaaltelje - reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon). c) Ümber vertikaaltelje - reie sisse- ja väljapööramine. 45. Põlveliiges:
Staatilised soojendavad venitused Kohe kui üldine soojendus tehtud, on lihased soojad ja tunduvalt elastsemad. Pärast üldist soojendust võiks kähku asuda staatilise venituse juurde, mis tähendab aeglast, kerget ja lõdvestunud staatilist lihase venitust. Alustama peaks seljast, millele järgneb ülejäänud ülakeha ja seejärel alakeha. Staatilist venitust võiks teostada järgmises järjekorras: 1. selg 2. küljed 3. kael 4. küünarvarred ja randmed 5. triitseps 6. rind 7. tuhar 8. reie siseküljed 9. reie nelipealihased ja reie eemaldajad 10. sääred 11. sääre esikülg 12. reie kakspealihas 13. pöiad 2. Dünaamilised soojendavad venitused Kohe kui staatiliste venitustega valmis, võiksid järgneda kerged dünaamilised venitused jalgadele ja kätele erinevates suundades. Kurzi ja Acute'i järgi tuleks teha niipalju seeriaid kui vaja, et jõuda erinevate töös põhiraskust kandvate liigeste liikumise maksimaalamplituudini,
sirutaja (st. Algab õlavarreluu pinnale, kus muutub selle lateraalselt põndapealiselt) aponeuroosiks Toimides puusaliigesele, teostab Algab kahe peaga, mis niude-nimme lihas reie jätkuvad omaette lihastena. anterversiooni (nn sprinterlihas) Suur nimmelihas algab Mõlemad lihased ja vähesel määral ka Vaagnavö Niude- viimaselt rinnalülilt ja kinnituvad ühise kõõluse välisrotatsiooni. Fikseeriutd ötmelihas
Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 34. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk. 35. Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad
taanduv töö - lihase jõust ei piisa vastumõjude ületamiseks - lihas on maksimaalse pinge all, kuid pikeneb. Lihaste nimetused. Igal lihasel on oma nimetus, mis püüab anda ka pisut informatsiooni selle lihase kohta. Lihaste nimetused võivad olla: - kuju järgi - ümar (teres), romb- (rhomboideus)jne., - suuruse järgi - väike (minimus), suur (maximus) jne., - asukoha järgi - õlavarre (brachii), reie (femoris) jne., - osade arvu järgi - kakspea (biceps), kakskõht (digastricus) jne., - kinnituskohtade järgi - rinnaku-keeleluu (sternohyoideus) jne., - funktsiooni järgi - painutaja (flexor), sissepööraja (pronator) jne. Lihaste abiaparaadid: Lihastel, nagu liigestelgi, on abiaparaadid, mis nende tööd abistavad. Osa neist abiaparaatidest on ühised liigestega, osa kuulub vaid lihaste juurde:
Mida kiirem on rütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased väsivad. Väsimust tekitab ka pidev sundasend. Lihase pingsus ehk lihase toonus tähendab lihases pidevalt säilitatavat nõrka kontraktsiooni. Kui lihasesse suunduv närv katkeb, kaob ka lihase toonus. Kui inimene on pinges, on lihase pingsus samuti suur. Tähtsamad lihased Milliste numbritega on joonisel tähistatud alljärgnevad lihased? Number Lihas Ülesanne Reie sirglihas Koos vahelmise pakslihasega (jääb reie sirglihase Külgmine pakslihas alla) moodustavad reie-nelipealihase. Keskmine pakslihas Tõstab jalga ja sirutab põlve. Kõhu sirglihas Kallutab keha ette Pikk varvaste sirutajalihas Tõstab varbaid Näolihased Liigutavad alalõuga ja väljendavad emotsioone Seljalihas Viib õlavart taha
kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik
0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3. 3 M. extensor carpi ulnaris Küünarmine randmesirutaja 4. 3 M. sartorius Rätsepalihas 5. 3 M. rectus femoris Reiesirglihas (osa reie-nelipealihasest) 6. 3 M. vastus lateraalis; Külgmine pakslihas; 7. M. vastus medalis; Keskmine pakslihas; ; Vahelmine pakslihas ; M. vastus intermedius 3 M
Mõlema häbemeluu liigesepindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 44. Puusaliigeses liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Tegu on pähkel- ehk keraliigesega (lihtliiges). Liigenduvad reieluu pea ja puusanapp. Selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje, s.o. reie ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje toimub reie eemaldamine ja lähendamine; ning vertikaaltelje ümber teostub sisse- ja väljapööramine ning koonusliikumine. Abiseadeldiseks liigesemokk. 45. Põlveliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. Põlveliiges on kombineeritud lihtliiges nii plokk- kui ka ratasliiges. Liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad. Abiseadeldiseks meniskid, mis aitavad tekitada liigeseauku ja keder (põlvekeder)
· hoia venitust 10-20 sekundit, lõdvesta hetkekes, venita uuesti ning veidi rohkem, hoia uuesti venitust 10-20 sekundit. · Lõdvestu · Ära vedruta · Valu tekkida ei tohi. Kui tunned valu, lõpeta harjutus, sest kui venitus põhjustab valu, jäigastuvad ainult need lihased, mida püüad venitada ja soovitud tulemus jääb saavutamata Alakeha harjutused: · Reie tagaosa venitus keppidele toetudes · Reie tagaosa venitus keppidele surudes · Puusa painutuslihaste venitus keppidele toetudes · Reie esiosade venitus keppidele toetudes · Reie eesosade venitus keppidega · Sääremarjade venitus vastu keppe · Reie sisekülje venitus keppidele toetudes · Niude- ja puusavöö piirkonna venitus keppide toetudes
väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine- front-reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine sagit- reie eemaldamine, lähendamine vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine 45. põlveliiges- üh.reieluud sääreluuga plokk- kui ka ratasliiges liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad abisead. meniskid, põlvekeder, kaaskülgmised sidemed, reie nelipealihase kõõlus
väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine- front-reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine sagit- reie eemaldamine, lähendamine vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine 45. põlveliiges- üh.reieluud sääreluuga plokk- kui ka ratasliiges liigenduvad sääreluu põndapealsed ja reieluu põndad abisead. meniskid, põlvekeder, kaaskülgmised sidemed, reie nelipealihase kõõlus
käega. Kätt lähendavad 2.-5. Sõrmele kinnituvad lihased. Kätt eemaldavad põidlale kinnituvad lihased. Tagumise rühma lihased talitlevad vastavalt oma nimetusele. 68. Vaagnavöötme lihased EESMINE RÜHM NIUDE-NIMMELIHAS Algab: 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena: Funkts: fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. SUUR-NIMMELIHAS Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt NIUDELIHAS Algab: niudeluuaugult Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile TAGUMINE RÜHM VÄIKE TUHARALIHAS Algab niudeluu tagapinnalt Kinnitub reieluu suurele pöörlile Funkts: eesmised kiud teostavad reie etteviimist ja siserotatsiooni ning tagumised kiud teostavad reie
juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas. Abistajatel asetada voodi poolne käsi patsiendi padja alt abaluu kohale. Abistajatel on küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg õlajoonele ehk tõmbamise lähteasendisse. Teise sirutatud käega haarata rätikust kinni patsiendi reie väliskülje juurest (pilt 3). Tööergonoomika konspekt Maie Timm
Toime: õpetab tunnetama vaagna õiget asendit ja suurendab vaagnavöötme stabiilsust. 6.Harjutus Lähteasend. Küllililamang põlveliigesest kõverdatud jalgadega, pea toetub sirgele käele, teine käsi kõverdatult põrandal. 1-2. Kõverdatud jala tõste kõrvale (põlv suunatud lakke, pöid toetub teise jala põlvele). 3-4. Hoia asendit. 5-6. Too jalg lähteasendisse. Soorita 8-10 korda. Sama teise jalaga. Toime: Suurendab puusaliigese liikuvust ja treenib vaagnapiirkonna lihaseid ning reie- eemaldajaid. 7.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, jalad ees. 1-2. Jalgade kõverdus põlveliigesest. 3-4. Jalad harki. 5-6. Jalgade sirutus. 7-8. Too jalad kokku. Korda vastavalt võimetele Toime: arendab puusaliigese liikuvust, treenib reie eemaldajaid ja kõhulihaseid. 8.Harjutus Lähteasend.Sellililamang, üks jalg kõverdatult põrandal, teine sirge, käed kõhul. 1-4. Pinguta sisse hingates alakõhulihaseid ja tõsta sirge jalg aeglaselt üles (hoia
Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 1012 korda. Sirutus · (B) Hoidke suu kinni ning lõug ees ning kallutage pea tagasi, kuni tunnete kerget venitust kaelas. Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda. Jalatõste · Lebage põrandal, üks jalg vastu maad ja teine jalg üles tõstetud. Hoidke kätega reiest ning ajage aeglaselt põlv sirgu, kuni tunnete kerget venitust reie tagumises osas (kõõlustes). Hoidke seda asendit kümme sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda. Reielihased Sama käsi, sama jalg Seiske, selg ja kael normaalses asendis. Haarake jalast kinni ning tõmmake see selja taga, kuni tunnete kerget venitust reie esiosas. ÄRGE REBIGE JALGA ISTMIKU POOLE EGA KÜLJELE. Hoidke seda asendit 10 sekundit, siis lõõgastuge. Korrake harjutust 1012 korda mõlema jalaga
©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas ) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool
kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 Pilt 7 · Asetada puusade väljapoole roteerimise vältimiseks trochanteri rullid reie väliskülgede alla (pilt 8, 9, 10, 11). Pilt 8 Pilt 9 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Pilt 10 Pilt 11 · Asetada väike rull pahkluu alla, et ära hoida kandade rõhumiskahjustusi (pilt 12, 13).
maximus) tagumine osa, ristluu eemaldab; sirutab painutatud keret tagumine pind Kesmine tuharalihas (m. Niudeluuhari, niudeluu Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele gluteus medius) välimine pind Väike tuharalihas (m. gluteus Niudeluu tagapinna alaosa Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, reie anterversioon ja minimus) siserotatsioon, reie retroversioon Laisidekirmepingutaja Eesmine-ülemine Niude-sääreluu-kulgla Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga Reie-nelipealihas (m. Eesmine-alumine Põlvekeder, Tõmbab reit ette, tervikuna sirutab säärt
Suur nimmelihas - Algab: viimaselt rinnalülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülidevaheketastelt. Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile.
· hoia venitust 10-20 sekundit, lõdvesta hetkekes, venita uuesti ning veidi rohkem, hoia uuesti venitust 10-20 sekundit. · Lõdvestu · Ära vedruta · Valu tekkida ei tohi. Kui tunned valu, lõpeta harjutus, sest kui venitus põhjustab valu, jäigastuvad ainult need lihased, mida püüad venitada ja soovitud tulemus jääb saavutamata Alakeha harjutused: · Reie tagaosa venitus keppidele toetudes · Reie tagaosa venitus keppidele surudes · Puusa painutuslihaste venitus keppidele toetudes · Reie esiosade venitus keppidele toetudes · Reie eesosade venitus keppidega · Sääremarjade venitus vastu keppe · Reie sisekülje venitus keppidele toetudes · Niude- ja puusavöö piirkonna venitus keppide toetudes · Tuharalihaste venitus seistes ja keppidele toetudes
9 Vööümbermõõt 74 7 Vööümbermõõt 73,2 0,8 10 Vööjoone pikkus - 8 Vööjoone pikkus 82,2 - 11 Ülemine puusaümbermõõt 95 9 Ülemine puusaümbermõõt 95,5 0,5 12 Alumine puusaümbermõõt 109 10 Alumine puusaümbermõõt 109,5 13 Reie ümbermõõt 66 11 Reie ümbermõõt 63,3 2,7 14 Reite ümbermõõt 108,2 12 Reite ümbermõõt 108 0,2 15 Sääre ümbermõõt 37,5 13 Sääre ümbermõõt 37,9 0,4 16 Käsivarre ümbermõõt 28 14 Käsivarre ümbermõõt 26,7 1,3 17 Randme ümbermõõt 17 15 Randme ümbermõõt 17,5 0,5
sirutus - õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas ranne--painutus - randmepainutajad (kodarmine ja küünarmine), pikk pihulihas sirutus - randmesirutajad (kodarmine ja küünarmine) sõrm-- painutus - sõrmede painutajad (pindmine ja süva), pöidlapainutajad (pikk ja lühike) sirutus - sõrmedesirutaja, pöidlasirutajad (pikk ja lühike), nimetissõrme-, väikesõrmesirutaja puus-- painutus - niude-nimmelihas, rätseplihas, reie nelipealihas sirutus - suur tuharalihas, reie kakspealihas, poolkõõlus-, poolkilelihas abduktsioon - tuharalihased (suur, keskmine, väike), pirnlihas aduktsioon - kammlihas, lähendajad (suur, pikk, lühike) põlv-- painutus - rätseplihas, poolkõõlus-, poolkilelihas, reie kakspealihas sirutus - reie nelipealihas hüp-- painutus (plantaarfleksioon) - sääre kolmpealihas, tallalihas
annaabi.ee 
