ei ole maailmast ühtegi teadmisi. Esimesed teadmised saab ta aistingute abil. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui tähelepanelikult on saadud informatsiooni salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Meeletega aistitavast on raske lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi, sest maailmas on ideede tekkimiseks nii palju informatsiooni, et ei jõuta objekte n-ö sügavamalt vaadelda vaid ollakse pinnapealsed, sest soovitakse kõike uut korraga avastada ja tunda saada. SISU: Inimene suudaks palju paremini oma ideid ja mõtteid arendada, kui maailmas poleks nii palju uut informatsiooni või siis kui inimesed poleks n-ö nii uudishimulikud ja ei sooviks
8.) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui paljude ja kui erinevate objektidega nad kokku puutuvad. Sellest oleneb see millisel määral nad on erinevate ideedega täidetud. See oleneb sellest, kas objektid millega nad kokku puutuvad on rohkem või vähem mitmekesised. Seestpoolt tulevate ideedega aga olenevalt oma vaimu tegevusest - olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem. 9.) Inimesel on raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi kuna reflektsioonid tekivad hiljem ja nõuavad palju rohkem tähelepanu. Seetõttu enamik lapsi omandabki oma vaimu tegevuste ideid üsna hilja, mõni ei omanda isegi oma elu jooksul oma vaimutegevusest selgeid ideid. Kuigi vaim tegutseb pidevalt, siis tema tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid muljeid selleks, et jätta vaimu selgeid, aredaid, kestvaid ideid. 10.) Hing hakkab omama ideid alles siis, kui ta hakkab tajuma
Jaguneb tüüpideks: · Seesmine põhineb õppija isiklikul huvil; · Kollektiivne meeldivus tuleneb töö jagamisest sõprade, klassi, kooli või perekonnaga; · Väline manipulatsioon autasudega ja selliste vahendite nagu punktide kasutamisega; · Sunnitud nõustumine õppijad lahendavad ülesandeid, et vältida karistusi. Metatunnetus - endast teadlik olemise võime, puudutab enda vaimset potentsiaali (oluline võime reflekteerida iseenda mõtlemisprotsesse ja arendada uusi strateegiaid). Hõlmab teadmisi iseendast. Minu jaoks olulised mõtted · Õpilast peab võtma kui terviklikku isiksust koos sotsiaalse kontekstiga, kust on pärit tema mõtted ja arusaamad. · Mis tahes õpisituatsioonis peab arvestama õppija vaatenurgaga. · Võimeid on mitut liiki ja üheks õpetajate ülesandeks on rikastada õpilaste elu, märgates, arendades ja kõrgelt hinnates iga õpilase eripalgelisi omadusi.
7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?Väljastpoolt saadud ideede rikkus pärineb sellest, kas objektid, millega nad kokku puutuvad, on rohkem või vähem mitmekesised; ja seestpoolt pärinevate ideedega oma vaimu tegevustest olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem.Selged ja aredad ideed tekivad siis, kui ta uurib ja pöörab üksikasjadele tähelepanu. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Lapsed kasvavad üles, hoides alalise tähelepanu all väliseid aistinguid, mõtlevad inimesed enne küpsesse ikka jõudmist harva tõsiselt järele selle üle, mis toimub nende sees, ja mõned sellega vaevalt et kunagi üleüldse tegelema hakkavad. Vastsündinud lapsi ümbritseb maailm täis uusi asju, mis nende meeli pidevalt ärritades [solicitation] tõmbavad pidevalt enda poole seda vaimu , mis ihaldab
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE
kujundame oma elu vastavalt stereotüüpidele. Näiteks naine peaks tegema teatud tüüpi töid või teatud rahvuse esindaja peab käituma kindlal moel – see kõik paneb meid raamidesse ning võib piirata valikute tegemises. Teiseks, kui on olemas stereotüüp tihti ei hakata otsida lisainformatsiooni et tõestada või eirata stereotüüpe. Hakatakse nendesse veelgi rohkem uskuma ja üldistama. Ning kolmandaks ohuks võib nimetada seda, et inimene kaotab oskust kriitiliselt mõelda ja reflekteerida - ta kasutab stereotüüpe ning isegi ei pane tähele nende mõju. Need ohud toovad meie ellu mustreid, piire ning arusaamatusi. Stereotüüp on sarnane visuaalse illusiooniga – juhtub et me ei näe ega tea selle allikaid, alati sellesse usume, ei otsi selle põhjusi ning selles on alati mingi saladus või peidetud informatsioon. Seega peab mäletama, et stereotüüp, nagu illusioon, ei ole tegelik maailm ning seda ei tohi võtta tõena ilma omapoolset analüüsi. Ma usun, et igaüks peaks
on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on välismaailm, kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed nind ainuke võimalus neid saada on välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? See oleneb sellest, kui mitmekesised on need objektid, millega välismaailmas kokkupuudutakse ja samuti kui palju vaim seda informatsiooni töötleb. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab
õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2.Milles näed Sina kui (tulevane ) õpetaja oma rolli meediakasvatajana, silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja rolliks on lastele eri meedianähtuste tutvustamine, meediakasvatuse kavandamine ja korraldamine. Õpetaja kujundab lapse arenguseadusi silmas pidades eakohaselt lastele meediakirjaoskust. Meediakasvatuse käigus peaks õpetaja aitama lapsel: reflekteerida oma meedia kohta käivaid uskumusi ja hoiakuid koguda informatsiooni eri vaatenurki silmas pidades kontrollida kriitiliselt tõendeid luua asjakohaseid meediasõnumeid erinevaid meedia loomise vahendeid kasutades. (Vinter, i.a) Õpetaja rolliks seega on lastele seletada lahti, mis on üldse meedia ning rääkida meedia erinevatest vormidest. Lisaks on võimalus õpetajal selletada, et ka laps ise saab olla meediat edastav inimene. 3
Õpetaja kutsealase arengu toetamine ei ole aga eesmärk omaette, vaid teenib õppija arengu toetamist. Eesti õpetajahariduse strateegia keskmes on õpetaja kui reflekteeriv praktik. Refleksiooni abil mõtestab õpetaja ise oma kutsealast tegevust, määratleb arenguvajadusi ja kavandab enesetäiendust. Õpetaja on aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Seega on pedagoogilist praktikat sooritades üliõpilasel oluline oma tegevust reflekteerida, saamaks esmased kogemused enda teadmiste, käitumise, suhtlemise ja teiste oskuste analüüsimisel. Strateegia sissejuhatuses (esimene osa) on vaadeldud strateegia töörühma lähteülesanned. Töörühma ülesanneks oli ettepanekute väljatöötamine õpetajate esmaõppe sisu ja korralduse arendamiseks, õpetaja professionaalse arengu toetamiseks, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamiseks õpingutes ja kutsealasel hindamisel ning õpetajaharidusega seotud regulatsioonide muutmiseks
kursis olla ning oma arvamust avaldada. Inimene saab aga küpseks, kui ta on võimeline iseennast teadvustama. Locke kirjutab oma essees ideede tekkimisest ja päritolust, mõtlemisest ning selle teadlikusest ning inimarust. Esse põhiideed on,et ideed ei ole kaasasündinud, mõtlemine on paratamatu ja inimene ei saa vältida teadmiste omandamist. Tänu kehale on hing võimeline tajuma ning saatma aistinguid oma vaimu, et neist saaksid tekkida ideed ning et hing saaks reflekteerida vaimu tegevust. Mõtetest ei saa rääkida ilma mõtlemiseta, aga mõtelda saab ilma mõteteta. Välis- ja sisemaailma on meie ainsad teadmiste allikad. Hing ehk individuaalne vaim hakkab omama ideid siis, kui ta on võimeline tajuma. Siit saab alguse ka inimese mõtlemine. Et asjadest aru saada, peavad hing ja ideed olema üheaegsed, sest hing reflekteerib vaimu tegevust kui vaim tegeleb ideedega. Inimese ideed ei ole kaasasündinud, kuna nende tekkeks on vaja mingied eelnevaid
25.10.2012 / 10:00 7. Inimene ei oska puhtaid ja lihtsaid ideid ise arendada, selleks tuleb välismaailmast kogeda puhtaid ja lihtsaid asju. Inimene tajub hägusalt, kuid siiski äratuntavalt tervikideid,-asju kuid ei taju terviku väiksemaid komponente ja nende rolli. Iga inimene tajub aerinevaid asju erinevalt. 8. Inimaru tõmbab välised ideed, kuna neid on lihtne haarata ja samuti on välis maailmas palju uut ja huvitavat. Raske on aga ise ideid reflekteerida, kuna see nõuab vaimutööd ja välismaailmast eraldumist.
ettevalmistus. Portfoolio - eneseanalüüsi vorm. Kursuse vm algul sõnastatakse eesmärgid ja ootused, portfoolio sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või valdkonna raames omandatu rakendamisel, edasiarendamisel ja vaidlustamisel. Portfoolio on üliõpilase erialast ja kutsealast arengut ja kasvu toetav vahend, mis võimaldab teadvustada ning reflekteerida õpitut. Sisu: õppevahendid, kõned, õigusaktid, aruanded, artiklid jms, mille autoriks on portfoolio esitaja koos tema kommentaaridega, millise aine, teema ja alateema rakendamise, edasiarendamise või vaidlustamisega on tegemist. Iga portfoolios esitatud materjali kohta peab olema selgitus, mille alusel see on koostatud (viide, eeskuju jne), kes selle koostamisel osalesid, 6 milline oli töö autori panus sisuliselt ja ajaliselt
Samamoodi on ka lapsega, kui ta sünnib. Talle on ainuke ideede saamise allikaks välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb süvenemisest või siis üksikasjade uurimisest. Mida rohkem me midagi uurime ning sellesse süveneme, seda rohkem me teame ning seda rohkem on meil selle kohta ideid. Oleneb ka kui palju vaim neid ideid reflekteerib (peegeldab). 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti rebida, sest inimesed ei mõtle tihti, mis nende sees toimub. Rohkem pööratakse tähelepanu välistele aistingutele ja inimese tegevused ei ole nii tähtsad. 9) Kuidas saate aru, et ideede tajumine on ideede omamine ? Kui inimesel on idee, siis ta peab seda tajuma. Ta peab aru saama, et tal on idee ning mis see endast kujutab. Kui ta seda tajub ning tunneb, saab ta aru, et tal on idee. Kui inimesel midagi on, siis ta omab seda
7. Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevad ideed saavad rikkamaks siis kui ideed hakatakse tähelepanelikult uurima. Kui ei pöörata tähelepanu mingile ideele konkreetselt, siis on see lihtsalt idee, kui aga hakatakse ideele tähelepanu pöörama, siis saadakse aru idee erinevatest koostisosadest ning on võimalik uurida edasi erinevaid ideede koostisosasid osadena. 8. Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Vastsündinud laste jaoks on kõik uus ja huvitav, seda just välismaailma näol. Uued objektid ärritavad ja tõmbavad nende vaimu enda poole ning lapsed hakkavad erinevaid objekte nautima ja tekib aistitavate objektide mitmekesine maailm. Kuna pideva tähelepanu all on aistingud ja ei pöörata tähelepanu vaimu sisemistele tegevustele, siis inimese kasvades ei taju nad ära seda hetke, mil peaks märkama ka vaimu sisemist tegevust
On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon: - nii oma kui teiste käitumisviiside "nägemine" ja nende mõistmise püüd; - valikuvabadus ehk mõistmine, et kõigil on õigus teha valikuid; - headus ehk teise inimesega arvestamine, tema huvide, vajaduste ja väärtuste austamine. Peab olema sisetunnete kontroll, ei tohi kliendi vihaga kaasa minna, peab säilitama rahu
Probleemne koht, et kui Absoluut on juba objektidemaailmaga identne, siis ei ole ta enam iseendaga niiväga identne. Aga nende kahe võrduse vahel on Widerspruch Kodused märkmed: Reflexion als Instrument des Philosophierens Rexlexion als Vernunft Filosoofia vajaduse üleminek filosoofia instrumendiks Filosoofia ülesanne on konstrueerida teadvuse jaoks Absoluut Samas on aga Refleksiooni tulemused ainult piirangud Absoluuti tuleb aga reflekteerida niimoodi , et see piiratud ei saaks Vasturääkivus Kui kaugele suudab Reflexion Absoluuti näidata? Teadvuses konstrueeritud Absoluut peab olema samaaegselt teadvuslik ja teadvustmatu . Vastandite seadistamine ongi absoluudi esiletõstmine Ta on olemise ja piiride Vermögen (võime) Reflexion on justkui asja näilise olemuse sügavam seletamine . Setzen Entgegensetzter Vastandunud objektiivne ja subjektiivne Totalität
Mida tähendab Shippersi järgi "sooline manööver". Too näiteid Eesti ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud mehelikkuse või naiselikkuse normiga manööverdamistest ühes Eesti subkultuuris. Soolised manöövrid – subkultuur, manööverduste taimelava, ometi enamik noortekultuure meesdominantsed. Mida tähendab Auslanderi järgi kolmetasandiline identiteediloome. Mil moel võiks näiteks üks punkbänd reflekteerida Auslanderi teeoriat? Mitmetasandiline identiteediloome (on- ja offline eneseväljendus) – nt vaatemängulised subkultuurid, subkultuurid ja vananemine. Vähemal või rohkeml määral eristuvad üksteisest lavakuvand, lavaväline identiteet ehk tavaelu ja laulutekstides ilmnev fantaasiamehelikkus. Samas on sellises kolmkidentiteedimudelis tasandid selgelt üksteisest tingitud ehk vastastikmõjulised.
Kindlasti ka suhtlemisviis õpilaste, vanemate ja kolleegide vahel. Kui õpetaja ei sea õpilaste huve kahjustavaid reegleid või nõudmisi kahtluse alla, siis on ta käitunud ebaeetiliselt. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on inspireerida õpilasi saama teadlikuks oma väärtushinnangutest, toetada õpilaste moraalset arengut, nende isikliku moraalikoodeksi välja kujunemist ja anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ning arutleda. Õpetaja ei ole väärtuskasvatuse põhimõtete edasi kandmisel üksiküritaja. Eduka väärtuskasvatuse huvides on võtmeküsimus see, kuivõrd ühtsena kollektiiv toimib. Õpetajatel peab olema harjumus analüüsida praktikat ja teooriaid eetika printsiipidest lähtuvalt. Mõtestada õpetajakutset, kui inimesena eeskujuks olemist, väärtustada õpilasi ning kolleegidevahelist koostööd
andmed enda kohta : mida ütlesite ja tegite; · sõnad kes mida ütles, millise tooniga, zestid, näoilmed; · tegevus mis juhtus, millises järjekorras, kes tegi mida. -2- Uurimispäevik aitab uurimisprotsessi dokumenteerida ja reflekteerida. See osutub eriti vajalikuks juhul, kui uuringusse on haaratud mitu uurijat ning soovitakse saavutada märkmete võrreldavust. Uurimispäeviku pidamine aitab vältida olukorda, kus uurimuse sõnastuses ei peegeldu uurimuse käik koos selle juurde kuuluvate probleemide ja tagasilangusteta. Päevik sisaldab: · uurimistegevusi koos vastavate kuupäevadega; · andmed selle kohta, mida uurija on lugenud; · andmete
· Peamine järeldus on, et õppimine on kõige tõhusam kui õppija on aktiivselt kaasatud teadmise konstrueerimisse. Õpetaja jaoks on oluline mõista, et konstrueeritakse eksisteerivatele teadmistele, arusaamadele ning uskumustele, ja see erineb õppijalt õppijale. Seetõttu on oluline seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel. · Oluline on aidata õppijal teadvustada oma mõtlemist, reflekteerida olemasolevate arusaamade üle ning kontrollida oma õppimist ja mõtlemist · Ei keskenduta mitte õppimise tulemustele vaid protsessile. · Individualsete erisuste märkamine ja teadvustamine NB! Õppimise aluseks ja eelduseks peetakse õppija kogemust Ise olen oma teadmiste looja Õppija peab olema aktiivne, õpetaja peab pakkuma võimalusi Õppimist reguleerib õppija tegevus, peetakse oluliseks kaasõppijate kogemust
Akseleratsioon-inimesed on oma kogult kiirelt suurenenud. Emotsionaaline - Voldemart Pinn(?); ürgne - annab märku ohust/ümbritsevast; inimene on võimeline olema erinevates seisundites. Inimese arengutaset nöäitab ka see kui erinevaid emotsioone/tundeseisundeid on ta võimeline kogema/kui lai on tema tundeskaala (tundennüanssid); Sport teenindab ühiskonna emotsionaalsust(rahvuslikku egoismi väljendus); Intellektuaalne - Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas; võimaldab reflekteerida elu (järelemõelda kogemustele) võimaldab tõusta meta-tasanditele(kuskilt kõrgusest ennast/emotsioone/elu vaadelda ja analüüsida). Hariduse mõte on intellekti arendamine; Arengut teeb rakseks aja puudus. Sotsiaalne - laste jaoks väga tähtis juba algkoolis, eriti tähtis murde-eas; Sõbrad, kaaslased, teistega koos olemine/arvestamine; kasvatus aitab kaasa sõprussidemete/tunnete arendamisele/alustamisele; Sotsiaalsus jäetud hariduses tagaplaanile (on küll
*personaalse psühhoajaloo tulem? 10 Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja kusagile, maailm on juba loodud, hakatakse meid sinna sobitama, sotsialiseerumise kaudu. Ainult teistega koosolles saame end reflekteerida. Eluviis sotsioloogilistes teooriates. Pierre Bourdieu (1984 Distinction): habitus, dispositsioonid ja kapitalid. Eluviis määratleb ja uuendab sotsiaalset positsiooni. Habitus. eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda; indiviidi inkorporeeritud ajalugu, kehastunud sotsiaalne mälu. Üks vorm on kehastunud kapital. Midagi mida ei saa teistele anda või võtta. Nt viisakus, maitseeelistused jne
· Kohandamine intervjueerimise käigus intervjueeritava järgimine teemade valikus ja küsimuste sõnastamisel, tähelepanelikkus uute asjaolude osas, mis intervjuu käigus jutuks tulevad; · Kohandamine analüüsi käigus - pärast intervjuud algab analüüs ja järgnevate intervjuude kavandamine juba saadud kogemuste põhjal. Uurija mõju intervjuu kulgemisele ja materjali analüüsimisele ei saa kunagi täielikult vältida. Seda tuleb reflekteerida, hinnata ning võimalikke riske tuleb minimeerida. Eesmärk: võimalikult hinnanguvaba suhtumine intervjueeritavasse ning intervjuu jooksul räägitusse; intervjueeritava julgustamine oma mõtete põhjalikult esitamiseks ja analüüsija püüe tema kogemust mõista. FOOKUSGRUPI INTERVJUUD Fookusgrupi intervjuu on andmekogumise meetod, mis toimub grupivestlusena uurija poolt määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised:
..). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus ,,üleassimileerib" tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega.
15.12.2014 Nõustaja omadused, läbipõlemine ja supervisioon Nõustaja omadused: avatus, enesekindlus, emotsionaalselt tuleb kaasas olla, ausus/otsekohesus, empaatia, tähelepanelik, usaldusväärsus (käitumine), positiivsus/sõbralikkus, viisakus... on suureks toeks nõustaja töös. Uuringud on näidanud, et selliseid konkreetseid omadusi pole, mida on vaja nõustamistööks. Oluline, et nõustaja peab olema teadlik iseendast tal peab olema valmisolek ennast reflekteerida, üks olulisem omadus, valmisolek ennast arendada ja muuta. Valmisolek nõustamiseks areneb vanusega. Enesereflektsioon on pidevas arengus. Pisike roll on ka hoiakutes kas psühholoog tegeleb ja peab ja tahab tegeleda endaga. Nõustaja roll tuleneb: (sageli koolkonnast, mida ja millist tehnikat kasutatakse) Sekkumise direktiivsuse astmest Erialasest kuuluvusest Organisatsiooni koosseisu kuulumisest Probleemi käsitlemise laadist.
..). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, mis eristub teiste arvamusest. Sümbolid tõlgitakse mõtestatud kontseptsioonidesse. Astet võidakse nimetada ka demütologiseerimise astmeks. Tugevuseks on võime kriitiliselt reflekteerida oma identiteeti ja maailmavaadet. Ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises. Võib tekkida ka teatud nartsissism, mille enesekindlus „üleassimileerib“ tegelikkust ja teiste arvamusi. Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine
Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955)
hoiakutele! Stereotüübid Stereotüüp püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid Solomon Aschi pildikatsed Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi Näide: välimusega seotud stereotüübid Uurimused 1970datel: - Kandiline lõug tahtejõulisus - Kõrge laup tark inimene - Lapselik nägu kutsub hoolitsema - Tüsedad heatahtlikud - Väiksekasvulised võimuahned - Pikad naised intellektuaalsed - Tugev karvakasv jõulised, brutaalsed Eelarvamused Eelarvamus (prejudice) teisele rühmale suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud
24 - Halvima ootus(sekund) kui ei varasta seda mina, varastab selle keegi teine. Tee talle enne haiget, kui tema sulle teeb. Diskuteerides muuta kognitiivseid. Grupidiskussioonide abil on võimalik muuta. Loogilised põhjendused, vastupidise kogemine= dialoog+koduülesanded(sellepärast, et mõelda sotsiaalsele situatsioonile, kus need kognitiivsed moonutused esinevad)reflekteerida seda, mis puudutad suhtumisi, hoiakuid jms. Nt. Poiss ja tüdruk läksid lahku - ma ei meeldi kellelegi, olen inetu depressioon. Selleks, et depressiooniga tegeleda, tuleb tegeleda suhtumisega. Inimese uskumused/suhtumised mõjutavad inimese käitumist. Mõned uskumused positiivsed, mõned negatiivsed. Loogilised põhjendused, vastupidise kogemine= dialoog+koduülesanded Õhutada inimest leidma tõendeid oma interpretatsioonidele või vastuolulisi fakte, otsima alternatiivseid seletusi.
Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega. Loovtöö zanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne. Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis. Kindlasti tuleb rühmasiseselt jälgida, et kõik saaksid anda oma panuse. Uurimistööst III kooliastmel Uurimistöö on aeganõudev, kuid arendav meetod, mis võimaldab eriti põhjalikku süvenemist valitud teemasse ja arendab oskust aega planeerida, materjali koguda ja süstematiseerida, olulist ebaolulisest eristada, oma tööd optimaalselt üles ehitada ja järeldusi teha.
Therefore, the emotionally intelligent person can harness emotions, even negative ones, and manage them to achieve intended goals. Emotsionaalse intelligentsuse 4 komponenti: 1) Emotsioonide tajumine 2) Kasutamine 3) Mõistmine 4) Juhtimine Küpse isiksuse tunnus on võime ennast kõrvalt vaadata, siis tegelikult ka EI keskne tunnus on võimekus oma emotsioone ja emostionaalsest seisundit juhtida ja reflekteerida. Emotsionaalse intelligentsuse funktsioonid Self-awareness -- the ability to read one's emotions and recognize their impact while using gut feelings to guide decisions. Self-management -- involves controlling one's emotions and impulses and adapting to changing circumstances. Social awareness -- the ability to sense, understand, and react to others' emotions while comprehending social networks
Stereotüübid • Stereotüüp – püsiv ja jagatud veendumus grupi või inimtüübi kohta. Välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid • Solomon Aschi pildikatsed • Stereotüübi funktsioonid: taju lihtsustamine, aja-energia kokkuhoid, meie-tunde tugevdamine • Stereotüüp vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks • Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailm kui kogum stereotüüpe? • Kuidas suhtuda: reflekteerida, vältida äärmusi Näide: välimusega seotud stereotüübid • Uurimused 1970datel: – Kandiline lõug – tahtejõulisus – Kõrge laup – tark inimene – Lapselik nägu – kutsub hoolitsema – Tüsedad – heatahtlikud – Väiksekasvulised – võimuahned – Pikad naised – intellektuaalsed – Tugev karvakasv – jõulised, brutaalsed Eelarvamused • Eelarvamus (prejudice) – teisele rühmale suunatud
Ajaloo seaduspärad · Usk seaduspäradesse kui maailma kontrolli all hoidmise viis · Ajaloo seaduspärasus ja progressi narratiiv 6 · Lõppsiht-teleoloogia Kultuurilugu kui vaimu ajalugu Johann Gottfried von Herder (1744-1803) ,,Keele päritolust" (1772) sõnastab Herder oma keskse idee, et inimene on oma olemuselt ,,ratsionaalne loom", inimesel on eneseteadvus, tal on võime ise oma käitumist kujundada ja selle üle reflekteerida. Oma teoses ,,Ideed inimajaloo filosoofia kohta" (1784-1791) formuleeris ta uudselt kultuuri idee. Kultuuris otsib inimene ennast, et saada inimlikuks. Humaniseerumise ja kultuuri mõisted seega suuresti kattuvad. Herder oli esimene, kes asetas kultuuri inimese maailmanägemuse keskmesse. Toetudes looduse progressi mõistele, arendas ta ajaloo progressi ideed kultuur väljub looduse rüpest ja iseseisvub. Oluline osa selles on lisaks mõistusele keelel. Ligi 2 sajandit enne Sapir-
annaabi.ee 
