Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid.
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus
................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................11 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK 1.1. Lorenz'i kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1998 ja 2007 aasta kohta Lorenz´i kõver kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna
loodusvööndis kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)nisu; b)mais; c)sorgo; d)riis.Vahemereliste alade ilmastikule on iseloomulik kuiv suvi, niiske talv.Olulised keskkonnaprobleemid vihmametsas: a)kasvuhooneefekt; b)taime-ja loomaliikide väljasuremine; c)maalihed; d)erosioon. Savann: suvi vihmane,talv kuiv; sahel; antiloop; suhkruroog; krokodill; astelvõsa; vahel on päike seniidis; jaanalind; baobab; elevant; pudelpuu; lõvi; rohttaimed ja üksikud puud; vööloomad; lamba-ja kitsekasvatus. Vahemereline taimkate: päike pole kunagi seniidis; piiniad ja küpressid; õlipuu; tsitruse kasvatus; alaline kuurordipiirkond; pikaaegne inimtegevus; suvi kuiv,talv vihmane; viinamarjaistandused; puhke-ja turismimajandus; lamba-ja kitsekasvatus. Niiske lähistroopiline mets: tsüklonid,orkaanid; suhkruroog; krokodill; päike pole kunagi seniidis; sademed suvel ja sügisel; mussoonkliima. Lähisekvatoriaalne mets: ljaanod; suhkruroog; krokodill; sademed suvel ja sügisel; troopiline
selle tarbimist. · Sööda maitse ja tekstuur võib mõjutada sööda söömust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159199000453?np=y Kokkuvõte · Tarbenormid määratakse vastvalt looma soole ja vanusele · Kitsede põhisöödaks on hein, silo, lisaks veel jõusöödad ja mineraalained Kasutatud allikad · http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahe kitsekasvatus-2013.pdf · http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/naitlikud-ratsioonid#. VSyb6PmsXCk · http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml · http://www.agmrc.org/media/cms/FeedingManagement_096DDADAC6BB2.pdf · http://www.tennesseemeatgoats.com/articles2/feedinggoatsproperly.html · http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-g oats/ · http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm · http://www
..............4 1.3 Lorenz´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel.................................6 2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004....................................7 2.2 Põllumajandussaaduste tarbimine elaniku kohta Eestis aastatel 1996 ja 1998 võrreldes optimaalse normiga..............................................................................................................9 3.1 Lamba- ja kitsekasvatus ning selle jagunemine maakonniti Eestis aastal 2003..........10 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................11 2 1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001
Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Maavaradest leidub siin rauamaaki, väävlit, elavhõbedat, kivisütt, naftat, maagaasi, marmorit, kipsi, kaadmiumi ja hõbedat. Kõrgel tasemel on masinatööstus ja kergetööstus. Toodetakse autosid, laevu, busse, jalgrattaid, elektroonikatooteid, tööpinke jms. Kergetööstus annab kvaliteetset toodangut traditsiooniliste kaupade näol (tekstiil, rõivad ja jalatsid). Väga oluline majandusharu on Itaalias turism.
kultuurilisi vaatamisväärsusi ning ajaloolisimälestisi säilinud. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Kindlasti ei saa mainimata jätta viinamarjakasvatust, sest nagu teadagi on paljud kuulsad veinid just Itaaliast pärit (ning viinamarju kasutatakse veinide tootmiseks.) Loomakasvatuse põhiharud on piima- lihaveise ning seakasvatus Põhja-Itaalia tasasematel aladel. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägistes piirkondades on levinud lamba- ning kitsekasvatus. Itaalial on väga olulised suhted väliskaubandusega. Peamiseid kaubaduspartnereid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt.
Tõuinspektsiooni vahendite arvelt ühe puhtatõulise saane siku, mis oli esimene riiklikult finantseeritud tõumaterjali ost Eesti kitsekasvatuse arendamiseks. Kitsekasvatuse arengut piiravaks teguriks on olnud riigipoolsete finantseeringute ja toetuste vähesus. ELaS on aidanud kitsekasvatajaid aretuse probleemide lahendamisel lammaste aretuseks ettenähtud rahade arvelt, kuid see töö ei ole olnud piisav. Alles 1998.a sai Eesti kitsekasvatus esmakordselt riigipoolset toetust Põllumajandusministeeriumi nõuande arendamise konkursi raames, mille vahenditest nõustati kitsekasvatajaid juustuvalmistamise ja kitsede pidamise alal, loodi kitsekasvatuse arengukava ning koostati kitsede algarvestusvormid jõudluse ja põlvnemise ülesmärkimiseks. Jõudluskontrollikeskuse poolt on koostatud kitsede jõudluskontrolli pidamise programm. Söötmisnormid
Lähistroopilisse taimestikku kuuluvad igihaljad puud ja hõredad põõsastikud. Paljudes kohtades on looduslik taimestik asendatud kultuurmaastikuga. Juba esimeste asulate tekkimisel said inimesed aru, et siin on võimalik taimi kasvatada ning põlde harida ja samas saada ka kaks saaki aastas. Kasvatatakse oliive, tsitruseid (sidruneid, apelsine, mandariine, greipe), kuivas lähistroopikas teepõõsad. Loomakasvatuse peamised harud on lamba- ja kitsekasvatus. [4] 4 ESIMESED ASUSTATUD PUNKTID · Maailma vanimaks asustatud punktiks peetakse Oma Kibishit Etioopia mägedes, inimeste jäänused leiti1967. aastal ning neid peetakse ligi 195000 aastat vanaks. · Järgmiseks peetakse Marokost pärinevaid anatoomiliselt nüüdisinimest meenutavaid fossiile, mis on pärit ligi 90000-190000 aasta tagusest ajast. · Araabia Ühendemiraatidest on leitud ligi 125000 aastat vanad käsitsi tehtud kivist
annaabi.ee 
