Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: 4 * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Põhilisteks vee reostuse allikateks on:
saame toiduga erinevaid toitaineid, mis seedimise käigus lagundatakse, seejärel imenduvad nad verre ning mis üle jääb, ladestub organismi või need väljutatakse. Need jääkained on enamasti happelised ning muudavad ka keha väga happeliseks. Selle tagajärjel võivad tekkida näiteks kõrvetised. Kui keha on liialt happeline, hakkab organism kasutama kaltsiumit happesuse neutraliseerimiseks. Selle tulemusena kasvab oht haigestuda osteoporoosi, sest luudesse ja liigestesse ei jätku piisavalt kaltsiumi (Sõsar). Selleks, et ainevahetus oleks kiire ja rakkudel piisavalt energiat oma igapäevatoimetusteks, vajab keha palju hapnikku. Aluseline ioniseeritud vesi ongi hapnikurikkam kui tavaline kraani- või pudelivesi. Organism omastab aluselist vett kolm korda paremini, mistõttu rakud töötavad kiiremini, se edimine on kiirem ning kergesti ei teki ka lisakilod. Lisaks sellele on aluseline vesi antioksüdantsete omadustega, tänu millele ta hävitab vabu radikaale
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus.
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad.
Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja seadmeid nind kus veest kõrvaldatakse erinevad reoained. Veevarustus Eestis: Aasas kasutatakse kokku ligi 1800 miljonit kuupmeetrit vett. Eestis
Enamus sellest läheb paraku solgiveena kanalisatsiooni. Maailmas kehtestatakse nii joogivee kvaliteedile kui solgi puhastamisele üha rangemaid nõudeid. See tähendab aga paratamatult vee hinna tõusu. Maailmas suureneb pidevalt rahvaarv, mistõttu veekogus ühe inimese kohta väheneb. Juba praegu on mitmeid piirkondi, kus puhast joogivett napib. Puhastamata ja kontrollimata vee tarbimine võib kaasa tuua raskete nakkushaiguste (düsenteeria, koolera, kollatõbi jt.) leviku. Kõige rohkem kulutab inimene aga vett tööstuslikus ja põllumajanduslikus tootmises. Näiteks: 1 tonni nisu tootmiseks kulub 4500 tonni vett; 1 tonni liha tootmiseks kulub 20 000 tonni vett. 1 auto tootmine kulutab 400 tonni vett 1 tonni paberi tootmine 250 tonni vett 1 tonni bensiini tootmine 180 tonni vett. Sellega kaasneb veel veekogude ja vahel ka põhjavee reostumine. Veevarude kaitse Veevarude kaitseks on maailmas vastu võetud mitmeid rahvusvahelisi õigusakte. Ka igas riigis on oma seadused
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasu
Kuid Tallinnas ja Narvas seda probleemi ei tohiks olla, et flouri sisaldus on liiga suur kuna me joome puhastatud pinna vett, see esineb enamasti maa kohtades, kus vesi tuleb puurkaevust. 1.3 Radioaktiivsus põhjavees Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.Tegu on loodusliku nähtusega - radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest. Reostus kambrium-vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht. Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Aastased oodatavad efektiivdoosid, mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas, ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline keskmine tulemus täiskasvanud inimesele oli 0,31 mSv/aastas.Kõrgema
veepuudus ja põud üha sagedasemad. Euroopas ei ole põhiprobleemiks mitte veekogus, vaid selle kvaliteet. Umbes 35% Euroopa veest on pärit pinnaveest, järvedest ja jõgedest, ja 20% sellest on ohustatud saaste tõttu. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest- vihmaveest, mis imbub läbi pinnase ja moodustab maa-alused veehoidlad. /7/ Kraanivesi kõlbab juua peaaegu kõikjal Euroopas, kuid enne kraani jõudmist on seda töödeldud. Puhastusprotsess on kallis ja kulutab palju energiat, kuid samas on see avajalik, et eraldada võimalikud väetised, taimekaitsevahendid, mürgised tööstuskemikaalid ja inim- ja loomsetest jäätmetest pärilt bakterid, mis on vette sattunud. Suurimad saastajad on väetised ja taimekaitsevahendid- kui vihmavesi nendega kokku puutub, kantakse need edasi jõgedesse ja seejärel merre. /7/ Kui joogivett ei puhastata korralikult, kanduvad vees elavad haigust tekitavad organismid inimeseni ning põhjustavad sageli haigusi
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt k
Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu esineb hulk vaheldumisi lasuvaid vettandvaid ja vettpidavaid kihte. Reostuse mõjud. Eestis on palju piirkondi, kus vanad sõjaväeobjektid, vanad prügilad, lekked katlamajadest ja tööstusettevõtetest jne kujutavad põhjaveele ohtu. prügila põhi laseb vett läbi ning reostus pääseb põhjavette. Uued prügilad planeeritakse Eestis vettpidava põhjakihiga, vanu aga on sadu ja nende sulgemine seisneb tavaliselt vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Võib
Üheks võimaluseks veeprobleemi lahendamisele kaasa aidata on vett säästlikult tarbida. Piisab sellestki, kui igaüks korrigeerib oma veekasutamisharjumusi, näiteks ei lase veel kraanist niisama joosta. Vett saab ka taaskasutada, näiteks kogutakse pesemisvesi kokku ja kasutatakse seda aias. Eestis, puhta vee paradiisis, ei osata veega seotud probleeme näha. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks. Veepuudus on levinud ka osadesse lääneriikidesse, kuid seal on palju rohkem ressursse ja tehnoloogiat probleemi parandamiseks kui vaestes riikides. 2.3. KONTROLL VEE ÜLE Puhta vee allikate vähenemisel suureneb konkurents olemasolevate veevarude üle. Vee omamine on muutunud oluliseks mõjutusvahendiks
protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme.5 IV. Vesi Vesi on muutunud maailmas üheks kõige haruldasemaks loodusvaraks. Inimeste tarbeks saab kasutada vähem kui 1% kogu planeedi veest ning enam kui 1,2 miljardil inimesel ei ole puhast joogivett. Umbes 35% meie kraaniveest tuleb pinnaveest (jõed, järved), millest umbes 20% ähvardab reostus. Ülejäänud 65% tuleb põhjaveest, mis tekib läbi pinnase imbuvate sademetest.Üldiselt on joogivee kvaliteet hea ning enamikes euroopa piirkondades on kraanivesi joomiskõlblik. Siiski peab vett enne selle joomiskõlblikuks saamist töötlema, 4 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa Komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Tahked osakesed ja osoon. 5 http://www.envir
..............................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3
miinimumini - Looduslikku tasakaalu ja mitmekesisust ei tohi rikkuda Keskkonnaohtlikud tegevused kaitseväes: -laskmine kaitseväe relvadest -lõhkamine -lõhketööd -kaitseväe transpordivahendite kasutamine -kaevikute ja laskepesade kaevamine -maskeerimine -majutumine telkides -jäätmekäitlus välioludes -välitualeti rajamine ja kasutamine -lahtise tule kasutamine Mõjud kaitseväe tegevusest tingituna: - keemiliste ühendite reostus laskemoonast , autokütusest, - mootori- jm õlidest ja vedelikest - transpordivahendite poolt põhjustatav erosioon - kuuli- ja killukahjustused - sisepõlemismootorite heitgaasid - relvade kasutamisel tekkivad gaasid - müra, lööklaine 1 - jäätmekäitlus välioludes - välitualeti rajamine ja kasutamine - lahtise tule kasutamine - kahjustused teedel - floora ja fauna Keskkonnaalase väljaõppe eesmärgid on:
Sellel vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.) 10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse? V: Üldjuhul on pinnasevee tase ühele või teisele poole kaldu ja vesi voolab gravitatsioonijõudude mõjul alati suunas, kus pinnasevee tase on madalam. Lihtne meetod võimaldab kindlaks teha, kas on tegu pinnaveehoidlaga või asub kaev voolava pinnavee piirkonnas. Selleks puistetakse kaevu peotäis puhtaid laaste ja kaetakse kaev kaanega, et vältida tuule mõju. Kui mõne aja pärast on kõik laastud kaevu ühes ääres, siis on tegemist vooluveega. Seejärel vette lastud kork näitab ära ligilähedaselt vee liikumise suuna ja kiiruse. 11. Mida loetakse hüdroisohüpsideks? V: Pinnavee taseme samakõrgusjoon. 12. Mida saab määrata hüdroisohüpside kaardi järgi? V: Hüdroisohüpside kaardi abil saab lahendada mitmeid praktilisi ülesandeid:
kohe oma koduski kasutada. Vahetada kraanide ja dusiotsikud säästlikemate vastu. [3] Vett säästvate toodete tootjad pakuvad näiteks vee säästmist tasemel dusiotsikuga kuni 50% ja see on kindlasti argument, miks sellesse investeerida.[3] On olemas ka segisteid, millel on mehaaniline piiraja, mis takistab avada kraani rohkem, kui on säästlik, kuid kui on vaja rohkemat vett, siis saab tõmmata piirajast üle, ning seda tuleb käega hoida, vavastades läheb kraan tagasi säästlikule tasemele. (joonis 1) Joonis 1. Säästlik segisti. Allikas: [5] Maja ehitaisel tuleks ka arvestada sellega, kust tuleb kastmiseks kasutatav vesi. Äärmiselt kallis on kasutada kraaanivett, teine võimalus on kasutada oma puurkaevu, või lähedal asuva veekogu vett.Keskkonnanõuete karmistamine on oluliselt piiranud puurkaevude ehitamist ning enamikel tuleb liituda kohaliku vee-ettevõtte tsentraalse veervõrguga. See on meie
eelneva kooskõlastuse nõuet (erinevad keskkonnaload, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit). Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja aurumine, sõltuvad otseselt ilmastikust. Inimene suudab põhjavee bilanssi ja veetaset lokaalselt muuta veehaaretega, kaevandustest ning karjääridest vee eemaldamisega ning maade kuivendamisega. Inimmõju lõppedes taastub põhjaveekogus mõne aastaga. Mõju ökosüsteemidele Kaevandustest ärajuhitava vee ja maaparanduse mõju veest sõltuvatele ökosüsteemidele on olnud läbi aegade täheldatav laialdastel aladel, tänaseks on tendents kunagise olukorra osalisele taastumisele (kaevanduste sulgemine, maaparandussüsteemide amortiseerumine). Veehaarete intensiivne veevõtt sügavatest survelistest veekihtidest ja sellest tulenev
pindalaliselt olla võrdne tänapäeval kasutatava maaga Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise. Olukord muutub eriti halvaks, kui veekogude kallastel puudub taimestik, mis hoiaks pinnast kinni. Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mere eluapaikadele, millest sõltuvad paljud looma- ja taimeliigid. Reostus Väetiste ning taimekaitsevahendide drenaaz Põhja-Prantsusmaa jõkke. Põllumajandus on paljudes riikides üks suurimaid reostusallikad. Taimekaitsevahendite, väetiste ning muude agrokeemiatoodete kasutus on kasvanud tohutult alates 1950. aastast. Näiteks põldudele pritsitud taimekaitsevahendite hulk on viimase 50 aasta jooksul kasvanud 26 korda. Need kemikaalid ei jää lihtsalt pidama põldudele, kus neid rakendati. Ebasobivate
VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguses ja aina raskem on leida paika, kuhu seda panna. Klaasi, paberi ja teiste jäätmete uuesti kasutusele võtmine vähendab vajadust aina uute prügilate järele. Aatomielektrijaamade radioaktiivsed jäätmed on loodusele kahjulikud veel ka tuhandete aastate pärast. SURNUD JÕED Jõgedesse suunatud tööstuslikud jäätmed võivad tappa ka jões elanud elusorganismid. Vette sattunud väetised panevad vohama vetikad, need aga
Üheks võimaluseks veeprobleemi lahendamisele kaasa aidata, on vett säästlikult tarbida. Piisab sellestki, kui igaüks korrigeerib oma veekasutamisharjumusi, näiteks ei lase veel kraanist niisama joosta. Vett saab ka taaskasutada, näiteks kogutakse pesemisvesi kokku ja kasutatakse seda aias. Eestis, puhta vee paradiisis, ei osata veega seotud probleeme näha. Eestis on isegi tualetipoti loputusvesi seesama puhas torustikuvesi, mida me joome. Lääneriikides kulutab WC-s ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks. Veepuudus on levinud ka osadesse lääneriikidesse, kuid seal on palju rohkem ressursse ja tehnoloogiat probleemi parandamiseks kui vaestes riikides. Konfliktide põhjuseks on kontroll vee üle Puhta vee allikate vähenemisel suureneb konkurents olemasolevate veevarude üle. Veeomamine on
Et sellist isepuhastumist soodustada, on oluline reostusallikate (põllud) ja veekogude vahel jätta puhvertsoonid - mets, võsa. Seega eutrofeerumise vältimiseks tuleks säilitada taimestik veekallastel, mis aitaksid ära kasutada liigseid toitained. Eutrofeerumise vastu tuleks veekogude põhjast eemaldada muda, mis aitaks kaasa veeseisundi paranemisele ja elustik vees taastuks. Veekogude ääres olevatel taludel ja tööstusettevõtetel peab olema kindlasti kontroll peal, et sealt tulev reostus ei satuks veekogudesse. Bioinvasioon on kiire elusolendiliikide sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. Inimese abil saavad organismid levida oma algsest kodukohast sinna, kuhu nad looduslikult poleks eales jõudnud. Kõige rohkem loomi, kes kaotavad oma kodud on selgrootud, kes tahtmatult satuvad nt. puuviljakastidesse ja neis satuvad uutesse kohtadesse, seega alati tuleks vaadata import puuviljadelt ega neil ei ole peal ämblikke ega putukaid. Varem oli see
Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded. Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks: · Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja · Sängiveehaarded kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev, kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast. Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake: · Vertikaalveehaardeid (millena on kasutatavad salv- ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt) · Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) pigem erandid ning kasutatakse
Atlandi ookeanis nimetatakse põhja passaathoovust Golfi hoovuseks. Saab alguse Sargasso merest, kulgeb piki Põhja-Ameerika idarannikut ja pöördub viimaks Euroopa poole mõjutades tugevasti Skandinaavia, Briti saarte ja Läänemeremaade kliimat. Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja Kalifornia hoovus piki USA läänerannikut. 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks
2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Vee liigid § 13 Joogivesi on joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi. Kohalik omavalitsus tohib piirata joogivee kasutamist, kui seda ei jätku inimeste ning ravi- ja haridusasutuste joogi- ja toiduvalmistamisvajaduse rahuldamiseks. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi. Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises. Vee kasutamise liigid (1)
moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest süvenesid seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat
lihtsamalt keskkonnaprobleemide laienemist takistada. Igal inimesel tuleb endale teadvustada, et vesi on kallis loodusvara ning seda tuleb kasutada võimalikult kokkuhoidlikult. Igal inimesel on võimalik anda oma panus näiliselt väga tähtsusetute asjade näol. Näiteks sulgeda kraan hammaste pesemise ajal (see tegevus säästab umbes 15-20 liitrit vett päevas), Käia pigem dusi all kui vannis, mis võtab 3 korda rohkem vett ja kontrollida kraane, sest jooksev kraan kulutab 9 liitrit vett minutis. Inimkonnal tuleb veel lahendada raske probleem, kuidas toota energiat ja kõike eluks vajalikku loodust reostamata. Samuti tuleks leida viis, kuidas parandada juba tehtud vead ja taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas, sest tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. Loodetavasti mõistetakse, enne kui hilja, et iga inimene peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see probleem puudutab meid kõiki.
Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest jäätmematerjal (vanaraud) loomasööt ehitus- ja täitematerjal Eesti prügilad: 1. kui palju? - kaardistatud 540 prügilat KESKKONNAMÕJU kasvuhoogegaasid osoonikihi hävimine ÕHK hais müra (vältimatu) linnud, putukad, närilised tolm taimestiku hävimine lendpraht, tolm (vältimatu) PINNAS pinnase reostus pinnavee reostumine põhjavee reostus VESI Vee ja õhureostus jäätmekäitlusplatsidel Veereostus jäätmete kogumisel ja säilitamisel TERVIKJÄÄTMEKÄITLUS mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega eemaldada keskkonnast võimalikult palju jäätmeid. Jäätmekäitlushierarhia- jäätmehulga vähendamine; korduskasutus; taaskasutus; biokütus;
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE..................................................................8 9. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................9 LISAD.......................................................................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 .....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
