Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat: Juustud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juustud, hallitus, kohupiim, sinihallitusjuust, brie, toorjuust, kalgend, valgehallitusjuust, vadak, liigitamine, roqueforti, vadakutset, edam, rasvasisaldus, juustumass, auku, sveitsi, tuhat, veesisaldus, soolane, piimhappebakterite, juuretis, tihedust, söömine, juustudest, cheese, kodujuust, koopas, veinid, piimatoode, maasik, koorest, kaupmeesSellest on aga oma 6000 aastat tagasi. Heade asjade tekkimine on tavaliselt seotud legendidega. Nii on olemas legend ka juustu saamise kohta, mis kõlab nii. Araabia kaupmees Kanana, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks ja vadakuks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim aga oli heaks kõhutäieks. Sellest ajast sai ka inimkonnale selgeks looduse ülim tarkus: piim kui kõige väärtuslikum toiduaine ei tohi raisku minna, ta konserveerib end ise, kui mujalt abi ei tule. Kuidas lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub samapalju. Esimesed tööstuslikud juustumeiereid tekkisid Ameerika Ühendriikides 1850-ndatel ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Juustud Uurimustöö Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. SINIHALLITUSJUUST..................................................................2 2. VALGEHALLITUSJUUST..............................................................3 3. TAVALINE JUUST........................................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................5 Sinihallitusjuust Sinihallitusjuustud kuuluvad poolkõvade juustude hulka ja on terava maitse ja lõhnaga. Eri maades kannavad sinihallitusjuustud erinevaid nimetusi. Ideaalne keskkond sinihallitusjuustudele on 4-8 soojakraadi juures keldris
Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli
-esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti
TALLINNA TEENINDUSKOOL Toomas Gutman Rühm 031K Sinihallitusjuust Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................2 Ajalugu..................................................................................................2 Valmistamine................................
................................................................................... 3 1 OMLETID................................................................................................................................4 1.1 Omlettide lisandid.............................................................................................................4 1.2 Omlettide täidised............................................................................................................. 4 2 JUUSTUD................................................................................................................................6 2.1 Erinevad juustusordid....................................................................................................... 6 2.1.1 Brie6 2.1.2 Bleu d´Auvergne .......................................................................................................6 2.1.3 Mimolette ...........................................................
streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, valgu kontsentreerimiseks eraldatakse vadak tsentrifuugimise teel Midaväiksem rasvasisaldus, seda hapukam on maitse. Kohupiimakreem
Piimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud
Toitlustus ja majutusosakond Iseseisev töö Juust Tartu Juust Ajalugu. Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus ja selle loksutamine, lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimaks. Paunast juues üllatus kaupmees meeldivalt hapuka, janu kustutava vadaku maitsest, rammus kohupiim oli väga heaks kõhutäieks. Kuidas see lugu ka poleks, juustu on tuntud juba tuhandeid aastaid ning sellel on tuhatkond erinevat liiki ja maitset. Ainuüksi Itaalias teatakse enam kui 350 juustusorti ning Prantsusmaalt lisandub umbes samapalju. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või. Või valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda.
3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev
Näitajad Kõvaduse järgi: ülikõva (ROV mitte üle 51%); kõva (49-56%); poolkõva (54-63%); poolpehme (61-69%); pehme (67-75%). Rasvasuse järgi: kõrgrasvane (üle 60% Rka); rasvane (45-60%); poolrasvane (25-44%); madalrasvane (10-24%); lahja (alla 10%). Soolasuse järgi: soolane (soolasisaldus üle 1,4%); mõõdukalt soolane (0,7- 1,4%); vähesoolane (alla 0,7%). 3. Kuidas liigitatakse juustud kuju ja suuruse järgi? Kerajuustud, kettakujulised juustud, leibjuustud, silindrilised juustud. Väiksed, suured, keskmised. 4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust.
Liis Hendrikson KATB-41 Milline on valgehallitusjuust? Valgehallitusjuustud on pehmed juustud. Hallitus esineb põhiliselt juustu pinnal. Maitse on mahedam kui teistel hallitusjuustudel. Võib olla kergelt seenelõhnaline. Tooraine: piim Valgehallitusjuustu valmistatakse pastöriseerimata lehmapiimast. Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, leidub ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub. Piim... Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena.
säilitatakse sageli kas õlis või soolvees, mis on nende jaoks parim keskkond. Kitsejuust Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik, vahel on pealispind kaetud ka tuhaga. Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud, mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist. Langres Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne'i piirkonnast. Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranz hallitus moodustab kurrulise pealiskihi. Nooruses on juust teraline ja tugev, küpsedes vajub koor alla ning muutub punakaks ja kleepuvaks, sisemus omandab kreemja tekstuuri
m.a Sumeri riigis ja Babüloonias. Juustu oskas juba nautida Homeros ja see oli hinnatud Vana-Roomas. Juustu ajalugu Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees, kes läinud kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke valge kohupiima sarnane kalgend, mis oli maitsev ja täitis väga hästi tühja kõhtu. Esimene juust oligi sündinud! Juustu valmistamine Valmistatakse lehma, lamba või kitse piimast. Juustu valmistamine Kõigepealt soojendame täispiima täpsele temperatuurile ja lisame piimhappebakterid kõigile kättesaadavast allikast. Seejärel lisame laabi ja jälgime, kuidas ime meie silme all juhtma hakkab. Edasi järgneb juustupiima kuubikuteks lõikamine potis ja juustutera kuivatamine vedelikust. Juustu valmistamine
vesi ei tohi olla kooremassist eraldunud. Hapukoort säilitatakse pimedas ruumis temperatuuril 8°C 72 tundi. Kohupiim On kõrge toiteväärtusega valgurikas piimatoode. Tema koostisesse kuulub valkaineid, rasva, piimasuhkrut, kaltsiumi, fosfori, magneesiumi jt soolasid. Ta on tähtis mineraalainete allikas. Kohupiima sortiment jaotatakse kahte suurde gruppi: 1. Kodujuust - erineb kohupiima massist teralisema konsistentsi poolest, valmistatakse lõssist hapendamise teel; 2. Kohupiim - valmistatakse mitmesuguse rasvasusega kohupiima. Peab olema puhta hapupiima maitsega. Kohupiimatooted Olenevalt retseptuurist liigitatakse kohupiimatooted järgmiselt: 1. soolased (soolased, pipra ja tomatiga, köömnetega); 2. magusad valmistatakse kohupiimast ja suhkrust. Kohupiimatoodete sortimenti kuuluvad: 1. magus ja soolane kohupiimamass; 2. kohukesed; 3. kohupiimakreem; 4. kohupiimatordid.
maitset. 1411. aastal andis Charles VI Roquefort-sur- Soulzoni küla elanikele monopoli juustu valmistamiseks samal viisil, nagu nad seda juba sajandeid teinud olid. 31. augustil 1666 sai Roqueforti juust oma "lettres de noblesse" ("aadlikirjad" ehk patendi, tõestamaks oma üllast päritolu). Nimelt andis Toulouse'i linna parlament välja seaduse, mille kohaselt on vaid Roquefort-sur- Soulzoni koobastest pärit juust tõeline. Seega kuulutati kõik juustud, mis olid pärit mingist muust kohast, võltsinguks. Uudis võeti kõikides Toulouse'i linna valitsuse alla kuuluvates linnades ja asulates pühalikult vastu. See oli esimene kord Prantsusmaal, kui võeti vastu seadus, mis kaitseks toote või kauba päritolukohta ja valmistamismeetodeid. Hiljem, 1925. aastal, oli Roqueforti juust esimene juust, mis sai prestiizse AOC märgistuse AOC kaitseb ja garanteerib Prantsusmaal pea kõigi kvaliteettoodete algupärasust.
Toorjuust on pehme ja kreemjas. Fourth level Maheda maitsega. Fifth level Laagerdamata venitatud massiga juust Juustumassi leotatakse ning Mozzarella sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsi saavutamiseni. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Poolkõva juust Kuumutamata pressitud juust, Gouda mida on laagerdatud üsna kaua Edam ja väga niiskes ruumis. Enamasti on need juustud kahvatukollase värvusega. Juust võib olla nii vahaga kaetud kui vahata. Kõva juust Vaari kuumutatakse vähemalt Emmental tund. Parmesan Laagerdumine kestab 412 kuud. Mõnel puhul tekib juustu sisse süsihappegaas, mis koguneb mullikesteks ja moodustab juustuauke. Kõva juustu ratas võib kaaluda kuni 130 Sinihallitus juust Seda juustu ei kuumutata ega Rokfoor ehk Roquefort pressita. Bleu de Bresse
Piim Piima Pastörisee Homogeni valmimine ri-mine - seerimine Termiseeri Normalise Bakto- Kalgen- -mine e-rimine fuugimine damine Koor Mikro Vadak o-bid Joonis 2. Piima eeltöötluse skeem (rasvase noolega on tähistatud eeltöötluse kõige levinumate operatsioonide järjestus) Eeltöötluse operatsioone kombineeritakse vastavalt vajadusele ja neid sooritakse enamasti kindlas järjekorras. Valmida lastakse piimal sageli enne normaliseerimist, baktofuugimist ja homogeniseerimist, mis sooritakse ühtses liinis koos pastöriseerimisega
lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutamine kalgendamistemperatuurile
juustutükid · Seejärel torgatakse juustu sisse umbes 40 auku KÜPSEMINE · Combalou mäes on looduslikud käigud ja koopad · Tänu sellele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. · Nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. · Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides muuta keldri temperatuuri ja niiskustaset. CAMBOZOLA · Cambozola -- saksa sinihallitusjuust tugeva valge koorikuga · Lehmapiimast · Juustu tegemiseks kasutakse Penicillium roqueforti eoseid · Juustu pehme konsistents saadakse kui lisatakse juustusegule koort MITMESUGUSED CAMBOZOLAD · Cambozola Black Label · Cambozola Classic · Cambozola Finesse · Cambozola Balance · Cambozola Crema MOZZARELLA · Mozzarella- noor itaaliajuust, mis põrineb Kampanija regioonist · Klassikalist mozzarellat valmistatakse musta pühvli piimast kuid poodides on
JUUSTUD Edvin Sild K-16B September 2017 JUUST ... on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse-, pühvli-, või lambapiimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise või saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juuste liigitatakse niiskusesisalduse järgi. Kõva juustu niiskusesisaldus on kuni 30% ning pehmel ja toorjuustus on kuni 80% Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil. Seda juustu ei laagerdata , vaid ainult nõrutatakse. Toorjuust sisaldab 80% vett ning enamasti väherasvane ( 0,1-13 %). Ta on pehme kreemjas või sõmera struktuuriga ja enamasti mahe maitsega, Toorjuustu kasutatakse küpsetamisel ja magustoitudes. Koorejuust Cottage Mascarpone Quark Venitatud juust Juustumassi leotatakse , sõtkutakse ja venitatakse kuni vajaliku konsistentsini. See annab juustule kergelt kummise struktuuri. Näiteks:
.............................................piimale piimhappebakterite lisamisel JUUSTUD Juustu valmistatakse Lehmapiimast- enamik juuste Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees) Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa) ..............................-Mozzarella (Itaalia) Juustude jaotus: Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam, mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga. Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
mereande. Juurde serveeritakse rouille’d ehk safrani, tšillipipra ning küüslauguga maitsestatud majoneesitaolist kastet. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. Brie - Põhja-Prantsusmaalt pärit koorene ja jooksev valgehallitusjuust, mille maitsvamad eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud. Õhuke saiaviil röstitakse või grillitakse, määritakse küüslauguga ning piserdatakse peale õli ning kaetakse basiiliku ning soola-pipraga maitsestatud tomatikuubikutega. Põhiretseptil on palju variante.
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.2 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 6 1.3 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
Säilitamine: Piima ja rõõska koort tuleb säilitada puhtas ja tuulutatavas külmkambris, temperatuuril +2...+6ºC. 1.3 Piima konservid 1. Kondenseeritud piim lisanditega ja lisanditeta. Saadakse täis- või kooritud piimast aurutamise teel madalal temperatuuril vaakumparaadis. Säilitada tuleb kuivas ruumis kuni +10 ºC juures. 2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 1.4 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud
3.2Tooted........................................................................................................................16 3.3Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal.....................................................16 4KOHV JA KOHVIJOOGID.............................................................................................18 4.1Kuidas kohvi saadakse?............................................................................................18 4.2Kohvi liigitamine......................................................................................................18 4.3Kohviubade töötlemine.............................................................................................20 4.4Kohviubade röstimine...............................................................................................21 4.5Kohviubade jahvatamine...........................................................................................21 4.6Kohvi omadused
Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud. Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan
Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. Põilised piimatoodete grupid on: Täispiimatooted Fermenteeritud piimatooted Juustud Või ja võitooted Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted Piimapõhised magustoidud 4 3 PIIMATOODETE OMADUSED Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel
Hellus piim 2,5% · Valio Alma Hyla sarja piim 1,5% · Valio ZERO LACTOSE 1.5% on väherasvane piimajook, mis on laktoosivaba. · Kitsepiim on valgem kui lehmapiim, tugevam maitse. 14. Hapupiimatoodete omadused ja valmistamine. Hapupiimatooted valmistatakse piimale erilist juuretist lisades, mis muudab osa laktoosi piimhappeks ning valgud kalgenduvad. Hapnemine annab iseloomuliku maitse, lõhna, konsistentsi. Tuntumad hapupiimatooted on hapupiimajoogid, jogurtid, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor. Hapupiimatooteid iseloomustavad kõrge toiteväärtus, kerge omastatavus, värskendav maitse. Mõningad piimhappebakterid on tuntud probiootikumidena (elu heaks töötavad bakterid): Lactobacillus fermentum (ME-3), Lactobacillus acidophilus (LA-5), Bifidobacterium (BB-12), Lactobatsillus GG (LGG). Probiootiliseks nimetatakse piisavalt kasulikke elavaid mikroorganisme sisaldavad tooteid, mis mõjutavad positiivselt meie
Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,iidsete veekogude põhjas Soola toodetakse: Kaevandustes Looduslikku vett külmutades ja aurutades Soola koostis Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad
· Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. 2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012) Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutaigen. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. (Wikipedia 2012) 2.2
soolaste ja mahedate toodete hindamisest ning suundutakse intensiivsemate maitseomadustega toodete suunas. Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid. Erinevate piimatoodete hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD · JÄÄTIS 37. Liha- ja piimatoodete esitamise järjekord degusteerimisel Lihatooteid soovitatakse hindamisel esitada järgmises järjekorras: · keeduvorstid ja küpsetatud tooted; · suitsutatud tooted (tugevamalt väljendunud soolasuse ja aroomiga); · soojendatud tooted, nagu näiteks pelmeenid, viinerid, sardellid. Erinevate piimatoodete hindamise järjekord: · TÄISPIIMATOOTED · PIIMAKONSERVID · VÕI · JUUSTUD
*Baktofuugimine- mikroorgamismide eraldamine *Separeerimine- mehaaniliste lisandite eraldamine. Lisandid moodustavad 0,01-0,3% esialgsest piima massist. Pumpamine ja segamine *Väheneb väikeste rasvakuulikeste arv ning toimub suurte rasvakuulikeste dispersioon koos keskmise suutusega rasvakuulikeste arvu suurenemisega. *Võib toimuda sõltuvalt tingimustest rasvakuulikeste destabilisatsioon ning eralduda vaba rasv *Valmistoodete puhul (hapendatud tooted) võib puruneda kalgend, väheneb toote viskoossus ning suureneb sünerees= vadaku eraldamine KT Separaatorite tüübid 1 Separaatorid- koorelahutid piimast koore ja lõssi eraldamiseks. 2 Puhastusseparaatorid piima puhastamiseks mehaanilistest lisanditest. 3 Kooreseparaatorid kõrgrasvasisaldusega (kuni 85%) koore saamiseks tavalisest korest ( rasva 30-40%) 4 Kohupiimaseparaatorid- kalgendunud piimast kohupiimapasta ja vadaku eraldamiseks.
annaabi.ee 
