Jaan Kaplinski lapsepõlv 5 Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on seotud vanaisa kodu Kallastega. Sealt kolisid sakslased perekonna kesklinna Magasini tänavasse, kust on mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja
Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla." Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,,Valge joon Võrumaa kohale" (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud ,,Seesama meri meis kõigis" (avaldatud kogus ,,Uute kivide kasvamine", 1977), kus Kaplinski näib olevat värsi mõistest loobunud ja koostab teksti peamiselt
patsifistlik. Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla." Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab 1976 ilmunud ,,Ma vaatasin päikese aknasse", kus on palju varem kirjutatud tekste (kõige varasemad juba aastast 1958). Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,,Valge joon Võrumaa kohale" (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967-68
luulekogu eesti ja inglise keeles ning paar värvimisraamatut. Poeg Märt-Matis Lill sündis 1975.aastal. Ta abiellus Liina Soonseinaga ning nad õppisid mitmeid aastaid Soomes Sibeliuse akadeemias. Neil on ka kaks poega: Oliver (1995) ja Markos(1999). 3 3.LOOMING 3.1 Luule: Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Õhtu on õunapuu (2007)
Jaan Kaplinski Rait Oja 12H 2010 Elukäik JAAN KAPLINSKI sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus mitme rahvuse, kultuuri ja keele geenide kandjana isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu. Õppis Tartus, lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina. Töötas erinevatel aladel Tartus ja Tallinnas, oli vabakutseline kirjanik, teisel ärkamisajal osales poliitikas, hiljem oli professor mitmes Euroopa ülikoolis. Elab Põlvamaal Kõlleste vallas, Mutiku talus.Jaan Kaplinski sai tuntuks kõigepealt luuletajana (esikkogu 1965), hiljem on avaldanud ka proosat: romaane, mälestusteraamatuid ja artiklikogumikke, on võtnud sõna paljudel ühiskonna jaoks olulistel teemadel, kirjutanud filosoofilisi tekste, tõlkinud eesti keelde luulet ja proosat. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Võru keele oskuse andsid Jaan Kaplinskile lapsepõlvesuved Põlva- ja Võrumaal (Oraval, Eostes, Pindis, Rä
Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986 Valge joon Võrumaa kohale 1989. (1991) (1972) Mitu suve ja kevadet (1995) Ma vaatasin päikese aknasse Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi (1976) 19951997. (1998) Uute kivide kasvamine (1977) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja Raske on kergeks saada (1982) vene keeles) Tule tagasi helmemänd (1984) Vaikus saab värvideks (2005) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Teiselpool järve (2008) Proosa uli öö (1990) Kust t Teekond Ayia Triadasse (1993)
Aastal 1980 oli seotud kuulsa 40 kirja koostamisega (sõnastas kirja esimese versiooni) Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivide kasvamine", 1977 luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik" 1985 ,,Tükk elatud elu" 1991 ,,Öölinnud. Öömõtted" 1998 Luulekogu ,,Kirjutatud" 2000 Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Esseed ,,Jää ja kanarbik" 1989 ,,Poliitika ja antipoliitika" ,,Kust tuli öö" 1990 (1992) ,,Jää ja Titanic" (1995) ,,See ja teine" (1996) ,,Teekond Ayia ,,Võimaluste
On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku. Jaan Kaplinski Autasud Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Prantsuse luuleauhind Prix Max Jacob (2003) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Käekiri ja allkiri Luule Jäljed allikal (1965) Kalad punuvad pesi (1966) Tolmust ja värvidest (1967) Valge joon Võrumaa kohale (1972) Ma vaatasin päikese aknasse (1976) Uute kivide kasvamine (1977) Raske on kergeks saada (1982) Tule tagasi helmemänd (1984) Õhtu toob tagasi kõik (1985) Käoraamat. Luulet 1956-1980 aastatest (1986) Hinge tagasitulek (1990) Tükk elatud elu. Tekste 1986-1989 aastatest (1991) Mitu suve ja kevadet (1995) Öölinnud. Öömõtted. Luuletusi 1995-1997 (1998) Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993)
Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja koostamisega, kus ta sõnastas kirja esimese versiooni. Nüüd on ta peamiselt elanud oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. 1.3 Jaan Kaplinski tsitaadid Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus - ("Teispool sinist taevast", 2009) Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa - ("Jää...", 2009) Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust - ("Jää...", 2009) Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama - ("Jää...", 2009) Ilmsi sa kohtad neid, kes tulevad sulle külla, unes lähed ise teistele külla - ("Silm. Hektor", 2000)
4. Kolm luuletust 4.1 SIIS NEELA VERIST SÜLGE ja ummiklainetel kiigu oled seotud vete külge mis kunagi siit ei liigu näed väsimas elavaid värve ja hingad ja kuulad kuni tuleb jäätama sind ja järve jää puhas uneta uni 4.2 VESKIS VESKIKIVIDE VAHEL kodu on kolmel pesa on kahel vesi voolab ja veeretab vahtu mure see jääb ja hirm ei lahtu kergitab kotte ja sorib vilja varsti on õhtu varsti on hilja pervelt aknasse vaatavad pajud kivid keerlevad sina vajud kolust sisse teistele järgi kõik kaob ära ja mürin jääb järgi 4.3 ÜKSAINUS MAA ON MAAILMAS üks maa keset soolast vett üks maa kahes uskmata silmas maa mis polegi silmapett üks maa on sündinud merest silmapiiride vahele saar
Stiil on elliptiline ja metafoorirohke. Vaheldumisi on paigutatud võimsalt voolav vabavärss ja lõppriimilised tekstid, kus väljendus on järsk ja taotleb lühikesi kirkaid vormeleid. Kaplinski ise on selle raamatu kohta öelnud: ,,Terve luuletuskogu on tegelikult heitlemine piirides, ruutudes, kütketes, enda sõnumine neist lahti, püüd piire liigutada, keset ümber paigutada või temast hoopis loobuda. Kui see viivuks õnnestub, on mina ,,minata", osaledes kõigis kujudes, värvides ja kõlades, elu küllalisuses, mille vahetu tunnetamine kõigutab selle olematu minu laululaevas pilvede alla."[3] Põhijoontes samalaadset luulet sisaldab 1976. aastal ilmunud ,,Ma vaatasin päikese aknasse", kus on palju varem kirjutatud tekste (kõige varasemad juba aastast 1958). Seitsmekümnendate aastate algul muutub Kaplinski väljenduslaad napiks. Seda ennustab juba ,,Valge joon Võrumaa kohale" (1972), mille tekstid on kirjutatud 1967-68. Eriti sõnasäästlik on 1970-72 valminud
Sain palju teada Jaan Kaplinski elust, mis on ka olnud väga seiklusterohke. Minu arvates on tore, et Eestis on olemas selliseid kirjanike ja luuletajaid, kes mõtlevad raamatut kirjutades lugejatele, kui ka arendades ennast. Jaan Kaplinski pilt Jaan kaplinski Jaan kaplinski Raamatuid Luule Raamatud TOLMUST JA VÄRVIDEST TULE TAGASI HELMEMÄND ÖÖLINNUD ÖÖMÕTTED ÕHTU TOOB TAGASI KÕIK MA VAATASIN PÄIKESE AKNASSE TÜKK ELATUD ELU MITU SUVE JA KEVADET RASKE ON KERGEKS SAADA UUTE KIVIDE KASVAMINE JÄLJED ALLIKAL VALGE JOON VÕRUMAA KOHALE Lasteluule Raamatud Kuhu need värvid jäävad JALGRATASTE TALVEUNI Luuletus Jaan kaplinski 1941 Ma koidu ajal ärkasin ja hirmsat lugu märkasin: kõuepilv oli köögis käinud porgandid olid hapuks läinud; Viksised olid hambaharjad, läkiläkis kuremarjad. Polnud miski nii kui pidi, Kõik oli sootuks pahempidi.
Kirjad tulevad Mullid Kuu Aeg Mina olen üksinda Aeg on pikk Lootus RÕÕM,UNISTUSED Valuloits Kõdid Pääsuke tTiia ja pääsuke Tiit Meil ei ole külm Peeglikese kevadelaul Suurveeaegu Kevade on tulnud Varblane väike mees Targad ja tubased Teremees Tõnu Täis kitsu ja kätsu Siret ja Piret Kärbsejaht Misalgab Kus on lumi Miks Vihmal on ilus hääl minul on vihmamantel Sügisel 3 Iirimaal on ilmasepad Suve soe silmadesse Õhtu on õunapuu Päikese aknasse Meie suured mured Kõllatse tsirgukese Kaks otsa Luuletused Kevade on tulnud Kevade on äkki tulnud, Lausa salamahti ja Teinud köögiakna all Lumelilled lahti ja Paisutanud Enajõe Üle perve luhale, Meelitanud lõunamaalt Linnuparved kohela, Teinud lapsed näljaseks, Laste riided poriseks. Tore oleks kevade, Kui vanemad ei toriseks Talveõun Talvel suvi on soojal maal, Talvel suvi on kaugel lõunas. Aga killuke sellest suvest on siin Selle suures punases õunas,
Jaan Kaplinski Sissejuhatus Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Mina alustasin raamatu ``Kaks päikest`` lugemist, mille autoriks osutus Jaan Kaplinski. Olen lugenud paarkümmend esimest lehekülge ja siiamaani on öelda vaid kiidusõnu. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes sündis Tartus, poola päritolu Jerzi Kaplinski ja eestlanna Nora Raudsepp- Kaplinski peresse. Kaplinski elukäik Kaplinski lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 aastatel Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Kirjanik töötas aastatel 19641972 vanemlaborandina Tartu Ülikooli arvutuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastatel 1968 1970 oli Kaplinski eesti keele kateedri aspirant ja 1974 1980 Tallinna Botaanikaaias algusaastatel nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse s
lihtsalt seda lugedes tuli meelde kuidas ma alati nooremana vaheaegadel maal olin. Ühel sügisvaheajal, olid juba vaheaja viimased päevad ja varsti pidi linna minema, et uue hooga kooli minna. Kõik tegid väljas rasket tööd, valmistusid talveks ette. Täpselt nii nagu luuletus ütleb, et midagi jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata, nii oli ka meil alati. Mina ei osanud midagi teha ja ma lihtsalt läksin rõdu peale ja vaatasin kuidas raagus oksad tuule käes kõiguvad. Lugedes seda luuletust tekkis tunne nagu oleks autor selle luuletuse kirjutanud mind vaadates toona seal rõdul.
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid aj
Kokkuvõttev töö luulest Viivi Luik Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. Elukäik Aastatel 1954-1965 õppis V. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik, alates 1970. aastast ka Kirjanike Liidu liige. V. Luik on elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas. 1974. aastal abiellus ta eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletus ilmus V. Luigel Viljandi lehes ,,Tee Kommunismile" 1962. a. ning esimene luulekogu ,,Pilvede püha" ilmus 1965. a. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu (nt. ,,Taevaste tuul", ,,Pildi sisse minek", ,,Põliskevad", ,,Rängast rõõmust" jne), kolm romaani (tuntuim ,,Seitsmes rahukevad") samuti esseesid ja lasteraamatuid (nt. ,,Leopold", ,,Tubased lapsed", ,,Kolme
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud N
Kaplinski, metafoorid loodusest J.Kaplinski "Raske on kergeks saada", Tallinn Kirjastus, 1982 1.Jaan Kaplinskiga tutvusin läbi internetiartikli, mind köitis tema sõnakasutus ja mõtted inimese- looduse suhetest. Ta on huvitav isiksus. Oma elu jooksul on ta tegelenud paljudel ametikohtadel insenerist tõlkijani. Teose valikul sai määravaks kaant illustreeriv pilt puule maanduvast kotkast. Samuti on märkimisväärne tema päritolu. Ta on pärit kahest tohutult erinevast kultuuriruumist olles eestlasest tantsijanna ja poolakast õppejõu poeg. Mulle meeldib Kaplinski looduslembus. Ta töötas botaanikaaias teadurina ja nüüd elab vaikset elu Põlvamaal looduse rüppes. 2.Jaan Kaplinski kirjutab lihtsas eesti keeles, kuid oma sõnaosavusega teeb ta värsid kaasahaaravaks. Hoolikalt ritta seatud sõnad loovad lugejale elava kujutluspildi autori kirjeldusest. Tihti on juttu loodusest, inimese-looduse suhetest ja mõtteid olemise teema
Nii oli muidugi ka kirjanduses, mida tookord avaldati. Minu lugemisvarag i koosnes kahest poolest. Kui ema veel töötas kirjandusmuuseumis, kust ta mõne aasta pärast halva ankeedi pärast lahkuma sunniti, tõi ta sealsest raamatukogust mulle lugeda ühe ""Looduse" Kuldraamatu" teise järel. Mäletan tänini midagi niisugustest raamatu test nagu Karin Michaelise Bibi-lood, Karl May Winnetou-sari, Väike lord Fauntleroy, Roosa saar, Doktor Dolittle ja mitmed teised. Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus mulle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenasin p erekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Vahel mõtlen, et ei olegi päris kirjandus- ja kunstiinimene, vaid mingi segu ühelt poolt kollektsionäärist ja teiselt poolt müstikust. Türgi intellektuaalid võtsid mind endastmõistetavalt müstikuna. Kollektsionäär olen lapsest saadik. Olen kogund marke, te
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..................................................
(loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika, õpitakse tsensuuri ülemängima. Mõne autori jaoks muutub see omamoodi spordiks (Hando Runnel)), Avanemine ja avatus, taastamise põimumine uuendusega (uuendatakse luulet ja proosat), avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia (trükis ilmunud ja varjatud käsikirjad on erinevad), luulet mõjutas Vladimir Majakovski ja kirjandus käsitlust Roger Garaudy (piirideta realism). Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60ndate lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Almanahhide laine (Hees, Marm jt) isetekkelised väljaanded, mis iseloomustavad kirjanduslikku sõltumatust. Kui sinna ilmusid kahtlased poliitilised tekstid, siis lõpetatakse see isetegevus ära.
Toimuvad üliõpilasrahutused kogu maailmas, keskpunkt Pariisis. Kogu lainetus annab mingit kaja ka Eestisse. On olemas sündmuste rida Tartu 68. Läänekultuuri 60ndad: vasakpoolsed tugevnevad, kummalisel moel. See Kuuba vabadusvõitluse imetlemine on lapsemäng, aga Hiina kultuuri revolutsioon, totaalse kommunismi mudel, mis Lääne intellektuaalid imetlevad 60ndatel, kus püütakse varblasi ja intellektuaalne, kes lähevad laagritesse. Eestis 60ndad: lühim metafoor, mis olukorda kokku võtab: Mati Unt: "See oli aeg, kus kapitalism oli kommunismi sünonüüm." Ajajärk, kus töötatakse välja ridadevahelise kirjutamise oskus. 60ndatel tekkinud piisaval määral mänguruumi, ka sellesmõttes, et inimesi pandi vähem vangi ja sisuliselt võib öelda, et 60ndatel mingiteks aastateks kaob põrandaalune poliitiline dissidentlus. 68ndal dissidentlus uue hooga. Sulaaeg ja 60ndad seotud, aga ei ole üks ja sama.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA lk 7-8 4. 1890-190
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis..................................................................................................
õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool käisid mämgisid koos, pööripäeva öösel käisid koos Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult. Lõpuks Leemetil õnnestus Pärtlit näha ning ussisõnadega ta enda juurde meelitada, kuid ega nad väga hästi läbi ei saanud ning lõpuks pidi Leemet metsa ära jooksma.
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötlusi on kirjutanud ka prosaistid Aug
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.............................................................................................14
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuolulin
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raamatute suured trükiarvud. Raamatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
