kiirusega temp., reageerivad veeauruga Väha aktiivsed metallid Ei reageeri Ei reageeri vee ega vee auruga METALL+HAPE -> SOOL+VESINIK (reageerivad need metallid , mis on metallide pingereas vasinikust vasakul pool) AKTIIVNE METALL+VESI->LEELIS+VESINIK KESKMISEAKTIIVSUSEGA METALL+VESI->METALLIOKSIID+VESIKIK VÄHEAKTIIVSED METALLID+VESI-> REAKTSIOONI EI TOIMU 7. Metallide redutseerivate omaduste võrdlus (reaktsioonid) METALL+SOOL-> UUS METALL+UUS SOOL -Metallide aktiivsus reageerimise nii hapniku, lahjendatud hapeta kui ka veega on väga erinev -Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli -Vask ei suuda rauda sooladest välja tõrjuda -Kui uuritav metall suudab teise metalli välja tõrjuda, on ta sellest metallist aktiivsem 8. Kus asuvad leelismetallid, leelismuldmetallid, siirde metallid ja poolmetallid? Leelismetallid- IA rühmas
ning viisin läbi ka nende tõestusreaktsioonid. b) Lahuse värvus Lahus oli kollase värvusega, seega ei saanud värvuse järgi välistada mõningate anioonide esinemist lahuses. c) Tugevate oksüdeerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin KI ning tolueeni. Lahusele tekkis peale punakas kiht. Järelikult eraldus vaba iood ning lahses esines oksüdeerivate omadustega anioone. d) Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Hapestatud analüüsitavale lahusele lisasin lahj. KMnO4 lahust. Lahuse violetne värvus kadus toatemperatuuril. See viitas tugevate redutseerivate omadustega anioonide leidumisele lahuses. e) Anioonide rühmade määramine Anioonide rühmade määramiseks uurisin sademe teket AgNO3-ga ja BaCl2-ga ning sademe lahustumist happes. I rühma anioonide kindlaks tegemiseks lisasin HNO3-ga hapestatud lahusele AgNO3. Lahus
hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele. Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest minu tulemus ei ületanud 20 %. Redutseerivate suhkrute määramine Töö käik Lahustasin 1,5 g mee kaalutist 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendasin mee lahust 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused
LABORATOORNE TÖÖ 7 Anioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Katse 1 Anioonide segu analüüs Analüüsiks on õppejõult saadud anioonide lahus, mis sisaldab katioonidest ainult NH4+, Na+ või K+- ioone. Anioonidest võivad esineda SO42-, [Fe(CN)6]4-, [Fe(CN)6]3-, Br -, (COO)22-, CO32-, I -, CrO42-ja Cl- -ioonid. Ülesanne: a) määrata oksüdeerivate või redutseerivate anioonide olemasolu lahuses Tabelisse teha märkusi. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi. Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1.) Analüüsitava lahuse pH pH=6 määramine universaalse indikaatorpaberiga 2.) Lahuse värvus värvitu 3
vedelikuga. Peenestatud segu viiakse lehtri abil kvantitatiivselt 100 ml-sse mõõtkolbi, kasutades pesemiseks 5%-list CH3COOH ja kolb täidetakse sama lahusega kriipsuni. Kolb suletakse, loksutatakse ja jäetakse 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel lahus filtreeritakse. 10 ml filtraati pipeteeritakse koonilisse kolbi ning lisatakse 0,4 g CaCO 3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisatakse pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutatakse, filtreeritakse. Väiksesse koonilisse kolbi pipeteeritakse 10 ml filtraati, lisatakse 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitritakse mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võetakse 1 ml 2%-list HCl, lisatakse 14 ml destilleeritud vett ja tiitritakse 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni (ettevaatust - kulub vaid 1-2 tilka). Arvutus
maks. Askorbiinhappe määramine Töö käik 1. Valasin 25,96 g lillkapsa keeduvett 100 ml mõõtekolbi ja lisasin 5%-list CH3COOH kriipsuni. 2. Sulgesin kolvi, loksutasin ja jätsin 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel filtreerisin lahuse. 3. Pipeteerisin 10 ml filtraati koonilisse kolbi ning lisasin 0,40 g CaCO3, et viia lahuse pH 5-ni. Vahutamise lõppedes lisasin pipetiga 5 ml 5%-list Pb-atsetaadi lahust äädikhappes valkude ja redutseerivate ainete sadestamiseks, loksutasin, filtreerisin. 4. Pipeteerisin väiksesse koonilisse kolbi 10 ml filtraati, lisasin 1 ml 2%-list HCl ning 4 ml destilleeritud vett ja tiitrisin mikrobüretist 0,001 n 2,6-dikloorfenoolindofenolaadiga püsiva roosa värvuse tekkimiseni. Pimekatseks võtsin 1 ml 2%-list HCl, lisasin 14 ml destilleeritud vett ja tiitrisin 2,6- dikloorfenoolindofenolaadi lahusega roosa värvuse tekkimiseni. Katse andmed ja arvutused
Kuna lahus ei lõhna ka iseäralikult, siis puuduvad suure tõenäosusega ka S 2-, SO32- ja NO2—ioonid. Lahuse värvuse võivad anda ka [Fe(CN) 6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42- ioonid. Tugevate oksüdeerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale alglahusele 1M H2SO4 lahust ja 2-3 tilka KI lahust ning 3-4 tilka tolueeni. Ekstraheerin. Kuna tolueeni kiht lillakaspunaseks ei värvu, siis ei eraldunud vaba jood ja tugevalt oksüdeeriva toimega anioone lahuses pole. Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale aglahusele 1M H2SO4 lahust ja lisan paar tilka lahjendatud KmnO 4 lahust. Violetne värv peaks toatemperatuuril valastuma, kui lahuses on I -, Br- või NO2- ioone. Kui valastumine toimub alles lahuse soojendamisele, siis võivad lahuses olla (COO)22- -ioonid. Kuna antud lahuses ei toimunud valastumist, siis ei ole lahuses ka tugevate redutseerivate omadustega anioone. Seega võib lahus sisaldada kas Cl-, CO32- või SO42-
Fifth le · Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. · Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6 · Väävli oksiidid on happelised. · Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Kus leidub? Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedat väävlit võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Mida tehakse väävliga? Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Väävelhappest aga tehakse akusid Mineraalväetiste tooraineks.
elektritehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Karol Pakkas ET11 3)Titaan Titaan on element järjenumbriga 22. Tema sümbol on Ti. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaimoksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Oksüdatsiooniastmed +3 ja +2 on redutseerivate omadustega. Tal on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 46, 47, 48, 49 ja 50. Titaanil mõju terasele on suur eritugevus ja tugev korrosioonikindlus. Selle tõttu kasutatakse teda rohkesti lennukiehituses, laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuste seadmeteis ning meditsiinis. Titaani kasutatakse ka teiste terase sulamite valmistamiseks, et vähendada süsinikusisaldust.
- Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel · 2NO + O2 2NO2 NO2 * Punakaspruun, terava lõhnaga, mürgine gaas, põhjustab happesademeid * Saamine - tööstsuses/looduses 2NO + O2 2NO2. kaaliumnitraat ehk salpeeter, india salpeeter on valge ja lõhnatu, tahke kristalliline Aine ei pôle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega vôib pôhjustada pôlengut. Pôlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Suletud konteinerid vôivad kuumenemisel puruneda. Ärritava toimega.Vôib pôhjustada neerude kahjustust, môjub kahjustavalt vere koostisele.alla neelamisel pôhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist.sissehingamisel Vôib pôhjustada hingamisteede ärritust, sümptomideks köha, valus kurk ja hingamisraskused. Aine
Väävel ei reageeri : Kullaga Plaatinaga Joodiga Lämmastikuga Väärisgaasidega Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Allotroobid Väävel on unikaalne keemiline element oma allotroopsete vormide rohkuse poolest. Väävliaatomitest võivad moodustuda lineaarsed, sik-sakilised, spiraalsed või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemete vahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik
, -difenüül--prüriil-hüdrasüülide radical- scavenging activity mõõtmine. Tulemused Idanemisest tingitud massikadu toatemperatuuril 12 nädala jooksul. 17 °C juures hoiustamine lükkas edasi ja vähendas idanemist 10 °C juures nelja hoiustuskuu jooksul jamss ei idanenud, küll oli jamss 12 nädala pärast märkimisväärselt mädanenud Sõltumata hoiustustemperatuurist vähenes toorlipiidide ja kiudainete sisaldus, redutseerivate suhkrute sisaldus tõusis. Nii redutseerimisvõime kui DPPH radical-scavenging activity of TNG1 vähenesid vastavalt pärast 3 ja 11 nädalat toatemperatuuril ja 17 °C juures. 10 °C juures, significant decline in the reducing power leiti pärast 14 nädalat, aga DPPH radical-scavenging activity kaldus pärast 7 nädalat tõusma kuna mikroobid põhjustasid mädanemist Kasutatud kirjandus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jamss1 https:// nami-nami
. H2SO4- väävelhape; hape; Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. KNO3- kaaliumnitraat e. salpeeter; sool; tekib nt. lämmastikhappe ja aluse reageerimisel. Segades KNO3 suhkur saab suitsupommi. Aine ei põle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega võib põhjustada põlengut. Põlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Ärritava toimega.Võib põhjustada neerude kahjustust, mõjub kahjustavalt vere koostisele.Võib põhjustada hingamisteede ärritust, sümtomideks köha, hingamistakistused, valus kurk. Põhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist. Põhjustab naha ja silmade ärritust, punetust, valu. Mõningatel
Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H 2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel
või moodustub nõrk elektrolüüt. Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahuses kulgevates reaktsioonides. Metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, on võimelised hapete lahustest vesinikku välja tõrjuma. Metallis, mis aga paremal, hapete lahustest vesinikku välja ei tõrju. Metalli reageerimisel veega on red metalli oks vesi. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis ja leelismuld metalli, tõrjudes veest välja vesinikku, saadusena tekkiv leelis
ja CrO42-. Jätkasin anioonide rühmade määramisega Hapestasin 4 tilka lahust lahj. HNO3 ja lisasin 4 tilka AgNO3 lahust. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada I rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele AgNO3 lahust, kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma anioonide olemasolu lahuses. Lisasin lahusele BaCl2, tekkis sade, mis ei reageerinud lahj. HCl-ga. See tõestas III rühma anioonide olemasolu. Tugevate oksüdeerivate või redutseerivate omadusteta III rühma anioonidest võis lahuses sisalduda SO42-, mille tõestusreaktsioon andis tulemuse (BaCl2 lisamisel tekkis valge sade, mis ei lahustunud hapetes). BaCl2 + SO42- BaSO4 + 2Cl- Sellega oli kaks katiooni ja üks anioon tõestatud, järelikult tahke aine VIII sisaldas ammooniumnikkelsulfaati ((NH4)2Ni(SO4)2).
Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2
· Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. Keemilised omadused: · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. Lühiajalise toime mõjud: Aine silmad nahk ja hingamisteed. ärritab Pikaajalise korduva toime mõjud:
vajalikkuse, vaja minevad kogused, seda kuidas neid saakse ja kus neid leidub. Vitamiinid on väga argine teema eriti talvel, kus neid mujalt tuleb vähe ja peaks lisandina juurde manustama ja sellepärast otsustasingi neid uurida. 3 Üldinfo C vitamiin e. askorbiinhape e. L-askorbaat on vesi lahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. On antiskorbuutne redutseerivate omadustega tugev hape. C vitamiini keemiline valem on C6H8O6. Tema molekulaarmass on ligikaudu 180 g/mol. Selle vitamiini varud täiskasvanu organismis on piisavad vaid 2-6 nädalaks ja lastel isegi veel lühemaks ajaks. Tema toimet parandavad A-vitamiin, püridoksiin, E-vitamiin, seleen, tsink ja mangaan. Toimet aga halvendavad ja vajadust suurendavad antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine ja rasestumisvastased tabletid. Kuid Harvardi teadusliku
vitamiini üle- või aladoseerimisest. Lisan ka nippe-nõuandeid C-vitamiini tarbimiseks. 1. C-vitamiini keemiline struktuur ja leidavus 1.1 C-vitamiinist üldiselt C-vitamiin ehk L-askorbiinhape, aga ka L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. C-vitamiin on antioksüdant, mis lisaks otsesele antioksüdantsele toimele, osaleb ka oksüdatsioonivastases protsessis kaudselt mitmete ensüümide aktiveerimise teel. C-vitamiin on redutseerivate omadustega tugev hape ning tema keemiline valem on C6H8O6. Tema välisteks omadusteks on valge või kollakas värvus, lõhnatu, hapukas maitse ja hea lahustuvus vees. Kõige suurem C-vitamiini vaegus kimbutab veebruarist maini. 1.2 C-vitamiini leidumine C-vitamiini esineb enamuses värsketes puu- ja juurviljades, eriti marjades. Põhilisteks allikateks on kibuvitsamarjad, mustad sõstrad, kiivi, tsitruselised, maasikad, mustikas, ananass, punane
Hoiatuslaused P201 Enne kasutamist tutvuda erijuhistega. P220 Hoida eemal rõivastest/.../süttivast materjalist. P260 Tolmu/suitsu/gaasi/udu/auru/pihustatud ainet mitte sisse hingata. P273 Vältida sattumist keskkonda. P280 Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski. P284 Kanda hingamisteede kaitsevahendeid. Pakkimisviisi valimine Pakkimiseeskiri on P002. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega. Võib plahvatada kuumutamisel. Ta on mürgine, söövitav aine. Eri pakkimis tingimusi tal ei ole. Selle pärast kõige mõistlikum variant oleks valida plastikud kanistrid mitte-eemaldateva keenetega eks 3H1, et vältida võimaliku kokkuputusega metallidega. Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõi Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) X või Y sest grupp on II. Pakendi märgistamine (CLP märgistus), märgid 100x100mm UN1439 (ÜRO number)
on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette, kergesti lenduv ja nõrk hape ning redutseerivate omadustega. · Nad on mõlemad tugevad redutseerijad. Näited · FeS2 ehk püriit Sulfaadid Sulfaadid on väävelhappe soolad. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist(SO42-). Lähtehape · H2SO4 ehk väävelhape (hape) tugev ja söövitav hape, laialdaselt kasutuses. Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel
Lähteainete ja reaktsioonil tekkivate ainete omadused Isopropanool värvitu vedelik, millel on alkoholile iseloomulik lõhn. Ei ole plahvatusohtlik, kuid kergesti süttiv. Vältida aurude sissehingamist. Naatriumdikromaat lõhnatu erkorantz soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust. Vältida tolmu levikut. Väävelhape värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist. Aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust. Vajalikud aine hulgad Isopropanool 15,1 g (20 ml) Naatriumdikromaat 22 g Konts. väävelhape 18 ml Töö käik
Joodi nimetus tuleb Kreeka keelest (ids sinililla) joodi auru värvusest. · Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. 4 · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. 1.3. Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. · Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes
Nt etaanhape, divesiniksulfiidhape. 69) Alus liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja hüdroksiinist. 70) aluseline oksiid alusele vastav oksiid, mis reageerib hapetega. Nt kaltsiumoksiid. 71) Leelis vees häasti lahustuv tugev alus. 72) Neutralisatsioonireaktsioon aluse ja hape vaheline reaktsioon, mille käigus tekib sool ja vesi. 73) lahuse pH skaala lahuse happelisuse/aluselisuse skaala . 74) Aktiivne metall tugevate redutseerivate omadustega metallid, mis reageerivad aktiivselt veega. Eelkõige leelis- ja leelismuldmetallid. Nt naatrium ja kaltsium 75) väheaktiivne metall metallid, mis on vastupidavad vee ja hapete suhtes. Nt vask ja hõbe. 76) Väärismetall keemiliselt väga püsivad metallid. Nt kuld, hõbe ja plaatina. 77) Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal/aine 78) Korrosioonitõrje metallide kaitsmine korrosiooni eest.
CO2 fix hüdroksüpropionaadi rada. Omab välismembraani. Punase värvusega (karotenoidid). Väga vastupidavad. Thermus aquaticus (Taq-polümeraas). Unikaalne rakumorfoloogia ja liikumine (endoflagellid e aksiaalsed filamendid). Suudab elada ilma rauata. Põhjustab borrelioosi. Põhjustab süüfilist. Assimileerib org. ühendeid redutseerivate S-ühendite juures. Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil. Leidub suurel hulgal seedetraktis, pinnases, vees. Võimelised seedima tselluloosi, kitiini jms. Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2
Saadusena tekib metalli hüdroksiid leelis. Keskmise aktiivsusega metallid (alumiiniumist rauani) reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Seejuures tekib metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid veega ei reageei. 4. Metallide reageerimine soolade lahustega Iga metall on tugevam redutseerija, kui temast metallide pingereas paremal asubad metallid. Metallid tõrjuvad endast nõrgemate redutseerivate omadustega (metallide pingereas endast paremal asuvaid) metalle nende soolade lahusest välja. Metallid, mis veega ei reageeri, on võimelised nendest pingereas paremal olevat metalli nende soolade lahusest välja trõjuma. Aktiivsed metallid (leelis ja leelismuldmetallid), mis reageerivad veega, teisi metalle lahusest välja ei tõrju. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Lahuses tekib vastava metalli hüdroksiid leelis
Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust, millest ühte lisasin ühe tilga HCl lahust ning kuumutasin vesivannil 5 min. Lisasin mõlemasse katseklaasi 1ml Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Tumesinine HCl-i sisaldav lahus muutus kuumutamiselt punakas aga teine oma värvi ei muutnud. HCl-i sisaldav lahus muutus punaseks sellepärast, et hape kiirendas hüdrolüüsi ning glükoos reageeris Fehlingi reaktiiviga. Järelikult sobib Fehlingi reaktiiv taandavate ja redutseerivate suhkrute kindlakstegemiseks, kuna viimaste korral annab ta lahusesse punase sademe. Barfoed reaktsioon Barfoed' reaktiiv võimaldab eristada taandavaid mono-ja disahhariide, kuna happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid ,aga mitte disahhariidid. Kui tegemist on monosahhariididga, tekid katseklaasi tumepunane sade. Töö käik Ühte katseklaasi valasin 1ml glükoosi lahust ja teise 1ml laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed
· Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone · Reageerimisel hapetega tekivad ammooniumsoolad, need soolad lahustuvad vees hästi. Nad on väga ebapüsivad ning kuumutamisel lagunevad kergesti. NH4Cl NH3 + HCl(g) NH4Cl + NaOH (kuumutamine) NH3 + H2O + NaCl ; NH4Cl + NaOHNH3*H2O + NaCl Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Ammoniaak põleb õhus moodustades lämmastiku ja veeauru. NO: värvuseta, mürgine, vees ei lahustu, ei reageeri veega, saadakse NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks. NO2: punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, mürgine, o.-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega.
Vanal ajal võidi oliive säilitada ka mees ja puuviljamahlas. Sõltuvalt säilitusviisist võib oliive enne konserveerimist ka röstida või kääritada. Kääritamisprotsess võtab mitu kuud ja sel ajal liiguvad fenoolid oliivi viljalihast soolvette. Fermentatsioonil mängivad olulist rolli just polüfenool ja redutseerivad suhkrud, oliivi mikrofloora, soola kontsentratsioon (määrab mikroorganismide koosluse, lahustuvate ainete (n: redutseerivate suhkrute) diffusiooni soolvette ja fermentatsiooni kiiruse) ja soolvee pH, oliivide kääritamiseelne töötlemine, aeratsioon. Fermentatsiooni kontrollib soolvees leiduvate kääritatavate suhkrute sisaldus. Oliivi kesta läbilaskvus, temperatuur, soolvee kontsentratsioon, määravad suhkrute diffundeerumise kiiruse oliivi viljalihast soolvette. Kääritamist on kahte liiki- kõrge soolasisaldusega või aereeritud: Kõrge soolasisaldusega kääritamine
maltoos) · Lisan mõlemale 0,1g fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati · Loksutan tahkete ainete lahustumiseni · Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis · Vaatlen mikroskoobi all tekkinud osasoome Laktoosi puhul tekib palju pehmeid kristalle (nägi välja nagu maakaart) Vaatlesin ka glükoosi kristalle. Viimased olid sellised vihased, nagu okastraat. 1.2.3 Hõbepeeglireaktsioon Redutseerivate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest (Tolleni reagent) sadestub aldehüüdide toimel metalliline hõbe moodustades katseklaasi pinnale kerge peegli. Tolleni reaktiivis aktiivseks komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust · Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis
Mürgine, kahjustab silmi ja tekitab hingamislihastes krampe. Väikestes kogustes aga ergutav. Kolmnurkse püramiidi kujuliste molekulidega tugevalt polaarne aine, mis lahustub hästi vees moodustades ammoniaakhüdraati, milles on ammoniaak ja vesi vesiniksidemega seostunud. Hüdraat laguneb kergesti, sellepärast on vesilahustel äge lõhn. Hüdraat on nõrk alus, vähesel määral dissotsieerub. Ammooniumsoolad on ebapüsivad, kuumutamisel tekib tagasi ammoniaak. Ammoniaak ja ta soolad on redutseerivate omadustega, nende oksüdeerumisel tekib tavaliselt molekulaarne lämmastik. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril, moodustades lämmastiku ja veeauru. Samuti katalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelise reaktsiooni tulemuseks NO. Ammooniumsoolad on väetistena kasutuses samuti (NH4)2CO3 on kasutuses taigna kergitamisel. Lahustub vees väga hästi. Fosfor P: Fosforil on o-a samuti -III...V aga ta kõige püsivam olek on V juures. Lihtainena looduses ei leidu,
tumesiniseks. PH= 5,4 (küllastunud lahus) Oktanool/vesi jaotuskoefitsent: log Pow: 2.49 Aine adsorptsioonitegur (orgaanilise süsiniku suhtes): Koc (no data, andmed puuduvad) Muud omadused: terava lõhnaga, kuumutamisel tekivad toksilised aurud, aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosfori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Aine ohtlik sisaldus võib 20C juures tekkida vaga kiiresti. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada naha sensibilisatsiooni, kahjustada kopse. (Selle punkti all on kasutatud viiteid 2-9, 16) 3. Kineetika ja metabolism
Teda leidub ainult loomset päritolu toidus, s.o lihas, piimas ja juustus. Kõrgemat päritolu taimed teda valmistada ei saa. Tsüanokobalamiini valmistavad ka bakterid, mis elavad peensooles. Stimuleerib kasvu nii üksi kui ka koos antibiootikumidega. Sellega rikastatakse loomasöötasid. Maks, neerud, põrn, harknääre ja lihaskude. Stabiilsus, lagunemine Stabiilsus on väga sõltuv. Üsna stabiile pH 4-6 juures isegi kõrgetel temperatuuridel. Leeliselises keskkonnas või redutseerivate ainete juuresolekul ( askorbiinhape või SO2) vitamiin hävib suures osas. L-askorbiinhape (vitamiin C) Seotud hüdroksüülimise reaktsioonidega. Imendub täielikult ja jaotatakse üle keha laiali. Umbes 3% keha vitamiin C varust (20-50mg/kg kehakaalu kohta) eemaldatakse uriiniga, lisaks askorbiinhappena, deshüdroaskorbiinhappena (kokku 25%) ja nende metaboliitidena (2,3-diketo-L-guloonhappena 20% ja oksaalhappena 55%). Skorbuut Vajadus, leidumine Askorbiinhape on üldtugevdav vitamiin.
ammooniumsooladele leeliseid. // NH4Cl + NaOH NH3*H2O + NaCl Ammoniaaki tuvastatakse lõhna järgi. Selleks tuleb saadud lahust soojendada, mistõttu reaktsooni tulemusena tekkinud ammooniaakhüdraat laguneb teravalõhnaliseks ammoniaagiks. NH4Cl (l) + NaOH (l) NH3 (g) + H2O (v) + NaCl (l) Veel võib ammoniaaki tuvastada märja lakmuspaberi abil, mis asetatakse ammoniaagi aurude kohale. Ammoniaagi aurudes muutub lakmuspaber siniseks. Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Kõrgel temperatuuril ammoniaak põleb õhus // 4NH3 + 3O2 2N2 + 6H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks.
reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Väävelringe Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Leidumine · ehedalt · kips · mõrusool
kinnitumist kudedele. b. Stimuleerib antikehade teket. c. Toodab ainevahetusprodukte d. Moodustub bakteristest. 2. Milles on tingitud Sveitsi juustu kibe maitse ja augud? a. Propionibacter shermani lisamisest b. Kuumutades eraldvad CO2 mullid 3. Millel põhineb hapukapsa ja hapukurkide saamine? a. Piimhappebakteritel 4. Millest on tingitud muda must värvus ja ebameeldiv lõhn? a. Anaeroobsete sulfaate redutseerivate bakterite tegevusest Bioloogia Page 33 Aine- ja energiavahetus 25. november 2009. a. 17:48 · Autotroofsed Organismid, kes kasuttavad oma elustagavuseks valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist ainet · Heterotroofsed Organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidud sisalduva org aine oksüdeerimisel Assimilatsioon e anabolism - kõik biosünteesi protsessid
doonoriks alfa-ketohapete amiinimisel. Doonoritena saavad toimida glutamaat, glutamiin ja asparagiin. Lisaks ammooniumlämmastikule kasutavad paljud mikroobid ka nitraatlämmastikku. See aga tuleb redutseerida NH3-ni. Nitraadi redutseerimises osalevad nitraadi ja nitriti reduktaas. Mõlemad on flaviinsed ensüümid ja kasutavad redutseerijana NADPH2. Erinevalt nitraatses hingamises osalevate nitraati redutseerivate ensüümidega, on nad lahustuvad, st mitte membraanidega seotud. Kuna nitraadi kasutamine on rakule energeetiliselt kulukam, kui ammooniumlämmastiku kasutamine, siis reguleeritakse nitraadi kasutamist ammooniumrepressiooniga: 1. kui kk-s on ammooniumlämmastik olemas, siis ei sünteesita nitraadi transporterit ja nitraadi redutseerimiseks vajalikke valke. 2. Inaktiiveeritakse olemasolev nitraadi permeaas 3
3. Hea elektri ja soojusjuhtivus. Metallidel on korrapärane kristallvõre, mille sõlmpunktides on metalliioonid ja vabad elektronid liiguvad kristallvõre sees. 4. Suur tihedus 5. Kõvadus 6.Värvus: hõbevalge, must (raud, rauasulamid:malm, teras), värvilised (hõbe, kuld). 7. Kõrge sulamis ja keemistemperatuur. METALLILISUS elektronide loovutamise võime. See kasvab perioodilisuse tabelis ülevalt alla, vasakult paremale. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahustes kulgevates reaktsioonides. Keemilised omadused: 1.Reageerivad hapnikuga (v.a väärismetallid), Fe+O -> 2Fe O 2 2 3 halogeenidega, Na+Cl -> NaCl mittemetallidega, Ba+2HCl -> BaCl2 + H2 hapetega (v.a väärismetallid), 2Al+6HCl -> 2AlCl+3H2 sooladega, Fe+CuSO4 -> FeSO4+Cu veega (vaid väga aktiivsed metallid), 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2
Aromaatsed ssivesinikud (BTEX = benseen, tolueen, ksleen, etlbenseen) on sltuvalt struktuurist kas kergesti vi raskesti lagundatavad. See sltub benseenituumade arvust, asenduste arvust ja tbist molekulis. Lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui anaeroobselt (elektroni aktseptorid nitraat, mangaan, raud, sulfaat). Benseeni oksdeerimine benseeni dioksgenaasi vahendusel. Aromaatsete ssivesinike lagundamine vib toimuda ka anaeroobsetes tingimustes. Jrgnev on nide tolueeni lagundamisest Fe3+ redutseerivate bakterite poolt: C7H8 + 36Fe3+ + 21H2O . 36Fe2+ + 7HCO3- + 43H+ ja benseeni lagundamine sulfaate redutseerivate bakterite poolt: C6H6 + 3.75SO42- + 7.5H+ . 6CO2 + 3.75H2S + 3H2O Poltsklilised aromaatsed ssivesinikud (PAH) naftaleen, antratseen, preen, bensopreen. ldiselt sltub nende hendite lagundamise kiirus rngaste arvust molekulis, 2-3 ringi puhul toimub Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz bioloogiline lagundamine hapniku aeroobsetes tingimustes. Lagundamine sltub
Vajalik süsivesikute, aminohapete,lipiidide, hukleiinhapete metabolismi esüümide tööks. Püridoksiin-laguneb valguse käes. Kobalamiinid-Vähesel määral sinteesib vitamiin B12 jämesoole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine. Foolhape-Laguneb valguse toimel ja kuumutamisel ning on vesilahustuv Kobalamiinid-sünteesib vitamiin jämesoole mokrofloora,kui selle imendumine on tühine. Sisaldavad vaid loomsed produktid. C(askorbiinhape)-on antiskorbuutne vesilahusuv ühend. Redutseerivate omadustega üsna tugev hape, mille bioaktiivsus kaob kuumutamisel, hapniku ja valguse toimel.Inimkehas on 2...5g vitamiin C.Rohkesti on neerupealistes,maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. On vaja naha,igemete,kapillaaride,hammaste,sidemete,luude normaalseks funktsioneerimiseks. 27. Vitamiinide seos ensüümidega Vitamiinid on paljud koensüümid nende toime realiseerub enamasti ja olulisel määral koensüümide kaudu.
sisaldama elusbakterite üldarvu (TVC) määramist ning coli-laadsete bakterite arvukuse määramist. Direktiiv 80/778/EEC määratleb mikrobioloogiliste analüüsi- de aktsepteeritavad väärtused. Mõningad hooajalised üldarvu (TVC Total Viable Count) kõikumised on teatud piirides lubatud, kuid kolibakterid kui fekaalse saastumise indikaatorid peavad jääma piiridesse <1/100ml. Probleemi ilmnemisel tuleb teha täiendavaid uuringuid, milleks on E. coli, enterokokkide ning sulfiteid redutseerivate klostriidide arvukuse määramine. Kui analüüside tulemused näitavad bakterite arvukust üle piirnormi, tuleb desinfitseerida ettevõtte veesüsteemi, kasutades selleks lubatud meetodeid (klooriga töötlemine jt). 3.8. LÜHENDITE LOETELU Tuginedes asjaolule, et paljud lühendid on eestikeelses erialakirjanduses või prak- tikas kasutusel ingliskeelsetena, piirdutakse üksnes eestikeelsete vastete esitami- sega. ATP Adenosiintrifosfaat
Ülalt pannakse rikastatud maak ja koks sisse, altpoolt puhutakse kuuma õhku (ja vahel ka kütteõli). Eraldub CO ja H2, kuumad gaasid kuumutavad ülespoole liikudes tooraineid. Alt lastakse välja tekkinud sulamalm (~ 4% C). Konverteris põletatakse ülearune C välja, puhudes õhku (tänapäeval hapnikku) läbi sulamalmi, kuni saadakse sobiv süsiniku kogus (< 0,3%). Süsiniku põlemisel tekkiv soojus kasutatakse sulatusprotsessis ära. Ülearune hapnik seotakse tavaliselt redutseerivate lisanditega (Si, Al). Sõltuvalt sellest, kui palju gaasilist hapnikku jääb terasesse, jaotatakse teras keev-, rahulik- ja poolrahulikteraseks. Kaasajal toodetakse enamasti alumiiniumiga taandatud rahulikterast. Varem kasutati ka meetode, kus ülearune C eraldat happelises (Bessemeri meetod) või aluselises (Thomas' menetlus) keskkonnas. Tänapäeval toodetakse terast enamasti pidevvalu tehnoloogiaga rahulikterasena, mis on kõige kvaliteetsem
täheldatud. LB-s kasvatatud rakukultuuris langeb CFU/ml 2 kuni 5 päeva jooksul 2 suurusjärku ja jääb siis pikaks ajaks püsima. On kirjeldatud mutante, mis on kohastunud eluks statsionaarses faasis. Mutatsioonid on toimunud S C- terminuses, regioonis, mis võiks interakteeruda promootoralaga. Väljumine statsionaarsest faasist. Sporulatsioonist väljatulekuks on vaja kuumutamist, järsku pH muutust või redutseerivate ainete toimet. Statsionaarsest faasist väljatulekuks piisab tingimuste loomisest, mis võimaldavad rakkudel kasvada. E. 36 coli rakkudes on jälgitav Fis valgu taseme järsk tõus. Fis - mutantidel on väga pikk lag periood. SurB mutandid on samuti tundlikud statsionaarsest faasist väljumise suhtes. Statsionaarse faasi faktor S. S, geeni rpoS produkt (tuntud ka kui RpoS) on üks olulisi faktoreid nende geenide avaldumiseks, mida
Näiteks glükoosi 63 minimaalsöötmel glükoosi transporti takistava -metüülglükosiidi lisamisel tekkis kasvukõverasse diauksia, samal ajal langes järsult AEC, anaboolne ja kataboolne redutseeriv jõud. Kui rakud kohanesid vähenenud glükoosi transpordiga, siis kõik väärtused taastusid. Samas kui jälgiti glükoosilt ümberlülitumist mannoosile, siis AEC ja redutseerivate jõudude langust ei täheldatud. Samas on teada, et mannoosi katabolismi korral kasutatakse tunduvalt vähem hapnikku. Sarnaselt AEC-le langeb rakkudes anaboolne redutseeriv jõud (NADPH/NADP+NADPH) ning taastub, kui söötmesse lisada täiendavat C-allikat. Süsinikallikad mõjutavad anaboolse redutseeriva jõu kõikumisi erinevalt, glükoosi puhul tõuseb anaboolne redutseeriv jõud aeglaselt algsele tasemele, samas kui suktsinaadi korral väärtuse tõusu ei täheldatud
annaabi.ee 
