Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Realism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
realism, goriot, julien, stseenid, jõgiromaan, komöödia, grandet, rastignac, bovary, stendhal, balzac, realistid, etüüdid, 1847, madam, emma, balzaci, romantik, viljelejad, dickens, zola, rolland, 1837, nõbu, aadliku, markii, tapab, tütart, vautrin, madame, soovil, armuke, rouen, juura, romaaniks, vastuseisu, kirjandusnähtused, stendhalitab1)Realismi zanri eelistuslevik, viljelejad: Realismi põhizanr on romaan. 19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism
Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi.
Realism on tuntud kunstimeetodina antiikkirjanduses(realis - tõeline, esemeline, materiaalne) Tähendas vastasseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu saj. vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Jäädvustab tegevust, kombeid sellest ajastust. Aeg 1830-1870 Prantsusmaalt. Esimene realism on romantismi sugemetega. Teine realism on modernsete sugemetega. Eesmärk oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta, ilustusteta. Eelkõige tuua välja sotsiaalne olustik, et seda tõepäralt kujutada. Etüüdid ja kroonikad = romaanid. Tunnused: 1. Tuua välja elu kõige tumedamad küljed. 2. Tegelased olid lihtrahvas peamiselt, Kuid ka teisi ühiskonna kihte. 3. Kuidas hakkama saada rahaasjadega. 4. 19
tegelikult oli, kõigi tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduseta ja ilustusteta. Järelikult kirjanik uuris indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku.XIX saj realistlikku suunda kirjanduses nim kriitiliseks realismiks. Realsim arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Inglismaal (Dickens, Thackery, õed Brönted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski). Realismi põhizanr on romaan. XX saj alguses arenes realism mitmes suunas: naturalism, filosoofiline romaan jne. Stendhal (1783-1842), pärisnimega Marie Henri Beyle, rahvus prantslane. Iseloomulikku: tegelaste seos kaasaegse ajastu ja ühiskonnag, samuti sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Ideaalid, eeskujud: Napolena I Bonaparte, valgustajad Haridus, tegevusalad: Pariisi kõrgem polütehnika instituut (matemaatika), teenis prantususe
Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell
3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest
Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane. Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: ,,Inimlik komöödia". ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat ,,Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes ,,tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignc teda, isegi
Walter Scott kuulub ka romantikute hulka. Tema teeneks on ajalooline romaan. Ta oli suur Goethe austaja. Kirjutas alguses ballaade. „Waverly“ on tema romaan, mille ta avaldas anonüümselt ja mida peetakse esimeseks ajalooliseks romaaniks. Scott on kirjutanud ka „Ivanhoe“. Scott kinnistas lineaarse narratiivi. Ta on palju panustanud ka hilisema realistliku žanri välja kujunemisse. Näiteks ka Balzac on öelnud, et ta on palju toetunud Scottile. 13. loeng 30.11.15 – realism Realism kasvab välja ajaloolisest romantismist. Realismis on kinnitatud lineaarne tegevusviis. Nii Scotti kui Cooperi teosed kujutasid lähiminevikku. Elu tuleb kujutada ilma fantaseerimata ja nii nagu ta on. See ei sobi küll definitsiooniks, aga on realismi juhtmõtteks. Jane Austen – kirjutanud ka gooti romaani paroodia. Austen räägib naisteprobleemidest, mis aga ei olnud nii eripärane, kuna ka näiteks Richardson ja Rousseau rääkisid sellest teemast
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas
ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest
ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist
Wilde ise on öelnud, et kirjutas need ise ainult sellepärast, et perekonnale elatist teenida. Ei pidanud neid eriti meisterlikeks, lavastatakse siiamaani, ka Eestis. ,,Tähtsusetu naine." ,,Kui tähtis on olla tõsine." ,,Leedi Windermere lehvik." Lugu emast ja tütrest, ema, kes püüab päästa oma lapse abielu. ,,Ideaalne abielumees." Lugu sellest, kui räpane on poliitika. Neid lavastatakse kõige rohkem. wilde ise teatrit niiväga ei hinnanud, küll aga ta taastas Inglise komöödia traditsioonid. Kõik ta näidendid on komöödiad. Nendes näidendites on väga oluline vaimukas dialoog. Wilde pilkab nendes Inglismaa aristokraatia peenutsemist, silmakirjalikkust, kohustuslikuks teeb ta endale äkilise jandi. Ja loomulikult puistab ta ka nendesse oma paradokse. ,,Meie ajal võib igaühte ära osta, ainult et mõned on väga kallid." Wilde ise arvas, et tema elus oli 2 pöördepunkti. 1. Õpingus Oxfordis. 2. Vangla. Mõlemas tunneb ta endas niisugust kõlbelist
Hiljem ei tähitanud mitte ainult luulet, vaid ka proosateost. Klassikaline kirjandus 19.saj siiski ei taandunud. Klassikalised zanrid taanduvad. Juba eelromantismis hakkas sõna ,,romantiline" kasutuses olema igasuguse fantastilise ja salapärase kohta. Muutusid ka luule ja poeesia oluliseks elemindiksl Kolm võtmesõna: romantiline, maaliline, gootipärane. Tähistavad uusi esteetilis väärtusi, on vastuolus klassitsismi mõistusepärasusega. Esimene ism oligi romantism. Hiljem tulid juba realism, sümbolism, dekadents jne. Enne väga tõelisest kirjandusest rääkida ei saanud. Esimene samm ühtsema kultuuripildi poole, esimene maailmavool. Samas räägime tervikust väga üldises mõttes. Mida romantism endast kujutab? Seda on harjutud vaatama kui reaktsiooni. Arvati, et uue ilmakorraga läheb elu paremaks. Alguses loodeti palju prantsuse revolutsiooni peale, kuid puhkes hoopis tapmine. Pärast 1789ndat aastat hakkas levima suur pettumuse laine inimeste silmade
Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm) · Isiksustamine e
eksameid, siis saab kõikides ainetes positiivse tulemuse välja arvatud kirjanduse, sest üks õpetaja hindab seda nulliga. Eksameid ümber ka ei tee. Hakkab tööle kaubalaos, see omamoodi hea elukool. Elab üsna sandisti, pandimajas käib tihedamini kui restoranis, aga õpib tundma seda töötavat Pariisi. Tal on väga visa iseloom. Seniks, kuni katsetas kirjandusega, ema keeldus toetamast. Samal ajal Pariisis põnevad ajad: pagendatud Hugo, kohtu alla antud Madame Bovary, sinna tuli Maupassant, mitmeid väga kuulsaid kunstnikke ja kultuurilinnana on Pariiis väga põnevaks kujunenud. Tekib noorte inimeste grupp, kuhu kuuluvad kõik need, kes vaidlevad oma kokkusaamistel, milline peaks olema kunst, kirjandus, muusika. Samal ajal huvitavad kõiki noori inimesi meditsiini ja bioloogia edusammud. Pärilikkuse geeni avastamine näiteks, see, et tugevam jääb ellu. Selle kannavad kultuuri ja kirjandusse edasi elu ongi selline, et tugevam jääb ellu
legendid, müüdid. Dramaatika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamazanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega. · Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu
kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid
Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; komöödia lõbusasisuline draamateos; draama tõsise sisuga näidend; tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; farss jant. 2. Ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr
rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”); - draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant.
Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915. Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla teater. Zanr tragöödia. 5 vaatust. Kõikide näidendite tegevus maal . realism. Libahunt - Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust
lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama
hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne "Küllalt laulest nüüd
Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid.
Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees" (1916), novellid ("Kuival", "Tooma tohter" jt.) ning näidendid ("Tabamata ime", 1912). Neid teoseid kirjutades huvitas Vildet inimeste käitumispsühholoogia seostatuna armastus-, kunsti- ja ühiskonnaelu probleemidega. Kirjanik pöördus taas ka nalja-Vilde aegadesse. Nüüd, juba küpse meistrina, kirjutas ta ühe parema eesti komöödia "Pisuhänd" (1913). "Pisuhänd" sündis kirjanduslikust võistlusest A. Kitzbergi "Libahundiga", mida Eesti Kirjameeste Seltsi zürii oli eelistanud Vilde "Tabamata imele". Näidend seab iroonilisse valgusesse kirjandusliku auhindamise ühiskondliku tellimise järgi, tõusikliku linnakodanluse kultuurituse ja ärimaailma iseteadlikkuse. Komöödiat iseloomustavad tegevustiku hoogne kulg ja värvikad karakterid.
· Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). · Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) · Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912), komöödia "Pisuhänd"(1913). 16 · Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees"(1916) ,,Tabamata ime" 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland Leo Saalep oli klaverikunstnik, tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet. Läbiv
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Müsteeriumi!» ümiseti tumedalt. Rahulolematus kasvas. Rahva kohal hõljus ähvardav pilv, mis esialgu ainult tasa kõmises. Jehan du Moulin meelitas sellest välja esimese sädeme. «Müsteeriumi, käigu kus kurat kõik flaamlased!» karjus ta kõigest kõrist, ise ussina kapiteeli ümber keerdudes. Rahvas plaksutas käsi. «Andke müsteeriumi,» kordas rahvas, «ja Flandria käigu kus kurat!» 9 «Meil on vaja müsteeriumi ja otsemaid,» hüüdis skolaar. «Ehk muidu me poome paleefoogti komöödia ja moralitee asemel üles.» 18 «Hästi öeldud,» kisas rahvas, «poome kõigepealt tema seersandid üles.» Järgnes suur heakskiidukisa. Vaesed seersandid kahvatasid ja vaatasid üksteisele otsa. Mass hakkas nende poole liikuma ja nad nägid juba, kuidas nõrk puust balustraad, mis neid rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest.
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
