mõisniku Friedrich Wilhelm von Siversi poeg Peter Reinhold isa teisest abielust Anna von Sculziga. Jegor Julius von Sivers ( 1823 1979 ) Sündis kümnenda lapsena Peter Reinholdi teisest abielust. Hermann Friedrich Georg von Sivers ( 1815 1867 ) Oli 8-aastane, kui teda hakkas 1825.aastal õpetama toeloogiakandidaat Ferdinand Valter. Sündis üheksanda lapsena, temast vanam oli vend Peter Anton ( 1853.aasta Räpina mõisnik) ja noorem vend Jegor Julius. Praegusel ajal tehakse Raudna Põhikoolis remonti ning taastatakse vanad asjad . Raudna kooli spordihoone sai eelmise aasta sügisel valmis, aga kivimüüri veel renoveeritakse. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduseks oli raamat nimega ,, Heimtali Siversid'' . Raamatu autor on Imbi-Sirje Torm .
maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate
Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - 136 m. Pinnamood Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed
väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid
Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. (elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan) Viljandimaal on põhilisteks pinnakatte koostisosadeks moreen(rohkem kõrgustuikul ja selle ümbruses) liiv, vähesel määral ka turvas(Võrts järve kallastel ja maakonna loode osas) ja jõgede( Halliste ja Raudna) läheduses ka savi.(Eesti Atlas lk5)(vaata ka joonis 1). Suuri rändrahne on maakonnas neljakümne ringis, hiidrahne kaks Iivakivi, mille pikkus on üle 10 meetri ja laius 6,6 meetrit(Viljandimaa kõige suurem rändrahn ja see asub Karksi vallas) ja Labidakivi, mille mõõtmed on järgmised: pikkus 10,4 m, laius 6,0m, kõrgus 3,3 m, ümbermõõt 24,4 m ( asub Suure-Jaani vallas).( www.egk.ee) Jämejala liustikuliste setete paksus on 42,5 m. Esineb kaks erinevat moreeni, mida
720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m).
järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi
pärastjääajal ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Rohkete allikad vanades orgused on tekitanud sinna allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse. Vanadele orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt piirab ordulinnuse varemeid Valuoja (paisjärvede ja tiikidega) org. Viljandist edela pool suubub Raudna jõkke ürgorus voolav Sinialliku oja (14km), mis läbib Loodi Looduspargi. Sinialliku väga mitmekesise vormistikuga kagu-loodesihilisest orust
ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, s.h. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas
Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks : lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv.
Kuidas tekivad? Tekivad setete kuhjumise tagajärjel Kuhjevormid Delta- jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Emajõe delta Kuhjevormid Lammitasandikud suurvee ajal üleujutatav orupõhi · Kaldalamm - lammiala kõrgem osa · Kesklamm lammiala tasaseim osa · Jalamilamm - lammi madalaim osa, soostunud Lammimets -kasvavad jõe või oja lammil, madalatel järveäärsetel aladel Raudna jõgi, Soomaal Lamminiit -järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel -on kujunenud lammimetsadest Alam- Pedja Kuhjevormid Kaldavallid- suurvee ajal kaldalammile settinud jõesetted Aitäh kuulamast!
Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool järve kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett.
10.18 Valisin teemaks uurida ning analüüsida Soomaal pakutavaid loodusturismi teenuseid. Täpsemalt soovisin uurida, enda maakodu naabrite kanuumatka- ja saunakeskuse punkti ( Veelaager). Neil on ka koduleht, mis kannab pealkirja http://www.veelaager.com/ Veelaager pakub mitmekülgseid teenuseid looduses, näiteks klassiekskursioone Soomaal, majutust Soomaal kämpingumajakestes/palkmajas ja mugavustega tubades, kanuumatku Soomaal Navesti, Raudna, Halliste ja Pärnu jõgedel, saunateenust, paadilaenutust, ratsutamist ja paljud muud põnevat. Loodusturismi toote ning teenused teeb sellest see, et Veelaager asub Soomaal ning pakub aktiivset turismi, seiklusturismi, maaturismi ning ökoturismi. Sihtgrupiks on indiviidid, kes soovivad veeta aega sõpradega, kaaslase seltsis või klassikaaslastega. Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei viska mingit prahti loodusesse
madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir. Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla
kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, et veekogud, kuhu suubusid orge kujundanud jõed, pidid olema tänapäeva merepinnast palju madalama tasemega. Arvatakse, et need orud tekkisid enne viimast jääaega. Suurem osa sellistest vanadest orgudest on tänapäeval mattunud setete alla, mis kuhjusid orgudesse pärast jääaega.
Nigula looduskaitseala 2013 Geograafilised objektidNigula Looduskaitseala läbib Pärnu , Sauga, Reiu, Audru, Raudna ja Halliste jõgi Linnadest- Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme, Viljandi Nigula looduskaitseala asub Sakala kõrgustikul, Pärnu madalikul Nigula kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Pihke, Reinu ja Tuuliku külas ja Häädemeeste vallas Nepste, Urissaare ja Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala kaitse-eesmärk Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse loodusliku linnustiku kaitse
Uuemaa külas. Nigula looduskaitseala asub Pärnu madalikul. Nigula looduskaitseala Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääneeesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud
Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast seda. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal. Soomaal on üleujutused.
91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j.
2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla 35- Pikkjärv 36- Kahala järv
Mihkel Kohava Alan-Skiip Küttim Hardi Link & Jaak Peterson esitlevad SOOMAA RAHVUSPARK ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja
Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu-Laelatu looduskaitseala Silma looduskaitseala Pärnumaa Lindi looduskaitseala Mihkli looduskaitseala Nigula looduskaitseala Nätsi-Võlla looduskaitseala Paadrema looduskaitseala Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala
Peielaud 1 Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kohupiimakorp Morss Kohv/ tee Peielaud 2 Puljong lihapirukaga Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kohupiimakorp või kringel Morss Kohv/tee Peielaud 3 Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kartulisalat Sekser (singirullid, täidetud munad, sült) Puuviljad Kohupiimakorp Morss Kohv/tee Võimalik korraldada seminare ja koolitusi kuni 30 inimesele. ' Heimtali spordihoone Spordihoone saalis on lubatud ainult heleda tallaga sisejalanõud. RAUDNA KOOLI SPORDIHOONE OOTAB VALLARAHVAST JA VALLA ASUTUSTE TÖÖTAJAID SPORTIMA. Spordisaal on huvilistele avatud : esmaspäeviti 17.00 19.00 valla kodanikud teisipäeviti 17.00 19.00 valla- ja allasutuste töötajad Kasutatud kirjandus 1. http://www.pinska.eu/ 2. http://www.raudna.vil.ee/sphoone.htm
eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism. Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt 2006. aastal ja ka Eesti naaberriigis Lätis avaldas sealne haridus-ja teadusminister soovi muuta koolivorm kohustuslikuks üle riigi. Koolivorm on enamikes koolides kohustuslik näiteks
haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Anrepi lõvi monument Austerlizi lahingust kindralleitnandina väljunud, hiljem 1807.a. langenud Reinhold von Anrepi monument Kärstna Kabelimäel. Martin Kleini monument Asub Viljandi spordihoone ees. Eesti spordiajaloo kuulsamaid mehi, esimene olümpiamedalist Martin Klein on pärit Viljandimaalt. Viljandimaa mõisad: Heimtali mõis Heimtali mõisakompleks asub Raudna ürgoru lõunaserval. 19. sajandil rajatud mõisaansambli moodustab klassitsistlik peahoone, valitseja-maja, ringtall- maneez ja viinaköök. Kärstna mõis 19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga mõisahoone. Õisu mõis Õisu mõisat peetakse Viljandimaa pärliks just 17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu.
Soomaa Rahvuspark Koostaja: Raili Kivisalu Rahvuspargi loomine Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Soomaa pindala on 370 km² Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse. Soomaa eesmärgid On loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rabad Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba.
Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004
Referaat HARILIK SIIL Merilin Raudna Õpetaja: Helina Reino Harilik siil ( Erinaceus europaeus ) Välimus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili nägemine on tönts ja haistmine terav. Põhilisel toitumise ajal, hämaruses, pole tal nägemisest niikuinii suurt kasu.
Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastrutuuriga keskkonnas. 1.2 Looduskeskkond Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S-kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu jõgikonna ja Võrtsjärve-Peipsi vesikonna veelahkmest lääne pool. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja
hektarit.Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse, mil kaitse alla võeti Nehatu sooalad ja selle elustik. Looduskaitsealaks organiseeriti see 2001. aastal. Soomaa Rahvuspark Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. 5 Vilsandi Rahvuspark Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega.
soon. 7. Võpsik. Enamuses kasvavad liigid on hall lepp, palju on ka saart ja toomingat. SOOMAA RAHVUSPARK Soomaa rahvuspark on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks moodustatud rahvuspark. See loodi 8. detsembril 1993, selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost. Kuigi rahvuspark paikneb Madal- ja Kõrg-Eesti piiril - Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul - Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jääb Soomaa siiski Madal-Eestisse. Soomaa üheks tuntumaks vaatamisväärtuseks on nn viies aastaaeg suurvesi. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini.
- jah, avaldub: roosiaia, Lõhavere linnamäe, koduloomuuseumi, lossimägede näol - Jah - Jah - Eriti huvipakkuv on Põltsamaa roosiaed ja Olustvere mõisa külastus . Kirjelduse kitsakohaks on selle väljapanek, mulle kui kliendile meeldiks vähem teksti või kõigepealt punkthaaval ja siis seletus. 3) Loodusturismi näide: Öömatk Soomaal - koosneb: Öinekanuumatk (Karuskosel ja kopra elupaika Raudna jõel), varustus - toode on mõeldud kõigile, kes on huvitatud loodusest ja eksootikast - Jah, avaldub: Öises kanuusõidus - Jah - Jah - Köitev on võimalus näha pimedas liikuvaid ja tegutsevaid loomi, keda muidu ei näe. Kitsaskoht on minu meelest turvalisuse tagamine, sellest tundest võib puudu tulla. 4) Terviseturismi näide: Peata aeg (spaa puhkus 2-le) - koosneb: 2-kohaline tuba Spaa Tervis hotelli 1. või 2
Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja jõgi, Esna jõgi. Jõe alamjooks on tasane ja vooluhulk suudmes on 62,7 m3/s (jõe aastane äravool). Pärnu jõe vasakpoolsed lisajõed Halliste jõgi, Raudna jõgi ja Lemmjõgi koos Navesti jõega ujutavad üle Pärnu jõe vasakpoolse kalda. Pärnu jõgi toitub põhjaveest, sest tema lähtmes on palju allikaid. Seega on tema veetase üpris ühtlane, kuid kevadel, kui Pandivere kõrgustikul lumi sulama hakkab, mõjutab see siiski Pärnu jõe veetaset. 2. Madalvesi on talvel, sest vee peale tekib jää nind vet ei tule juurde nt. sademetest (va need jõed, mis põhjaveest toituvad).
Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal
Põhjaveel on tähtis osa elu säilitamisel planeedil. Taimede saavad oma kasvuks vajalikku maa-alust vett juurevõrgustiku kaudu. Põhjavesi on suur geoloogiline tähtsus, ta mõjutab kivimeid: ühes kohas ta lahustab teatuid mineraale, kutsudes esile karstinähtusi, teistes kohtades toimub vastupidi teatud komponentide väljalangemine. Näiteks, temperatuuri tõusuga langevad allikaveest välja lubjaühendid. Lubjalademed on teada allikate juures mitmel pool Eestis (Raudna jõe orus jm.). (Sõstra) Põhjaveel on eriti suur tähtsus neis piirkondades, kus pinnavett üldse ei ole või teda on väga vähe. Sellisel juhul ainult põhjavesi annab võimaluse elu olemasoluks PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 5 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima 13. Too välja neli põhjus, kuidas võib põhjavesi reostuda
Viimaseid esines mitmel korral 1980. aastate keskel. Piirkondades, kus sademetevee filtratsioon põhjavette on väike, jõuab see kiiremini jõesängi ja jõgede toitumises on vihmaveel suurem osa. Niisugune piirkond on esmajoones Lääne-Eesti madalik, kus Kasari jõgikonnas on põhjavette jõudev veehulk viirsavide tõttu Eesti väikseim. Lõuna-Eesti kõrgustikelt lähtuvatel jõgedel (Väike Emajõgi, Võhandu, Piusa, Halliste,Raudna jt) on vihmavee põhjustatud äravool märgatavalt suurem, sest jõgede ülemjooksu järsem lang põhjustab niisugustes kohtades vihmavee kiirema äravoolu. EESTI JÕGEDE VEEREZIIM Jõgede veereziimis saab eristada pikaajalisi ja aastaajalisi muutusi. Veetaseme pikaajaliste muutuste hindamiseks peab olema vaatlusandmeid vähemalt 6070 aasta kohta. Selgelt avaldub Eesti veeoludes tsükliline muutlikkus (vaata joonis). Eristada saab lühema ja pikema kestusega tsükleid
Leiti, et Halliste luha kõige esinduslikemate piirkondade - Läti, Tõramaa ja Halliste puisniidu säilitamiseks tuleks regulaarselt hooldada 130 ha suurust ala (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargis inventeeriti aastail 1996-1999 kokku ca 2000 ha luhaniite, mis jagunesid 20 erineva niiduala vahel. Peaaegu 50% luhtade pindalast jäi Halliste jõe kallastele. Väiksemad niidualad olid ca 25 ha, suuremad üle 200 ha suurused. Suurimad luhad olid Sandra luht (245 ha) Raudna jõe kaldal, Vodi luht (236 ha), Tipu luht (199 ha) ja Lennuväli (194 ha) Halliste jõe kaldal (Suurkask, 1999). Luhad jaotati nelja majandamisklassi. Esimese, teise ja kolmanda majandamisklassi niite plaaniti võimaluste piires hooldada. Neljanda majandamisklassi niitude hooldamist aga ei peetud võimalikuks ning need alad olid määratud võsastuma. 1, 2. ja 3. klassi luhtade kogupindalaks rahvuspargis hinnati ca 890 ha, mis moodustasid kokku 44% rahvuspargi luhtade pindalast. 4
päkapikkudega juttu vestmas. Mäletan ennast talviti suusatamas ja kevaditi-sügiseti pikkade õhtute kaupa naabermajade õuedes palli mängimas. Mäletan poistekampade põnevad sõjaretki ja tüütuvõitu istumisi kooli orkestris, kus ma esimestest klassidest peale viiulit mängisin. Suviseid mälestusi mul aga Nõmmelt peaaegu ei olegi, sest suveks sõitis perekond alati Viljandimaale vanaisa juurde.Seal jooksin koos koertega päevade viisi mõõda karjamaad ringi, õppisin Raudna jõe käärudes õngitsemiskunsti tundma ja suuremaks kasvades jõudumööda talutöödki tegema. Ka indiaanlase mänge ümbruskonna metsades tuli mõnikord ette. 1940. aastal läksid mu vanemad lahku ning 1941. aasta alguses kolisin koos ema ja kasuisaga Tartusse, kus sama aasta kevadel lõpetasin Tartu Õpetajate Seminari harjutuskooli kuuenda klassi. Jõudis kätte suvi. Algas sõda. Isa lahkus Eestist koos hävituspataljoniga, ema ja kasuisa ei leidnud hulgal ajal tööd, kuni emal lõpuks
ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud. Sakala kõrgustiku oosid paiknevad sageli ürgorgudes. Künklikum on kõrgustiku lõunaosa, kus asuvad ka kõrgustiku kõrgeimad mäed Rutu mägi – 146 m ja Kärstna mägi – 136 m. Suurimad kõrgustevahed tulenevadki mitte mägede, vaid ürgorgude olemasolust. Sügavaimad ürgorud on nt Tänassilma-Viljandi-Raudna, Auksi-Võistre-Karula. Pandivere kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus). Pandivere kõrgustik on laugete nõlvadega, kus enamasti katab lubjakividest aluspõhja vaid 2-5m paksune moreenkate. Pandivere on lausikkõrgustik, mis tähendab, et valdavalt on tegemist nõrgalt lainja moreentasandikuga, millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja lõuna osas ka voori
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1
ümbruses. Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. Soomaa rahvuspark Asub Viljandimaa ja Pärnumaa piiril. Rahvuspark loodi 1993. aastal suurte soode, lamminiidud ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Pinnamood on tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Kaitseala pindala on 36 886 ha. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse Vilsandi rahvuspark Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. km2 suuruse piirkonna.
mis käivad algajale üle jõu. Seega valige esimesteks katsetusteks veidi leebem jõgi - terve Pärnu jõe vesikond, samuti Võhandu, Pirita (v.a Pirita pais), Vääna jõgi või Pedja. 26. Eesti jõgede veereziim · Kaks madalvee perioodi (suvine, talvine). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene) · Jõgedel, millel põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa jt.) · Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste-Raudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargis, Peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad kaldaalad. · Suurim veetaseme tõus üle madalama taseme on registreeritud Pärnu jõel - 5,5 m. · Väiksemaid üleujutusi põhjustab ka jõesängis vohav taimestik ja koprad. · Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) Hüdroloogia- vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel.
mineraalaineid vähem. • Alanemisfaas – seisev vesi jõe kaldavalli taga, vetikate arenemine. Setted • on luhtade mullaviljakuse ja produktiivsuse aluseks. • on sageli lubjarikkad, sisaldavad rohkelt fosforit. • maksimaalne settekiht 7 cm, enamasti 2–25 mm. • sadeneb ajas ja ruumis erinevalt. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. Soomaa luhad • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000- 4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu korral umbes 21000 hektarit (u. Võrtsjärve pindala). • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme.
põllul. Ümbermõõt on 666 cm, kõrgus 11 m ja ligikaudne vanus 600 aastat. Tamm on seest õõnes ja tüves on mitu avaust. 7. Mustahamba tamm kasvab Võrumaal Rõuge- Rogosi tee ääres Mustahamba külas. Ümbermõõt on 656 cm, kõrgus 25 m ja vanus üle 350 aasta. Ta on kauni ja väga elujõulise krooniga. 8. Upsi tamm kasvab Viljandimaal Sandra küla lähedal Upsi talust edelas Upsi oja kaldal. Ainus tee Upsile keerab Kõpu-Tipu teelt Uia küla kohal. Raudna jõe kaldal põlispuuni teed ei vii ja kuiva jalaga sinna ei pääse. Tamme ümbermõõt on 653 cm. Ojapoolne külg on tugevasti kahjustatud, alt avaneb õõnsus. Osa harusid on kuivanud. 9. Halliste hiietamm kasvab Viljandimaal Halliste lähedal Kulla külas, Tamme (Kuksi) talu juures. Ümbermõõt on 652 cm, kõrgus 15 m ja ligikaudne vanus 550 aastat. 16 10. Vana-Antsla tamm kasvab Võrumaal Vana-Antsla mõisa pargis. Ümbermõõt on
Põhja-Eestis on palju veerohkeid jõgesid ja ojasid, aga seal on palju kärestikke ja astnguid, seega matkadeks peaks algul valima veidi leebema jõe, nt terve Pärnu jõe vesikond, Võhandu, mõni osa Pirita jõest. 26.Eesti jõgede veerežiim Kaks madalvee perioodi (suvine, talvine). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene)Jõgedel, millel põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa jt.)Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste-Raudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargis, Peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad kaldaalad.Suurim veetaseme tõus üle madalama taseme on registreeritud Pärnu jõel - 5,5 m.Väiksemaid üleujutusi põhjustab ka jõesängis vohav taimestik ja koprad.Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel.
hiigelsuur kühm · Küllaltki tasane · Valdavalt lainjas, oosiahelikke ja mõhnastikke · Kõrgustiku keskosas Porku-Vao ürgorg negatiivne pinnavorm · Karstumine, kõrgustiku kesosas u 1000 m2 veekogud puuduvad · Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid)
pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis
ühepuulootsikuid ehk haabjaid. Soomaa üleujutus tipneb Riisa külas, kus rabalaamade Soomaast kõneldes ei saa mainimata jätta neid erilisi vahel kohtuvad Lemmjõe, Tõramaa, Raudna ja Halliste inimesi, kes siinsete loodusjõudude meelevallas aasta veed. Kõrgeima veeseisu ajal laiub siinsetel luhtadel ringi eluga hakkama saavad. Kuigi vesi võib olla sõna ja lammimetsades kuni 175 km² suurune veepeegel
Matsalu looduskaitsealal Kasari luhal, on kevadeti lume sulamise ajal suured üleujutused. Jõgede veereziimis on selgelt väljendunud neli perioodi: kevadine ja sügisene suurvesi ning talvine ja suvine madalvesi. Aastati võivad need perioodid erineda. Mõnel aastal ei teki suurvett, suvine madalavesi võib osutuda aga ebatavaliselt kõrgeks. Jõgede veereziimi jälgitakse pidevalt. Eesti jõgedel esineb katastroofilisi üleujutusi harva. Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohal Soomaa rahvuspargis ning Emajõe ja Kasari jõe madalamatel aladel. Enamik meie looduslikest järvedest paikneb Lõuna-Eestis künkliku moreenmaastiku nõgudes või orgudes. Eestis on umbes 1200 järve, neist tuhatkond looduslikud, ülejäänud tehisjärved. Järvede pindala moodustab Eesti territooriumist umbes 5 %. Eestis on kaks suuremat järve Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv. Väikejärved moodustavad järvede üldpindalast alla 10 %. --- 83
annaabi.ee 
