Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..........................................................................................
Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks. Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente(karotinoide), mis esinevad õites, viljades, lehtedes.
müogibrille(aitab raku mõõtmeid muuta). Eristatakse (silelihaskudet, võõtlihaskudet ja südamelihaskudet). Närvikude – rakud on varustatud pikkade jätketega. Närvikude võtab vastu ja annab edasi infot mis keha saab nt väliskeskkonnast. 4. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? V: Tsütoloogia ning muu teadus arenes väga kiiresti edasi. Sai uurida rakke veelgi lähemalt ning koguni rakuorganelle. 5. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. V: Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Sellega ütles Rudolf Virchow, et rakud saavad vaid tekkida rakkudest, rakud tekivad vaid jagunemise teel ning organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Teooria: Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel.
rohkem mitokondreid on. Niitjatest valkudest võrkjas struktuur Raku tugi-ja liikumissüsteem tsütoplasmas, mis ühendab omavahel Tagab raku kindla kuju: muutused nende rakumembraani, tuuma välis-membraani, valkude struktuuris põhjustavad raku tsütoplasmavõrgustiku ja enamikku väliskuju ja organellide asukoha muutusi Tsütoskelett rakuorganelle. (selleks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema) Mõisted: Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende produktidest. Ainuraksed on ühest rakust koosnevad organismid. Nt: bakterid, protistid (kingloom, pärmseen)
tsiternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustikku. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid. Lüsosüümid- ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab võrkja struktuuri, ühendab omavahel rakumembraan, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle. Tsütoskelet koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.
laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju Mikrotorukesed- jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel
glükoosi ja teiste ainete tusi, mida nim. harjakesteks. Organelli sise- lagundamine. muses leidub DNA ja RNA molekule. Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsüto- Raku tugi- ja liikumissüsteem. plasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omava- hel rakumembraani tuuma välismembraani, tsü- toplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsentrosoom Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast Võimaldab rakkudel muuta oma silindrilisest tsentrioolist, mis kumbki koosneb kuju. mikrotuubulitest.
· Telofaas 4. Meioos Eesmärk on saada HAPLOIDSE ehk ühekordse kromosoomistikuga rakke · Toimub gameetide ja eoste paljunemise käigus · Tulemuseks on 4 algsest rakust erinevat rakku 5. Meioosi 2 eesmärki 6. Mitoosi ja meioosi sarnasused · Nimed sarnased · Tekitada uusi rakke (rakkude arv erinev) · Faasis toimuv on ligikaudu sama · Mõlemile eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja uusi rakuorganelle 7. Mitoosi ja meioosi erinevused 2 TÄPSELT samasugust rakku 4 ERINEVAT rakku Somaatilised rakud Gameedid Faase 4 Faase 4+4 Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8
Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes Tsütoskelett Märksõnad;tsütoskelett, tsentrosoom, viburid, ripsmed Tsütoskelett - koosned niitjatest valkudest. Ül: moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel; rakumembraani, tuuma välismembraanis tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrikoolist Vibur - ehitus on sarnane tsentrikooli omaga. Ül: ainuraksetele liikumiseks. Ripsmed on analoogsed viburiga ning nende eristamine on raske. Taimerakk Märksõnad;rakukest, vaukoolid, plastiidid(kloorplastid,kroomplastid,leukoplastid) Rakukest - põhiline koostisaine on tselluloos. Küllalt suure veesisaldusega, suhtelised õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid
organismi ühtseks tervikuks ● Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Esineb rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. ● Tsentrosoom - koosneb kahest tsentrioolist. Nende vahel moodustavad kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel ● Lüsosoom - membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodute ja surnud rakuorganelle ● Mitokonder - koosnevad siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Toimub rakuhingamine. ● Tsütoplasmavõrgustik - membraanse ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Viimases asuvad ribosoomid. Toimub valkude süntees ja töötlemine. Esimeses sünteesitakse ning töödeldakse lipiide ja süsivesikuid. ● Tsütoplasma ● Ribosoom - koosnevad rRNA-st ja valkudest. Nendes toimub valgusüntees
Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid: · Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene · Sisalduvad tuumas · Moodustavad kromatiini, nähtavaks muutuvad kromosoonid raku jagunemise ajal · Inimese keharakus on 46 kromosoomi, suguraku tuumas 23 kromosoomi.
Sisemine membraan on sisse sopistunud ja moodustab harjakesi e. kristasid. Nende vahele jääv õõnsus (maatriks) on täidetud mitokondri tsütoplasmaga. Maatriksis on mitokondrile omased ribosoomid ja DNA. Mitokondrid viivad läbi rakuhingamist. Mitokondris lõppeb ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Tsütoskelett võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani, ER-i ja rakuorganelle raku tugi- ja liikumissüsteem.Igas loomarakus on üks tsentrosoom tuuma läheduses Annab rakule vormi ja osaleb organellide liikumises. Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult
lagundavaid aineid ja neid lõhestavaid ensüüme PRIMAARNE LÜSOSOOM 16.Tsütoskeleti ehitus ja ül. Tsütoskelett on rakutugi- ja liikumissüsteem. See koosneb erineva jämedusega valguniidikestest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani,tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Vöötlihasraku põhiomaduseks on erutuvus ja slele tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab aga võimalikuks lihasrakkude tsütoskeleti talitluse tõttu. 17.Tsentrioolide ehitus ja ül loomarakus- Loomarakus on üks tsentrosoom. See on moodustunud kahest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb 27 valgulisest mikrotuublist, mis on kolmekaupa ühinenud ja moodustavad üheksa gruppi. 18
4. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud, sisaldavad aktiivseid lagundavaid ensüüme, rakku sattunud võõrkehade ja mittevajalike organellide lagundamine 5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid, mikorfilamendid, mikrotuubulid 7. Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid 8. Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks 9. Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes
Enamikul organismides on sugurakkudes 2 korda vähem kromosoome kui keharakkudes. Karüogramm on organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. See koosneb niitjatest valkudest, moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. On raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt valguniidistike läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutumisi. Tsentriosoomil on oluline osa raku jagunemisel ning ta koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast tsentrioolist (koosnevad mikrotuubulitest). Paikneb tuuma läheduses
olemas kõik elu tunnused; rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 3. Mis on üheks bioloogia aluspõhimõtteks? rakuteooria 4. Selgita järgmist rakuteooria põhiseisukohta: rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Raku ehitus sõltub sellest, milline on selle ülesanne. 5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7. Kuidas jagatakse eukarüootseid rakke? Protistid, taimed, seened ja loomad 8. Mis rakud on inimestel väikseimad? Vere punalibled ja spermatosoidid 9. Millised rakud on suurimad? munarakud 10.Millised rakud on pikaealised? Närvi- ja lihasrakud 11.Millised rakud on lühiealised? Naha- ja vererakud 12.Millest sõltub rakkude kuju
19. LÜSOSOOMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. 20. GOLGI KOMPLEKS koosneb üksteise kohale asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomideese. 21. INKLUSIOONID e rakusisaldised, varuained tsütoplasmas 22. TSÜTOSKELETT ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju 23. TSENTROSOOM koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid
Eukarüoodid e. päristuumsed hulkrakseid organisme moodustavad ainult eukarüootsed rakud membraaniga ümbritsetud rakutuum ja teised membraansed organellid Rakumembraan koosneb lipiididest valkudest (transport-, retseptorvalgud, ensüümid, struktuursed valgud) süsivesikutest (aitavad rakke koos hoida ja ära tunda) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraani ülesanded sein väliskeskkonna ja sisekeskkonna vahel ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle aine ja energiavahetus Passiivne transport difusioon läbimembraan, osmoos membraanivalkude poolt vahetatud difusioon Aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke Fagotsütoos tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel, suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Rakutuum DNA ja RNA geeljas, peamiselt vesi tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees
Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoom ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetatud plaatjatest tsisternidest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks eelnevale osaleb ka rakumembraani moodustamises. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju. Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed.
viimine selleks vaja hapnikku, eraldub süsihappegaas vabaneb energia, mis kasutatakse ära makroergiliste ühendite (ATP) sünteesiks. Arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest mida rohkem on vaja energiat, seda rohkem on mitokondreid (enamasti ~1000) Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle Raku tugi-ja liikumissüsteem Saab eristada fibrille tuntuim on müofibrill, mis paikneb vöötlihaskoes mikrofilamente mikrotuubuleid paiknevad viburite koostises. Läbilõige: koosneb 9st paarist mikrotuubulist, 10nes paar on keskel. Vibur saab alguse basaalkehast (9 kolmekaupa paiknevat tuubulit) Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju
13 Tsütoskelett Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tagab raku kindla kuju. Organellid on rakus pidevalt liikumises tänu tsütoskeletile. Samuti on tänu tsütoskeletile võimalik fago- ja pinotsütoos ning näiteks amööbi liikumine. See võrguline struktuur koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad rakumembraani, tuumamembraani ja rakuorganelle. Liikumine toimub tänu valkude muutustele, mis põhjustavad fibrillide pikenemist või lühenemist, selleks kasutatakse ATP energiat. Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom, mis koosneb kahest ristiolevast tsentrioolist. 14 Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained.
ja kõigist tema järeltulijatest Parafüleetiline rühm – üksus, mis koosneb kõigi liikmete ühine eellane, kuid mingi osa järglasi sinna ei kuulu Polofüleetiline rühm – üksus, mis ei koosneb viimasest ühisest eellasest 38. Mitu riiki on eluslooduses ? +iseloomusta igat eluslooduse riiki st. nende põhiomadusi. Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid (prokarüoodid) - pärisbakterid (Eubacteria). Rakutuuma pole. On 1 rõngaskromosoom. Kaksikmembraaniga rakuorganelle pole. On rakukest. Arhed (arhebakterid ehk ürgbakterid ehk metabakterid) – prokarüoodid. Puudub rakutuum. RNA ja ensüümide järgi on lähemal eukarüootidele kui bakteritele. Elavad üsna äärmuslikes elutingimustes. Protistid ehk algloomad – kunstlik rühm, kuhu kuuluvad eukarüoodid, kes pole seened, taimed ega loomad. Üherakulised. Autotroofid ja heterotroofid. Seened – eukarüoodid. Neil on rakukest (taimed) kitiinist (loomad). Keha koosneb hüüfidest.
asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi Miks on amitoos tähtis? Kellel avastati? Amitoosi puhul toimub raku ebavõrdne jagunemine, kromosoomid ei jagune / paljune ühtlaselt, rakk lihtsalt pooldub
Sisemuses leidub DNA ja RNA molekule. Mitokondri DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi jt ainete lagundamine. 3.6 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, moodustades võrkja srutkuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tüstoskeletti võib lugeda raku tugi ja liikumissüsteemiks. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Raku jagunemisel lähutvad neist valgulised fibrillid kääviniidid. Need osalevad kromosoomide jaotamises
· Rakus muutuvad organellide paigutus, samuti võib rakk organismi piires ümber paikneda. · Tsütoskelett osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest (valgu molekulidest). · Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. · Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide aukoha muutusi. · Raku kuju muutumine toimub tänu tsütoskeleti valkude lühenemisele või pikenemisele. · Vöötlihasrakkude peamiseks omaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine.
tuumakestes. Siis liiguvad tsütoplasmasse ja kinnituvad tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomide kogumik polüsoom. (sisaldub ka mitokondrites, kloroplastides). Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib päristuumse raku tsütoplasmat. Raku tugi- ja liikumissüsteem, mis osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid: · prokarüoodid (eeltuumsed) bakterid arhebakterid, mükoplasmad, purpurbakterid, tsüanobakterid; erütrotsüüdid (küpsetes) · eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude
Lüsosoomi ülesandeks ongi ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks ja kudede lagundamine. Mis täidab rakku Tsütoplasma on rakku täitev geelisarnane aine, milles paikenvad kõik rakuorganellid. Tsütoplasma koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tsütoplasma on nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes rakkudes. Päristuumsetes tsütoplasma on aga koguaeg liikumises aga eeltuumsetes see seisab. Tsütoplasma ülesandeks on rakuorganelle ja rakutuuma siduda ühtseks tervikuks ning tagada nende koostöö. Tsütoplasmas on kõik raku elutegevuseks vajalikud ained ning see tagab toitainete laialikandmise rakus ning see aitab säilitada raku kuju. Tsütoskelett on valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi ja liikumissüsteemiks. See ühendab omavahel kõiki raku osi. Tsütoskeleti ülesandeks on siduda rakk ühtseks tervikuks, ühendada rakuosasid, anda rakkudele kuju ja vorm.
Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mjida nimetatakse harjasteks.Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. Valke sünteesitakse mitkokondri sees olevates ribosoomides. 30.) Tsütoskeleti ehitus, ülesaned (2) Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Ülesaned: · raku tugisüsteem · raku liikumissüsteem 31.) Tsentrosoomi ehitus ja ülesanne Tsentrosoom loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis kioosnheb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. 32.) Taimeraku ehitus (joonis + nimetused) 33.) Taimeraku erinevus loomarakust
Ribosoom - ilma membraanita, sisaldavad RNA ja valgumolekule, sünteesivad valke Mitokonder - topeltmembraanid, DNA rõngas, ülesanne - raku varustamineenergiaga, HTP(adenosiintrifosfaat) süntees (energiarikas ühend) Tsentrosoom - kaks üksteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsenhiooli - ülesanne käävniitide moodustamine (niitjad valgulised moodustised) Tsütoskelett - koosneb mikrotuubulitest ja fibrillidest - ühendab erinevaid rakuorganelle ning annab rakule väliskuju organell eri talitlusega rakuosa , mis on ümbritsetud sisemembraaniga (mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu.
7. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. 8. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Enamasti jääb aga mitokondrite hulk ühes rakus tuhande piiresse. lk 63 1. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. 2. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 3. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. See on küllaltki keerukas reaktsioonide ahel, mille toimumiseks vajatakse täiendavat energiat. 4. Vöötlihasrakkude põhiomaduseks on erutuvus ja selle tagajärjel oma pikkuse muutmine. Erutuse põhjustab närviraku jätketest lähtuv elektriline impulss, rakkude kokkutõmbumine saab
JOONISED Mitokonder TAIMERAKK Millised organellid on taimerakus? Valgusmikroskoobiga võib näha taimerakus rakukesta, vakuoole, tsütoplasmat ja tuuma. Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Nad seovad omavahel
Kartulimugulas on amüloplastid. 2. Kromoplastid on punased, kollased, oranzid. Nende tülakoidides on karotinoidid, mis nende värvuse tagab. Annab õitele värvuse, mis meelitab ligi. 3. Kloroplastid on rohelised ja nende värvuse annab klorofüll. Kloroplaste on vaja fotosünteesiks. Kloroplastid ei kannata madalt temperatuuri, selleks lähevad sügisel lehed ka kollaseks. Tsütoskelett ühendab erinevaid rakuorganelle ja annab rakule väliskuju. Tsentrosoom koosneb kahest teine teise suhtes risti paiknevatest silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulist.Tsentrosoom esineb ainult loomarakkudes, kuid ka mõnes seene rakus. Osaleb raku jagunemisel. Vakuool mitmeid funktsioone täidab. Veega varustaja, varuainete koguja, vahel on seal ka rakule mürgiseid aineid (nt. oopium ja kautsuk), seal võib olla ka loomi eemale peletavaid või ligi meelitavaid aineid
paljaseemne- ja katteseemnetaimed) 4. loomad (käsnad, ussid, putukad, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) Raku suurus 0,5-3 m 10-100 µm Organellide membraansed organellid membraanseid rakuorganelle palju esinemine puuduvad Paljunemine Pooldumine või pungumine mittsuguline - pooldumine, pungumine ja eoseline paljunemine suguline - mõlema vanemorganismi geneetilised tunnused ühenduvad Hulkraksed või enamik ainuraksed Hulkraksed ainuraksed 19
keharakke kokku On lühiealised, vananenud lammutatakse põrnas Ilma tuumata, pole jagunemisvõimelised, uued moodustuvad punase luuüdi tüvirakkudest Sisaldavad valk hemoglobiini, mis seob hapnikku Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Valgelibled ehk leukotsüüdid Sisaldavad tuuma ja rakuorganelle, on jagunemisvõimelised, aga pidevalt moodustub ka luuüdis Asuvad lisaks verele ka lümfis ja lümfisõlmedes, kudedes Kaitsevad organismi haigustekitajate eest On liikumisvõimelised, võivad väljuda veresoontest kudede vahele Vereliistakud ehk trombotsüüdid Tuumata, väga väikesed 5
arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Leidub DNA ja RNA molekule. Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab Ührndab rakumembraani, tsütoplasmas võrkja struktuuri. Vastavalt tuumavälismembraani, valkudele on fibrillid, mikrofilamendid ja tsütoplasmavõrgustiku ja mikrotuubulid. Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku Bioloogia Page 25 mikrotuubulid. Muutused nende struktuurides enamuse rakuorganelle. Raku põhjustavad väliskuju ja organellide asukoha tugi ja liikumissüsteem. muutumist. Tsentrosoom Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast Raku jagunemisel lähtuvad silindrilisest tsentrioolist. Kumbki neist koosneb tsentrioolidest valgulised fibrillid -
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse.
5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus võõrkehi, lagunenud rakuorganelle 6) Elusa raku tundemärgid paljunemine, ärrituvus(reageerimine ärritustele), ainevahetus, liikumisvõime 7) Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib
Mõnes rakus võib olla ka mitutuuma (olenevalt raku aktiivsusest) – 2. Lihaskude – vöötlihaskude, silelihaskude (siseelundite kingloom ja vöötlihasrakk koostises) ja südamelihaskude. Pikliku kujuga, võib mõõtmetelt muutuda, närviimpulsi toimel 3. Rakumembraan 3. Sidekude – asuvad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, Ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle rasvkude ja veri. Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike tervikuks, ka kaitseülesanne mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 4. Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Membraani vahendusel toimub raku aine-, energia- ja infovahetus Kaitsekude – siseorganite kaitse. Naha koostisosa
Raku tsütoplasma Tsütoplasma koosneb 60-90% veest, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 3. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. 4. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Rakujagunemise alguseks pakitakse nad nii kokku, et neid on võimalik karüoplasmast eristada. 5. Tuumas on üks või mitu tuumakest
vältel. Isegi sama koe rakud võivad iseehituselt väga erinevad olla. Lisaks organellide asukoha muutustele võivad rakud ka ümber paikneda organismis. TSÜTOSKELETT osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskeleti ehitus ja talitlus: ° Koosneb niitjatest valkudest. ° Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. ° Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. ° Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. ° Muutused valkude struktuuris põhjustavadki raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. 4 > Raku kuju muutumiseks peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema.
Rakukesta olemasolu: Loom Puudub Taim Tselluloosist, pektiinist, ligiinist Seen Kitiinist Bakter Polüsahhariidid, lipiidid, valgud Prokarüoot ehk eeltuumne Eukarüoot ehk päristuumne Puudub piiritletut tuum Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Puuduvad raku organellid, v.a Olemas palju rakuorganelle ribosoomid Viirused Sarnasused elusorganismidega: 1. Olemas pärilikkusaine (DNA ja RNA) 2. Aja jooksul muutuvad ja arenevad Miks ei sarnane elusorganismidega: 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemine (vajab peremeesorganismi) Viirust ümbritseb valguline kapsiid, mille sees on pärilikkusaine. Lüütiline tsükkel viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab
*) Raku eluring ehk rakutsükkel kestab ühe mitoosi lõpust, läbi interfaasi, järgmise mitoosi lõpuni. -) G1 faas = raku kasvu faas ning paljud rakud sealt edasi ei saagi, differentseerub interfaasis vastava koe rakkudeks, kaotades jagunemise võime (osade rakkude puhul võib see võime tagasi tulla). -) S staadium = raku sünteesi faas, kus rakule antakse käsk jaguneda ja toimub DNA replikatsioon ning sealt enam tagasiteed pole. -) G2 staadium, kus sünteesitakse uuesti rakuorganelle ja rakk valmistub uuesti mitoosiks. -) Profaas, metafaas, anafaas ja telofaas -) Interfaasis diferentseeruvad punaverelible rakud vastava koe rakuks ja kaotavad jagunemise võime. * Meioos eukratiootsete rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. -) Meioosi teel tekivad sugurakud. -) Meioosi tulemusena tekib õhest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. * Kromosoomide ristsiirde käigus toimub geenivahetus. *
Seal paiknevad ka mitokondriaalsed ribosoomid, mis sünteesivad organellile vajalikke valke. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Rakuhingamise käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest. 11 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb üheksast kolmekaupa ühinenud mikrotuubulist. Rakujagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid kääviniidid. Organismi tunnuste kujunemine Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega,
Ainevahetus- Autotroofid, Heterotroofid Autotroofid Heterotroofid tüüp. heterotroofid Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas) 28.Oska joonistada rakuorganelle, tea nende ülesandeid ja ehitust. NB! Raku ehitus ja ülesanded kuidas seotud! o Tsütoplasmavõrgustik- (ER) üldiselt tegeleb ainete trantspordiga o Sile tsütoplasmavõrgustik- süsivesikute ja lipiidide süntees ja transport o Kare tsütoplasmavõrgustik- valkude kogumine ja transport. o Golgi kompleks- lõpetab valkude sünteesi; sorteerib, kuhu valgud lähevad, (valkude ehitus muutub)
2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3. Totipotentsus(bioloogiline kell puudub) 4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Endoplasmaatiline retiikulum e
edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 6. Mitokondrid mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Neil on oma ribosoomid ja DNA. Ülesanne raku varustamine energiaga. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid. 7. Tsütoskelett Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad. 8. Rakumembraan Ümbritseb rakku. Ülesanne - kaitseb rakku kahjulike mõjude eest, ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist. Ka raku sees on membraanid, mida mööda liiguvad ained raku ühest osast teise.
lähteühendiks kõikidele loomsetele steroididele. Steroidhormoonid reguleerivad mitmeid funktsioone loomades soolabilanss, metaboolne- ja sugufunktsioon. XIII MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT 1. Membraanid on raku välispiirdeks ning nad reguleerivad molekulide ja ioonide llikumist läbi selle piirde. Eukarüootides piiritlevad membraanid rakuorganelle, eraldades rakukomponente ja Membraani ehitus protsesse üksteisest ning reguleerides molekulide ja ioonide liikumist nende vahel. Toimivad toksiliste molekulide vastaste barjääridena. Aitavad rakul omandada väliskeskkonnast lähteaineid biosünteesiks ja energeetilisteks vajadusteks ning väljastada jääkaineid
infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem (hoiab organelle õigel kohal, säilitab kuju ja vormi). Tsütoskelett aitab kaasa rahu paljunemisele. 14. Bakteriraku ehitus Nukleoid – tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja sellega seostuvad valgud. Haploidne kromosoomistik
4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1.Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1
4 Rakubioloogia 4. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutüübile jagunevad elusorganismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootne rakk on võrreldes prokarüootse rakuga tunduvalt suurem ning kompleksem. Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1. Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1
annaabi.ee 
