Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja interfaasi pikkus on erinevatel rakkudel erinev ja sõltub raku ja koe tüübist ning keskkonnatingimustest Mitoosi vajalikkus - organismi kasv, areng, hukkunud rakkude asendamine, vigastuste paranemine. Peale diferentseerumist kaotab enamus rakke oma pooldumisvõime. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. MEIOOS Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Toimub 2
transpordivad organelle tsütoplasmas B) tuum 2.valkude süntees C) kromosoom 3.ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel H) lüsosoom 8.valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse I) mikrotorukesed 3. Märkige joonise järgi tabelisse järgnevad rakuorganellid. (4p) Nr Rakuorganell 2 3 4 5 7 10 11 13 4. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? (2p) See on kõigile eukarüootsetele rakkudele iseloomulik organell
Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK Rakumembraan, rakutuum, tuumake, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, golgi kompleks, lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine)
kahekordistumine. · Interfaasis esinevad kromosoomid nukleosoomsete fibrillidena, iga kromosoomi ehituses on üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (koostises on kaks DNA molekuli). · Ühe kromosoomi kromatiidid on ühendatud omavahel tsentromeeri abil, tsentromeer jagab ühtlasi kromatiidi kaheks osaks: kromosoomi õlgadeks. · Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. · Mitoosi võib jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. · Profaasis keerduvad kromosoomid nii kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus
Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 11) Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2st tsentrioolist 3*9 mikrotuubulist. · Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise
Golgi kompleks – valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani, rakukesta jalüsosoomide moodustumine Ribosoom – sisaldab rRNA-d ja valgumolekule. valgusüntees Mitokonder – sisaldab RNA-d ja ribosoome. Kindlustab hingamise raku tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja.
võõrad antigeenid, rakud, muundunud rakud. Informatsiooni vahedaja tsütoplasma ja rakuväliskeskkonna vahel. Aitab tagada raku liikumist. Sisaldab ensümaatilisi valke, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone 13.Tsentrosoomi ehitus ja ülesanded? Funktsioonid: mikrotuubulite organiseerimise tsentriks rakus. Viburite või ripsmetega varustatud rakus moodustavad basaalkeha, kust viburid või ripsmes välja kasvavad. On seotud rakujagunemisel kääviniidistiku organiseerimisega. Mõisted 3: - Domineerimine olukord, kui heterosügootses genotüübis alleelipaari üks liige avaldub ja teise toime on pärsitud - Retsessiivsus alleeli tüüp, mis dominantse alleeli esinemise korral ei avaldu fenotüübiliselt - Kodominantsus tunnuse kujunemisel osalevad mõlemad alleelid alleelipaarist võrdselt ja teineteisest sõltumatult, andes heterosügootses seisundis iseseiva tunnuse
Kullese saba kadumine), emada taandareng sünnitusjärgselt, metabolism tagamine nälgimisel või dieedil. · Tsütoskelett: valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. ÜLESANDED: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks, kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. · Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. ÜLESANDED: moodustab rakujagunemisel kääviniite, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid
ATP ja teiste makroerigiliste ühendite süntaas, tsentrioolide ja DNA kahekordistumine) toimuvad interfaasis, raku mõõtmed suurenevad. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (nende koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri abil, mis jagab iga kromatiidi kaheks osaks (kromosoomi õlgadeks). Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Interfaasis on nad lahtikeerdunud kujul. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised (taimedel paljunevad algkoerakud). Interfaasis enamik rakke diferentseerub, nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotab palju rakke pöördumatult oma jagunemisvõime (närvi- ja vöötlihasrakud, erütrotsüüdid)
endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. On tõenäoline, et tänapäeva eukarüootide eellasel esines juba tõeline suguline (holomiktiline) sigimine (st. esines meioos). Kui arvestdada liigilist mitmekesisust, siis enamus eukarüoote on hulkraksed (koelis-organilise ehitusega). · Eukarüootide päritolu Eukarüootide päritolu küsimus on veel üsna ebaselge. Kuidas ja millis(t)est prokarüootide rühma(de)st on nad kujunenud? Millal tekkisid esimesed eukarüoodid
Välismembraan on sile ja kaitsefunktsiooniga Sisemembraan on kurruline Ülesanded: toimub raku hingamine st. glükoosi reageerimine hapnikuga, mille tulemusena vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ning vesi. Tsütoskelett Välimus: valgulisest fibrillidest võrkjas struktuur Ülesanded: 1) annab rakule kuju ja seob organellid üheks tervikuks. 2) Raku tugi ja liikumissüsteem. Tsentrosoom Välimus: Asub rakutuuma läheduses, moodustub 2-st tsentroolist. Tähtsus: Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustamine, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. PUUDUB TAIME RAKKUDEST Taimeraku iseärasused Eukariootne Kõik organellid v.a. tsentrosoom Plastillid on ainult TAIMEDES. 3-ks jaotada: 1 )kloroplastid 2) kromoplastid 3) leukoplastid Kloroplastid: Toimub fotosüntees. (Rohelist värvi) Välimus: ümbritsetud 2 membraaniga, membraansed moodustised- lamellid, mis moodustavad kogumikke, Strooma lamellide vaheline osa SISALDAB: rRNA, DNA, valke, ribosoome Kromoplastid
Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks. Interfaas kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükkel raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Kromosoomid on rakujagunemmise alguseks kahekromatiidilised. Kromosoomi õlgadeks nimetatakse ig kromatiidi kahte osa, mille tsentromeer jagabki kaheks osaks. Ühe kromatiidilised jäävad siis, kui rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakudesse jäävadki ühekromatiidilised. Mitoosi neli osa: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Profaasis keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad.
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku
mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · Loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine · Rakk suureneb · DNA kahekordistumine Millised muutused toimuvad kromosoomidega mitoosis? · Keerduvad kokku ja on mikroskoobis vaadeldavad · Rakujagunemisel lahknevad kromosoomide kromatiidid ja tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kirjela mitoosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb ja ja tuumarakud kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ja rakk polariseerub. Moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad METAFAAS Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
· Ümbritsetud 2 membraaniga · Oma isiklik RNA, DNA, ribosoomid · harjakesed 35. Miks on erinevates rakkudes erinev arv mitokondreid? · Sest erinevad rakud vajavad erinevas koguses energiat 36. Mis tähtsus on tsütoskeletil? · See toetab rakku, liikumissüsteem 37. Kuidas on omavahel seotud kääviniidid, tsentrosoom ja tsentriool? · Tsentrosoom koosneb tsentrioolist jaraku jagunemisel lähtuvad tsentrioolidest kääviniidid 38. Miks tsentrosoomid tähtsad on? · Moodustab rakujagunemisel kääviniit e. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise.
Mitokondrid: ÜLESANNE: Kindlustavad hingamise raku tasandil ja varustavad rakku energiaga Ümbritsetud kahe membraaniga: 1. välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga 2. sisemembraan on kurruline Tsütoskelett: Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom: Asub rakutuuma läheduses Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3. Nimeta tsütoplasma koostisosad. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasma? 4. Nimeta lüsosoomide ülesandeid. (2) 5. Nimeta mitokondrite põhiline ülesanne. 6. Kirjelda rakutuuma ehitust. Nimeta rakutuuma ülesanne rakus. 7. Missuguseid ülesandeid täidab rakumembraan? (2) 8
soomid informatsiooni kandmine Tsentriool Annab rakule kuju ja X X X seob organellid tervikuks Kindlustab rakkude liikumine, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemine Tsentro- Moodustab X X Taimedest soom rakujagunemisel vetikatel on kääviniite Tagab kromosoomide võrdse lahknemise Ainevahe- Taim-autotroof, tustüüp teised heterotroofid SR- Seenerakk TR- Taimerakk LR- Loomarakk
(valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur · annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks · kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM : asub rakutuuma läheduses Moodustub 2'st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist · olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
3) Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju 4) Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise *Fibrillid (nt skeletilihase rakk) *mikrotuubulid seest õõnsad, toru kujulised ÜL: 1)organellide transport 2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel 3) rakuenda liikumine 4) määravad tsütoplasma võrgustiku ja Golgi kompleksi orientatsiooni rakus *Tentrosoom: asub rakutuuma läheduses, kompleks koosneb tsentrioolide paarist. Tsentriool koosneb 3*9 mikrotuubulist. ÜL: 1)moodustab rakujagunemisel kääviniite 2)tagab kromosoonide võrdse lahknemise *Tsentriool: 1)viberi ja ripsmete väljakasvukoht 2)tsentrioomi koosseisu on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks Kääviidid-tsentriooli küljest tulevad mikrotuubulid
eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. Seal toimub ainevahetus, organellide arv suureneb, toimub ATP, makroergiliste ühendite süntees, tsentriooli jagunemine(loom.)
Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed ; surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur ; annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks ; kindlustab rakkude liikumise ; kuju muutumise ; organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom – asub rakutuuma läheduses, koosneb 2st tsentrosoolist ; olulised rakujagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise. Rakutuum – membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine ; juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuumake – ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi (RNA) rRNA ja ribosoomide moodustumine. Taimerakk Rakukest – koosneb tselluloosist ; kaitseb rakku välismõjude eest, annab rakule kuju ja
· Emaka taandareng sünnitusjärgselt. · Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. TSÜTOSKELETT · Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Tsütoskeleti ülesanded: · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke,mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vakuooli ülesanded: · Vee reservuaar. · Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. · Vananenud rakkudes jääkained. · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. · Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik
5) Karüokinees- tuuma jagunemine (Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas) 6) Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine 7) Mitoos- keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku 8) Interfaas- kahe paljunemise vahele jääv eluperiood 9) Rakutsükkel- raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni e raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 10) Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. 11) Kahekromatiidiline kromosoom- DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. 12) Tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. 13) Meioos- sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud
tsentromeeridele) ,anafaas(kääviniidid lühenevad,kromosoomid jõujavad vastaspoolustele), ja telofaas(kääviniidid kaovad,selle lõpuks on kaks identset tütarrakku) vaata üle kl 42 MEIOOSI FAASID-esimene profaas(tuumamembraanid laugnadatakse kääviniiidid tekivad ,toimub kromosoomide ristsiire),esimene metafaas,esimene anafaas,esimene telofaas,teine proofaas,teine metafaas,teine anafaas,teine telofaas. Lk 46 vaata üle 4. Häired rakujagunemisel, selle tulemus Tulemus-. Kasvajate moodustumine ,mutatsioonide levik 5. Ovogeneesi ja spermatogeneesi võrdlus. Tea kus mingi protsess toimub, millal leiab aset meioos, mitoos , kestus, tulemus jne. Protsess OVOGENEES SPERMATOGONEES eellasrakk ovogoon(2n) spermatogoon(2n) mitoos looteeas kestab mõndaaega ja lõõpeb looote arengus kuni kõrge v meioos looteeas - jätkub suguküpsusega
Ül-surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine;rakusisene seedimine(pino- ja fagotsütoos). *Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga(välimine sile,sisemine kurruline).Ül- rakuhingamine seal toimub glükoosi reag. O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekin CO2 ja H2O.*Tsütoskelett valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur.Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks.*Tsentrosoom-asub rakutuuma läheduses,ül-osaleb rakujagunemisel ja kääviniitide moodustamisel. Taimeraku iseärasused- Olemas samad organellid v.a tsentrosoom. On olemas ka plastiidid. Jagunevad kloroplastid(toimub FS),kromoplastid(sisaldavad värvaineid viljad,õied);leukoplastid(värvained sisaldavad tärklist). Rakukest koosneb neil tselluloosist.Vakuool-suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, sisaldab mahla,suhkruid, happeid. Seeneraku iseärasused Seeneniit e hüüf, seeneniidistik e mütseel.Viljakeha koosneb hüüfidest
Tsentromeer- päristuumse raku kahte DNA ahelat ehk KROMATIIDI ühendav koht Karüokenees- mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma ning rakuorganellide jagamine mitoosis tekkiva kahe uue raku vahel Kromosoom- DNAst ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad kindlas järjestuses paiknevad geenid Kromatiid- üks kahest identsest kromosoomi osast Kromatiin- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu Kääviniidid- rakujagunemisel tekkivad niitjad valgud, mis kinnituvad tsentromeeri külge Tsentromeer- loomaraku jagunemisel kääviniitide moodustamises osalev organell Tsentriool- loomarakud esineva tsentrosoomi osa Tuumake- rakutuuma piirkonnad, kus tehakse ribosoome Homoloogilised kromosoomid- sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena
(närvirakkude jätkete moodustumine, amööbi liikumine) Vähkkasvaja rakud on samuti seotud tsütoskeletiga Tsentrosoom Kaks teineteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsentriooli(koosnevad omakorda tsentrioolidest) Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, paikneb rakutuuma lähedal. Koosneb 2st tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 27 valgulisest mikrotuubulist. Ülesandeks on moodustada rakujagunemisel kääviniite ja tagada kromosoomide võrdne lahknemine Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub Taimerakk Rakukest Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin Noore taimeraku kest suure veesisaldusega ja elastne, see võimaldab kasvamist ja arenemist Kesta läbivad poorid(läbi pääsevad vesi ja madalamolekulaarsed ühendid osmoosi ja difusiooni abil)
Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on valgusüntees. ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon. Tsentrosoom - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest Leukoplastid -Varuainete talletamine. Leukoplastid on värvuseta. tsentrioolist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. tagades kromosoomide võrdse lahknemise. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline
Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, valgusüntees. õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Tsentrosoom - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest tsentrioolist. Ainevahetuslik funktsioon. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide Leukoplastid -Varuainete talletamine. Leukoplastid on värvuseta. võrdse lahknemise. Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine. Tsentriool loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest
Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistummise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühekromatiidiline kromosoom- rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ja moodustunud tütarrakusedde jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Karüokinees-rakutuuma jagunemine:kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise(mitoosi või meiroosi) telofaasis Kromosoomide ristsiire-meioosi 1.jagunemise profaasis esinev homoloogoliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus.
sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom - Asub loomaraku tuuma läheduses, üksik organell. Koosneb kahest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke ja annab rakule kuju. Rakumembraan koosneb päristuumsetel rakkudel fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Loomarakkude membraan sisaldab alati ka kolesterooli. · Kaitseb rakku · Seob organellid tervikuks · Ühendab rakud kudedeks · Reguleerib ainete transporti rakku ja rakust välja
Mittesug palj. Karüokinees-rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-karüokineesi lõpus tsütoplasma jagunemine. Mitoos-eukarüootsete rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood, kus suureneb organellide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Rakutsükkel-raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Ühekromatiidiline kromosoom-rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosoomide kromatiidid ning moodustunud tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Kahekromatiidiline kromosoom-on kaks kromatiini ühinenud tsentromeeri abil. Koostisse kuulub kaks DNA molekuli. Tsentromeer- ühendab omavahel kahte kromatiini. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploidne kromosoomistik- Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne kromosoomistik-
Ülesanded: *Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) *Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd ja ribosoome *Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom Asub rakutuuma läheduses. Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. *Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees),
(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) TSÜTOSKELETT - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. · BAKTERID Bakterid prokarüoodid ehk eeltuumsed bakterioloogia mikrobioloogia L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena Alustas aktiivse vaktsineerimisega.Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. a jõudis ta haiguste juurde
Tsentrosoom Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? mikrotuubulist, 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. 3. Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. 4. Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende Tuumake Ribosoomide moodustumine ja tRNA süntees. avastused/leiutised
kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid. 9) Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 10) Tsentrosoom - Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 11) Vakuool - suur membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vee reservuaar. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks)
11 Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad omavahel rakumembraani, tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb üheksast kolmekaupa ühinenud mikrotuubulist. Rakujagunemisel lähtuvad tsentrioolidest valgulised fibrillid kääviniidid. Organismi tunnuste kujunemine Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. Geneetika on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Eukarüootse organismi pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. Iga kromosoom määrab ära hulga tunnuseid selles asuvate pärilikkustegurite geenide kaudu.
uurimismeetodid vöödistus, FISH, CGH, põhilised anomaaliad. Geneetiline materjal on organiseeritud kromosoomideks. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega tihedalt kokku pakitud. DNA pakkimise väikseim ühik on nukleosoom, mis koosneb 8-st histoonist ja nende ümber keritud 147 bp DNAst. H1 linkerile. Nukleosoomid moodustavad omavahel kokkupakituna 30 nm fiibri. Kromosoomide oluliseks elementideks on tsentromeer kromosoomide täpseks jaotuseks rakujagunemisel, telomeerid kaitsevad kromosoomide otsas DNAd nukleaaside eest ja replikatsiooniorigin DNA replikatsiooniks. Kromosoomidele annab kuju tsentromeer: metatsentriline – keskel, submetatsentriline – otsas, üks lühike teine pikk õlg, akrotsentriline – täitsa otsas, lühike õlg, otsas satelliidid. Kromosoomide ülesanne on päriliku materjali korrektne ülekanne tütarrakkudele ning geneetilise informatsiooni korrektne ekspressioon.
Organismis on kaht tüüpi nukleiinhappeid RNA (ribonukleiinhape) ja DNA (desoksüribonukleiinhape), mis erinevad oma koostiselt, struktuurilt, funktsioonilt ja lokalisatsioonilt: DNA on kaheahelaline koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest lämmastikalusteks on A, G, C, T süsivesikutest esinevad desoksüriboos ja fosforhape Asukoht : rakutuum funktsioon : geneetilise informatsiooni säilitamine ja edasiandmine ,,tütar-DNA-dele" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil) mitokondrid funktsioon : geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia DNA lõikudes geenides sisalduv info on aluseks valkude sünteesile ning seega organismi tunnuste kujunemisele.
molekuli, mille nukleotiidse järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene. Alles mitoosi alguses keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et neid saab mikroskoobis vaadelda. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab tsentromeer kromatiidi kaheks osaks. Neid osasid nimetatakse kromosoomi õlgadeks. Ühe kromosoomi õlad ei pruugi olla alati ühepikkused sellest tuleneb ka eri kromosoomide erinev kuju. Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosomide kromatiidid ja moodustavad tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevad interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks
areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja Viirused on elusaine, nad on valgusmikroskoobis valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad mardikatel ja kahetiivalistel. parasiidid (viirused on nukleiinhappe Tütarrakk rakujagunemisel moodustunud üks valkkompleksid). uutest rakkudest. Viljakeha osale seeneliikidele iseloomulik Uurimisobjekt objekt, mida teadusliku hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad probleemi lahendamise käigus uuritakse. eosed. Vaegmoondeline areng mõnedel putukatel Viroid taimehaigusi põhjustav RNA
Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded: · Tsütoplasma ringiliikumine · Ankurdab suuremaid rakustruktuure. · Võimaldab membraani sopistumist. · On valkude varuks · Paindlik sisetoes rakule, eriti oluline kestata rakule. 11. Tsentrosoom Esineb ainult loomarakus, koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Rakujagunemisel tulevad tsentrosoomist kääviniidid. Tsentrioolid koosnevad üheksast kolmekaupa seostunud mikrotorukeste kogumist. 16 * Ülesanne: osalevad raku jagunemisel kujundavad kääviniidistiku (vt õp lk 63 joon 3.28) 12. Ripsmed, viburid Päristuumsete rakkude viburitel ja ripsmetel on korrapärane siseehitus: 2+9x2 (9 paarilist torukest +2)
polüpeptiidahelasse (tsütoplasmas) mRNA valgusünteesiks vajaliku geneetilise info ülekanne DNA-lt ribosoomidele (tsütoplasmas) 13. DNA: ehitus, funktsioon DNA e desoksüribonukleiinhape koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest, kaks komplementaarset ahelat ja N-alusteks (Heterotsüklilised alused) on A=T (tümidiin), GC. Komplementaarsus ja H-sidemed tagab ahelate võrdse kauguse. Funktsioon: DNA asub tuumas- info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar DNA-le" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil), mitokondrites geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks 14. Ensüümid: üldiseloomustus, funktsioonid, klassifikatsioon Ensüümid on biokatalüsaatorid, enamasti valgulise olemusega endogeensed bioaktiivsed ühendid. Ensüümid jagatakse kuude klassi: oksüreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. Lihtensüümid lihtvalk ja aminohappejääk; liitensüüm valguosa(apoensüüm), tagab
adeniin; G - guaniin; C - tsütosiin; T - tümiin) ja fosforhappejääkidest koosnev kahe komplementaarse ahelaga polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine. Samuti eristatakse primaarset, sekunaarset ja tertsiaarset struktuuri. DNA asub tuumas ja mitokondrites. Põhifunktsioon tuuma DNA-l: geneetilise info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar-DNA-dele" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil). Põhifunktsioon mitokondri DNA-l: geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks. 14. Ensüümid: üldiseloomustus, klassifikatsioon, funktsioonid. (Lk. 118) (Esüümid on biokatalüsaatorid, kõrgelt spetsiifilise toimega liht- või liitvalgud, endogeensed bioaktiivsed ühendid.) Biokatalüsaatoritena määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna, st nende tegevus on organismi talitluste aluseks.
organellideks onendoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses),mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste ehk mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. Seeneraku ehitus. Seenerakk koosneb rakukestast, mis koosneb kitiinist. Rakukest on taime rakukestast elastsem ja õhem. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitoondrid, mis varustavad seenerakku vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja
molekuli, mille nukleotiidse järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad seetõttu samu geene. Alles mitoosi alguses keerduvad kromosoomid sedavõrd kokku, et neid saab mikroskoobis vaadelda. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Ühtlasi jagab tsentromeer kromatiidi kaheks osaks. Neid osasid nimetatakse kromosoomi õlgadeks. Ühe kromosoomi õlad ei pruugi olla alati ühepikkused sellest tuleneb ka eri kromosoomide erinev kuju. Rakujagunemisel lahknevad kõigi kromosomide kromatiidid ja moodustavad tütarrakkudesse jäävad ühekromatiidilised kromosoomid. Mitoosile järgnevad interfaasis on nad taas lahtikeerdunud kujul nukleosoomsete fibrillidena. Alles järgmise rakujagunemise eel taastub kromosoomide kahekromatiidilisus. Mitoosi võime jagada tinglikult neljaks osaks: 1) profaas, 2) metafaas, 3) anafaas, 4) telofaas.
kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Tugielundkond - lihased koos toesega; võimaldab liikuda. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. Tütarrakk - rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Tuumake - mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine. Tuumapiirkond - bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Tüvirakk - hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. (Vt
N-alusteks on adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja tümiin(T). Primaarstruktuur : koosneb pentoos-fosfaatsest tüvest, millest ulatuvad välja N-alused. Sekundaarstruktuur : kaksikspiraalne, tema molekul koosneb kahest lineaarsest komplementaarsest antiparalleelsest keerdunud ahelast. Ahelaid hoiavad koos N-aluste vahelised vesiniksidemed. DNA asub: 1. Tuumas põhiülesandeks on geneetilise info säilitamine ja edasiandmine ,,tütar DNA-le" (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil). 2. Mitokondrites - geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda salvestuna DNA nukleotiidses järjestuses. Geenide avaldumine realiseerub informatsiooni edastamise teel DNA nukleotiidselt järjestuselt valkude aminohappelisse järjestusse. DNA asub inimorganismis rakutuumas. DNA funktsioon : geneetilise informatsiooni kandja. Geneetiline informatsioon kandub põlvkonnast põlvkonda
* Golgi kompleks – lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine. Membraanita organellid * ribosoom – moodustub rRNA-st ja valkudest. Valgusüntees. * tsütoskelett – valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Raku toes, mis hoiab tema kuju ja vormi. *tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist (need omakorda mikrotuubulitest). Jaotab kromosoome rakujagunemisel. * peroksüsoom – leidub mitmeid oksüdatiivseid ensüüme * lisaks on rakus erinevaid rakusisaldisi. Taimede iseärasused: rakukest katab rakumembraani, esinevad plastiidid (kloro, leuko, kromo) – sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3
annaabi.ee 
