+ vesi = alus (hüdroksiid) B rühma met. oks. met. oksiid + hap.oks = sool + alus + hape = sool + vesi + sool + vesi = hape + hap. oks hap. oksiid + alus.oks = sool + hape + alus = sool + vesi + sool + metall = sool + H2 pingerida! hape + met. oks = sool + vesi + alus = sool + vesi + sool = u. hape + u. sool + hap. oks = sool + vesi alus + hape = sool + vesi + sool = u. alus + u. sool
3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused: Kõik on tahked ained, lahustuvus veega väga erinev, enamik ei lahustu, lahustuvad ainult IA ja IIA rühmade liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime. Peaaegu kõik värvitud. 5. Keemilised omadused:
docstxt/13624171896.txt
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 H2O + CO2 H2CO3 SO2 + H2O P4O10 + H2O SO3 + H2O SiO2 + H2O on erandlik ja ei toimu, kuigi vastav hape on olemas! (liiv ei reageeri ju veega!) III. Neutraalsed ega amfoteersed oksiidid veega ei reageeri!
docstxt/136163024971.txt
Takisti. Reostaat. Voolutugevuse reageerimine Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooruringis kasutatavate juhtmete takistusest. Vooluringi takistust ja voolutugevust saab sujuvalt muuta reostaadiga. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. Kuidas saab vooluringis reguleerida voolutugevust? Voolutugevust saab vooluringis reguleerida kahel viisil: võib mutta pinget vooluallika klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja ...
METALLID (lk.121-176) 1. Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad, kuigi reaktsioonid võivad siiski vähesel määral toimuda. Keemilistest reaktsioonides käituvad metallid alati redutseerijana.
1)Aktiivsed metallid regeerivad H2O-> tekib hudroksiidid + H2 Li, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg (paiknevad I-ses ja II-ses A- ruhmas) 2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade ga...
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi Leidumine: Lubjakivi sees Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine: Kustutatud lubja valmistamine, klaasi tootmisel, terase ning magneesiumi, alumiiniumi ja muude värviliste metallide tootmisel lisandite, näiteks räbu eemaldamiseks, kuivatusainena, ammoniaagi labotatoorsel valmistamisel, flokulandina, paberi tootmisel ligniini lagundamiseks, koagulandina ja pleegitamisel, heitgaaside ja heitvee väävlitustamiseks. Kaltsiumoksiidi abil eemaldatakse hei...
docstxt/135879068299.txt
1. Karboksüülhapete (-COOH) moodustumine aldehüüdidest (-CHO): a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide ühek...
Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010 Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. · Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagun...
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) ...
III Metallid 6.1 metallide reageerimine mittemetalliga 6.2 metallide reageerimine hapete lahustega 6.3 metallide reageerimine veega Metalli reageerimisel veega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijals vesi. Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad hapete lahustest välja vesiniku. Tavatingimustes reageerivad aktiivselt veega ainult leelis- ja leelismuldmetallid ( vähesel määral ka magneesium), tõrjudes veest välja vesiniku. Saadusena tekib metalli hüdroksiid (leelis). 2Na (t) + 2H2O (v) 2NaOH (l) + H2 (g)
lendumise järgi. Katse 5: kompleksühendi saamine 2Al + 2NaOH + 6H2O 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2 Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H 2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku. Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Pannes vase (metall, punakas) reageerima lahjendatud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II
ELU TUNNUSED HELVE RUUL 2011 Selles tunnis saad teada. RAKULINE EHITUS Kõik elus- organis- mid koosnevad rakkudest! Ühest rakust ainuraksed (bakterid, algloomad, mõned vetikad) Mitu rakku hulkraksed. Reageerib keskkonna muutustele! Otsene areng Kasvab ja areneb. järglane on ema sarnane, aga mõõtmetelt väiksem Moondeline areng järglane ei sarnane vanemorganis- mile. Toimub ainevahetus. Paljunemine. LOOMAD TAIME D ED EN SE ALGLOO -MAD BAKTERID
Vääveldioksiid SO2 H2SO3 väävlishape Vääveltrioksiid SO3 H2CO4 väävelhape Tetrafosforfekaoksiid P4O10 H3PO4 fosforhape Dilämmastikpentaoksiid N2O5 HNO3 lämmastikhape *veega ei reageeri SiO2(liiv), sest ta on erand nt: P4O10 + 6H2O 4H3PO4 HAPETE REAGEERIMINE METALLIDEGA ! Reaktsioon toimub vaid juhul kui metall paikneb metallideaktiivsuse read vesinikust vasakul Mg + 2H|Cl MgCl2 + H2 2 Al + 3H2|SO4 Al2(SO4)3 + 3H2 Ei toimu: Ag + HN2 (kriips peale) metall paikneb metallide aktiivsuse reas vesinikust paremal. SiO2 + H2O (kriips peal) tegemist on erandiga.
Metall METALL + HAPNIK -> OKSIID METALL (vesinikust eespool) + HAPE (va. HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI LEELIS + SOOL -> UUS SOOL + UUS ALUS (üks saadustest on sademes) LAHUSTUMATU ALUS + HAPE -> SOOL + VESI LAHUSTUMATU ALUS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI (LAHUSTUMATU ALUS ...
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks
Et tuumalaeng suureneb, siis tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni. See tähendab, et metallilised omadused nõrgenevad. 3. Metallide keemilised omadused Metallide aatomid keemilistes reaktsioonides VAID loovutavad elektrone. Seepärast suureneb nende oksüdatsiooniaste ning nad on redutseerijad, reageerides oksüdeerijatega. Redutseerija oksüdeerus tema oksüdatsiooniaste kasvas. 3.1 Reageerimine hapnikuga: metall + hapnik oksiid IA, IIA ja Al oksüdatsiooniaste ühendis on võrdne rühmanumbriga, tsingil II, hõbedal I, raual II või III, vasel eelistatult II (aga ka I). II -II III -II 2Ca + O2 2CaO 4Al + 3O2 2Al2O3 Raud roostetab niiskes õhus: III -II 4Fe + 3O2 2Fe2O3
pakkuva firmaga · Kuidas see miski talle kätte tuleb · Teenindatakse õigesti juba esimesel korral · Erinevatel klientidel on erinevad ootused · Teenindatakse määratud ajal · Mõõdupuu kliendi rahulolu! 9 10 Kiire reageerimine Kompetentsus · Teenindatakse kohe ja kiiresti · Teenindaja teadmised ja oskused, sh · Muudatustest operatiivne informeerimine tegevust toetavate töötajate teadmised ja Täiendav info edastatakse kohe oskused · Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine · Kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused. Põlevad. Reageerivad halogeenidega(asendusreaktsioon) 10) Põlemine ja reageerimine halogeenidega. VIHIKUST 11) Alkaanide struktuurvalemid ja nimetused. +VIHIKUST 1.met 2.et 3.prop 4.but 5.pent 6.heks 7.hept 8.okt 9.non 10.deka (Süsinike arv peaahelas) 12) Tähtsaimad alkaanid. Metaan, naftasaadused
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID ...
Alumiinium (Aluminium) on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul AlO * nHO . Kaaliumalumiiniummaarjat kasutatakse juba ammusest ajast riide värvimisel. Avastamise lugu: 1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenesta...
happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO Võtta 2 ml CuSO4 lahust (sinine) ja lisada 2 ml NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH= Cu(OH)2 + Na2SO4 kuumutada saadud sadet kuni värvuse muutuseni Cu(OH)2 = CuO + H20 happeline oksiid- hape SO2- H2SO3 CO2- H2CO3 SO3- H2SO4 P4O10- H3PO4 SiO2- H2SiO3 aluseline oksiid- hüdroksiid
· Mustmetallid raud ja tema sulamid, töötlemata olekus kaetud musta oksiidi kihiga. Asend perioodilisussüsteemis: Metallid asuvad perioodide alguses ja rühmade lõpus. Elektronide arv väliskihil: 1-3 põhiliselt. Elektronide loovutamine ja liitmine: loovutavad kergesti elektrone: Me - ne => M n+ Võivad loovutada ka eelviimase kihi elektrone rühmanumbri järgi. Praktiliselt elektronide liitmist ei ole, tekivad alati positiivsed ioonid. 2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega) · Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. O oksiid, N nitriid, Cl kloriid, C carbiid. · Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid:
Allergia Kersti Männiste Uhtna Põhikool 9.klass Mis on Allergia ? Mis allergiat tekitab ? Allergia ehk ülitundlikkus. Allergia on organismi ebatavaline reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile või ainele. Allergiat tekitab allergeen. Sümptomid ja tagajärg Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Nendest sagedasemad on: nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik, lööbed nahal. Allergiast tingitud astmahoo tõttu võib inimene ka surra kui ravim ei ole kättesaadav. Kuidas ennetada allergiat ? Allergiat saab ennetada mitmel viisil. Neist tõhusamad on: 1. Toa ning riiete pidev tuulutamine. 2
Laboratoorne töö Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud
Hapnikuga- AKTIIVSED METALLID- reageerivad (IA ja II A alates Ca metallid) hapnikuga väga aktiivselt. Võivad süttida põlema. KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID või VÄHEAKTIIVSED METALLID- (Cu, Fe, Sn, AL, Zn) - küllaltki vastupidavad, nende pinnale tekib õhuke oksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerimist - kuumutamisel aktiivsus suureneb, aga põlema need metallid kunagi ei sütti VÄÄRISMETALLID- Kõige väiksema aktiivsusega METALLID REAGEERIMINE REAGEERIMINE VEEGA HAPPEGA Aktiivsed metallid Reag. Väga tormiliselt, võib Reag. Tormiliselt veega, toimuda plahvatus eralduv vesinik võib süttida, plahvatus Keskmiseaktiivsusega metallid Reaktsioon kulgeb mõõduka Ei reageeri veega, Kõrgel kiirusega temp
Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 rauatagi FeO . Fe2O3 kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageerivad aktiivselt hapetega, tõrjudes happe lahusest välja vesinikku. Tavaliste hapetega ei reageeri metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal. (Cu,Hg,Ag,Pt,Au) Raud reageerides hapetega on II!
Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant. Viskoelastsetel materjalidel avalduvad viskoossed ja elastsed omadused erineval moel, sest viskoelastsete materjalide sisepingete funktsioon ei ole ainult hetkeline deformatsioon, vaid sõltub ka varasematest deformatsioonidest. Reaalsete materjalide puhul on lähiminevikul suurem mõju. See on põhjuseks, miks need materjalid võivad olla kirjeldatud kui kahanev mälu. Lineaarne viskoelastsus on kõige lihtsam reageerimine viskoelastsetele materjalidele. Kui materjali deformatsioon või sisepinge on piisavalt väike, siis on tegemist reoloogilise funktsiooniga, mis ei sõltu deformatsiooni või sisepinge väärtusest. Seega on materjali reageerimine lineaarse viskoelastsuse ulatuses. Reaalsete materjalide lineaarse viskoelastsuse kirjeldamiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid, mis tulenevad Boltzmanni superpositsiooni printsiibist. 1876
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga ...
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv.
· Lagunemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enam uut ainet · Asendusreaktsioonid on reaktsioonid, kus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid · Vahetusreaktsioonid on reaktsioonid, kui kahest liitainest moodustub koostisosade vahetumise tulemusena kaks uut liitainet 10. ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega 2) Reageerimine veega 3) Reageerimine happeliste oksiididega 11. HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine alustega 2) Reageerimine veega 3) Reageerimine aluseliste oksiididega 12. AMFOTEERSETE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 1) Reageerimine hapetega 2) Reageerimine alustega 13. NEUTRAALSETE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED 2
Keskkool 10B klass Koostasid: Getterly Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas eralduv gaas soodustab või ei soodusta põlemist. Koosatame reaktsioonivõrrand toimunud reaktsiooni kohta nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
· Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused · Väga tugevad redutseeriad (loovutavad kergesti elektrone)(rühmas ülevalt alla aktiivsus kasvab, kõige aktivsemaks Fr, aatomi raadius kõige suurem ja tuumaga kõige vähem seotud) Reageerimine lihtainetega · Põlevad tavatingimustes 4Li + O2 = 2Li2O liitiumhüperoksiid Na + O2 = Na2O2 naatriumperoksiid K + O2 = Ko2 kaaliumhüperoksiid · Kõik reageerivad vesinikuga 2Li + H2 = 2LiH liitiumhüdriid · Kõik reageerivad lämmastikuga 6Li + N2 = 2Li3N liitiumnitriid · Kõik reageerivad fosforiga 3Li + P = Li3P liitiumfosfiid · Reageerivad väävliga 2Li + S = Li2S liitiumsulfiid
Kokkuvõte Nagu eelnevast nägime, konkurents ettevõtlusel on väga tähtis. Konkurents võib olla erinev. Näiteks, poliitikud konkureerivad oma programmide ja poliitiliste meetmetega valijate häälte pärast. Töötajad võistlevad oma tööpanuse ja lojaalsusega karjäärivõimaluste pärast. Kõrgkoolid võistlevad soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Konkurentsi positiivsed küljed on tootmise efektiivsus, info liikumine, kiire reageerimine turu nõudmistele, kaupade mitmekesisus turul, ressursside efektiivne paigutus. Konkurentsi negatiivsed küljed on nõrgemad tootjad surutakse turult välja, hävitab ja raiskab kapitali, kasvab majanduslik ebavõrdsus,ei lahenda ühishüvede tootmis. Ettevõtted võivad üheaegselt konkureerida ja teha koostööd. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid. See tähendab ka, et edu põhineb kliendi probleemide lahendamises, mitte selles, mida me ise tahame teha
Oksiidid Liigitus keemiliste omaduste järgi: 1. ALUSELISED OKSIIDID: a) REAGEERIMINE VEEGA - tugevalt aluselised on leelis- ja leelismuldmetallide (IA ja IIA rühm) oksiidid. Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks:...
Elektrolüütilist dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine. Hüdraatumine aineosakeste seostumine veemolekulidega Hüdraatumisel energia vabandeb (eksotermiline protsess) Aineklasside dissotseerumine: 1) Soolad NaCl Na+ + Cl 2) Alused KOH K+ + OH Mg(OH)2 OH + MgOH+ 2OH + Mg2+ 3) Happed HCl H+ + Cl H2SO4 H+ + HSO4 2H + SO42 METALLIDE KEEMILISED OMADUSED 1) REAGEERIMINE LIHTAINETEGA (mittemetallid) 4Al + 3O2 2Al2O3 3Fe + 2O2 Fe3O4 2) REAGEERIMINE VEEGA NB! Toimub pingerea alusel · Väga aktiivsed metallid reageerides veega, annavad saadustesse leelis + H2 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeauruga oksiid + H2 Zn + H2O ZnO + H2 · Väheaktiivsed metallid ei reageeri veega 3) REAGEERIMINE HAPETEGA
Karboksüülhapped Screen clipping taken: 4.03.2011 9:06 Sisaldavad karboksüülrühma HCOOH -metaanhape(sipelghape) CH3COOH - etaanhape CH3CH3COOH - propaanhape · Neil on kõik hapetele iseloomulikud omadused o Hapu o Söövitav o Annavad lahusesse H+ ioone o Lakmus ->punaseks; MO->punaseks o Reageerivad leelistega, metallidega, endast nõrgemate sooladega · Keemilised omadused: o Reageerimine metallidega(mida aktiivsem metall, seda paremini reageerib) o Reageerimine metallioksiididega (aluselised oksiidid) o Reageerimine alustega o Nõrgemate hapete sooladega(karbonaadid, sulfaadid) o Vesinikuga -> aldehüüd + H2O (redutseerumine) Füüsikalised omadused · Molekulid moodustavad tugevaid vesiniksidemeid · Suhteliselt kõrge sulmas ja keemistemperatuuriga
II -II IV -II CaO kaltsiumoksiid SO2 vääveldioksiid III -II V -II Al2O3 alumiiniumoksiid P4O10 tetrafosfordekaoksiid Aga: II -II FeO raud(II)oksiid III -II Fe2O3 raud(III)oksiid OKSIIDIDE SAAMINE Oksiide saadakse peamiselt põlemisreaktsioonides on ju põlemine eelkõige reageerimine hapnikuga. Iseloomulik on reaktsioon: LIHTAINE + HAPNIK OKSIID Kui elemendil on ühendis kindel oksüdatsiooniaste (IA, IIA, Al), on lihtne võrrandit ka kirjutada (koostame tekkiva oksiidi valemi oksüdatsiooniastmete abil)! · naatriumi reageerimine hapnikuga: I -II 4 Na + O2 2 Na2O · vesiniku reageerimine hapnikuga (paukgaas, kütus): I -II
tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust. Sideme tüübi määramine. *metall+mittemetall iooniline side *mittemetall+mittemetal kovalentse polaarne side *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side *metall lihtainena metalliline side. Oksiidid. Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(o.a II). Alulisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Reageerimine hapetega: Aluseline oksiid+hape sool ; Reageerimine veega: Aluseline oksiid+vesi alus . Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Reageerimine aluliste oksiididega:happeline oksiid+aluseline oksiid sool ; Reageerimine alustega: happeline oksiid+alus sool+vesi ; reageerimine veega: happeline oksiid+vesi hape
Hapete lahustumine
H2so4-h+ + hso4
Hso4=h+ + so4 2- vähesel määral
Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvaad astmeliselt
Hüdroksiidid
Naoh - na+ + oh-
Soolad
Vees lahustuvad soolad jagunevad ioonideks
nacl - na+ +cl-
Ioonireaktsioonid
Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui
ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust:
1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2. Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 3. Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). 5
eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad
põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 6. Alkeenide mõiste - küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel 7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool Propeen-polüpropeen,atsetoon, orgaaniliste ainete süntees 8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e. Isopreen - kummitööstus struktuur ja olulisus eluslooduses 9. Alkeenide keemilised omadused : liitumisreaktsioonid halogeenide ning vesinikhalogeniididega, reageerimine veega – hüdraatumisreaktsioon (saaduseks alkohol), reageerimine vesinikuga – hüdrogeenimisreaktsioon (saaduseks alkaan), polümerisatsioon. reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 10. Alkeeniahelate omavaheline sidumine väävli abil – vulkaniseerimine ja kummi 11. Alkeenide nomenklatuur – cis/trans isomeeria, ühendite nimetused struktuuri järgi, struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 12
energia- näitab töö tegemide võimet. keha energia on võrdne kogu tööga, mida keha on võimeline tegema. Kui keha teeb tööd ss energia muundub. E = Ek + Ep | Ek = -Ep Kineetiline energia ( Ek ) liikuva keha energia (liikumisenergia: sõitev auto, jooksev inimene. Ek2 Ek1 = Ek Potensiaalne energia ( Ep ) vastastikmõjuenergia, kehade vastastikmõju, võime teha tööd A = mgs = mg(h1 h2) =mgh1-mgh2 = Ep1 - Ep2 = -Ep KEEMIA ! derivaadid,nukleofiilinetsentner Amiini reageerimine : hape R - NH2 + HCl R NH3 Cl vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
