Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Kuigi meil on ehk veel kõike piisavalt, kas siis ei soovi me, et ka meie järeltulevaltel põlvedele jätkuks seda? On ka Kurt Vonnegut ju öelnud ,,Me oleme oma planeedi ressursid, sealhulgas ka õhu ja vee, maha laristanud nagu homset ei olekski, ja sellepärast homset ei tulegi". Raiskav, pillav ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik, vaid pigem võtab raiskamine meie tulevikult kõik võimalused. Üheks suurimaks probleemiks on minu meelest liigne metsaraie. Puit on kõikjal meie ümber meie mööbel, paber ja ka muud tarbekaubad. Tänu puidule on ka aegade algusest peale saanud inimene soojust ja valgust. Samas tekib puidu põletamise tõttu ka loodusele ohtlik saadus nagu süsihappegaas, mis aitab kaasa kasvuhoonegaaside tekkele ning piltlikult öeldes lõhub Maa osoonikihti. Osoonikihi hõrenemine on aga suurim oht meie kliima säilimisele
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Inimesi teadvustatakse pidevalt globaalprobleemidest ning neid innustatakse säästlikult elama, aga ületarbimine jätkub samal jõul. Vähesed mõistavad, et sellega kaasnevad probleemid ka planeedi tervise seisukohalt. Inimeste laiskus muuta vanu harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla
Inimtegevus on siiski edendanud keskkonnaprobleemide süvenemist ning sellega mitte tegelemisel, muutub probleemide tõsidus aina sügavamaks. Jätkusuutlikkus on kaotamas inimeste jaoks tähendust, lähtutakse sellest, et elame ju vaid korra ning seega on meie võimuses ja valduses kogu maailm. Leiame, et ei ole vaja säästa oma järglaste elu maavarade puudusest, kuid ometi selleks, et loodusvarasid jätkuks kauemaks, midagi ette ei võeta. On ju teada, et praegune loodusvarade raiskamine jääb alla uute varade tekkimise ajale. Maavarade, nagu põlevkivi, nafta ja maagaasi kujunemine võtab enda alla miljoneid aastaid, kuid siiski priiskame loodusvarade kasutamisega. Alternatiiviks oleks rohkem kasutada lõputut vee-, päikese- ja tuuleenergiat, mille töötlemisel ei paisku keskkonda heitgaase, mis omakorda tekitaks uusi probleeme. Raiskamine kui tarbeasjade liigtarvitamine püstitab järgmise probleemi keskkonna saastatuse
Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. ...
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Muidugi on tore arvata, et elu on muretu. Vaadates paremale, vasakule, ette ja taha näeme metsi ja põlde meie ümber piisavalt. Miks siis muretseda? Kui jätkub meile, siis jätkub ka teistele. Sellisest arvamusest me kinni hoida ei tohiks. iial ei saa olla kindlad, kas sellist rikkust jätkub meie tulevastele põlvedele või kas üldse meiegi silmad seda mõnekümne aasta pärast veel näha saavad. Kaua aega tagasi erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli sel ajal küll väga väike,sest selles ajastus oli elu juhtimine just looduse käes. Maailma painutamine ise...
Klassikirjand ,,Raiskamine võtab tulevikult võimalused" Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem. Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval ming...
Ükskõik milline raiskamine võib meile elus mingil hetkel kätte maksta. Mõtlematu ja edaspidisega mitte arvestades tegutsemine võib kaasa tuua selle, et kahetseme seda ise või on keegi teine selle peale pahane. Olgu siis tegemist ande, aja või loodusvarade raiskamisega. Mida lähemale kevad ja kooli lõpetamine jõuab, seda rohkem näen oma klassikaaslaste seas seda, kuidas toimub ande raiskamine. Pärast põhikooli lõppu tegid inimesed valiku ja tulid gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada- tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi
Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3
"Tasuta kõrgharidus- investeering või raiskamine?" Poolt: 1. Võimalus on õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel 2. Õpilasel on rohkem aega, et keskenduda õppimisele, mitte aga kulutada aega töötamisele 3. Riigi jaoks on oluline, et noored oleksid haritud ja haridus vastaks tööturu vajadustele Vastu: 1. Õpingud katkestatakse kergekäeliselt, kuna ei ole rahalist vastutust 2. Riik teeb halva investeeringu inimestesse, kellest lõppkokkuvõttes ei saagi oma eriala omandanut õppijat 3
Kuidas lahendada inimkonna toiduprobleem? Inimkonna suureks probleemiks on saanud toidu puudus. Rahvaarv maailmas pidevalt kasvab ning toidust jääb paljudele inimestele puudu. Kuigi maailma põldudelt, karjamaadelt ning merest saadud toiduainetega peaks kogu maailm söönuks saama, ei suudeta neid kõigile inimestele toimetada. Esimeseks lahenduseks peaks minu arust olema inimeste toiduvarude võrdsustamine kogu maailmas. Kuna paljudes riikides(N: USA) raiskavad inimesed toitu ning söövad üle, siis peaksid need varud minema hoopis nälgivatele inimestele. Tuleks luua mingi süsteem, kus riigi toiduülejäägid saadetaks sinna kus seda vajatakse. Praegu on põldude all 11% ja karjamaa all 10% kogu maakera maast. Põllumaid ei oleks nii kerge juurde teha, kuna napib vastavat pinnast. Samas saaks aga karjamaade alasid laiendada. Eksperdid väidavad, et on võimalik kasutusele võtte ka seni kasutamata maad ning niisutamise abiga on v...
Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1799 10.klass Kriisi põhjused · Halb majanduslik olukord lihtrahval suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14
ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel. Toiduainetööstuse kasvutempo on tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga. Diagrammid ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Toidu raiskamine Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad ladustamistingimused ja toidu säilivuskuupäevade ebaselge märkimine äravisatava toidu hiigelkoguseid. Meie enda igapäevased toitumisharjumused annavad lähenevale toidukriisile tuult tiibadesse ja põhjustavad prügimäele ladustatuna omakorda ökoloogilisi probleeme
Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3 Toidu raiskamine ................................................................................................ ........ 4 Põllumajandus .... ................................................................................................ .......... 5 Säästev põllumajandus .......................... ..................................................................... 6 Säästev areng / miks säästvat tarbida? ................
vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt. 4)Valed protessid- töödetakse ebaühtlase metoodika ja erineva töövahendiga, mis ei võimalda protsesse standartiseerida, ega juhtida 5) üleliigne laovaru põhjustab materjalide liikseid laokulusid, tarned hilinevad, halb tehnoloogia ebavajalikud liigutamised igasugune tegevus mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalik kliendi soovide täitmiseks 6)deffektid on raiskamine (on igasugune tegevus, mis ei lisa toote ja teenusele väärtust), toyota filosoofia optimaalsed ressurssid, stabiilsed ja standardid protsessid, nähtav juhtimine Tänapäevane tarneahela kontsepsioon ? süsteemne operatsioonide kogum, mis jälgib materjali , info ja rahavoogude juhtimist, lähtepunktist tarbimispunkti. Tarneahel algab toormaterjalide hankimisga ja lõppeb jätmekäitlusega. Keskendutakse tarbija vajaduste
vastus Mis on õitseng? Õitsengut mõõdetakse Ei ole nõus sellega, kui palju tonne kasulikke materjale tiigub kaubandusvoogudes Mis juhtub rahvastega, Nad ei jää püsima Ei ole nõus kes enesega rahul ei ole? Kas muutus on Muutus pole kunagi Olen nõus raiskamine või raiskamine see on täiustamine? täiustamine Mida tuleb teha Selle saab keegi, kes Olen nõus autoga, mida ise enam seda vajab ei vaja? Miks tuleb olla pidevalt Kui kõik oleksid rahul, Nii ja naa rahulolematu? ei ostaks keegi uusi asju, sest neid ei vajataks Miks tuleb pidevalt Siis ei algaks rasked Ei ole nõus osta uusi asju? ajad, tuleb pidevalt
et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu Paljud arvavad et loodus mängib inimesega pannes vulkaanid purskama ja mere vahutama, tegelikult on see kõik inimese enda tegevuse tagajärjed, mis toimib nagu karistus. kui inimkond peaks kasvama veel siis see peatatakse erinevate faktorite poolt nagu otsa saab toit ja vesi , pinged ühiskonnas viivad sõdadeni, inimesed surevad enne aegselt haigustesse energia raiskamine viib süsinik di oksiidi suurenemisele atmosfääris, mis oma korda põhjustab kliima soojenemisest ja sellest tulenevate tormide ja üleujutuste kasvuni. põhjused miks loodus eetika on tänapäeval nii oluline; ökoloogiline kahjustus tööstuse liikluse poolt, prügi hulga kasv maailmas, radioaktiivne aatomi energia ja tuuma relvad, energia ja loodus ressursside raiskamine Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See
vaja paigutada vahelattu,vahelaod paiknevad ebaotstarbijalt. Valed või lüksed protsessid-töötavuse ebaühtlase metoodikaga ja erinevate töövahenditega mis ei võimalda protsesse standartiseerida ega juhtida Üleliigne laovaru-põhjustab materjalide ,halb laotehnoloogia Ebavajalikud liigutamised-igasugune tegevus,mis ei lisa tootele väärtust ja pole vajalike kliendi soovide täitmisees on raiskamine raiskamine on igasuguse tegevus,mis ei lisa tootele ja teenusele väärtust kliendi silmis Toyota filosofia-optimaalsed ressursid,stabiilsed ja standardtseed protsessid,nähtav juhtimine
· Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat. · Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu. · Kogu päästeoperatsioon, ohutusabinõud ja reostuse kontrollimine läks maksma üle 12,5 miljoni euro. · Pallase kindlustus kattis umbes 1,75 miljonit eurot. *Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks" nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Veeressursse kahjustavad: 1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine 2. risustamine tahkete osadega 3. reostamine lahustuvate ühenditega, kas siis gaasilisest või tahkest sfäärist. Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad - remontida - trahvida Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne.
raskeid rasva volte meie kõhul ja reitel. Inimene on loodud ikkagi vanadst aegadest saati sihvakaks kütiks, mis hoidis teda kunagi elus ja andis ka söögipoolist. Tänapäeval seda just öelda ei saa. Õnneks on minarvates laiskus minust mööda läinud, kuid arvatavasti sõltub see ka inimesest ja tema võimest ennast sundida millekski tahtmatuks, mis tegelikutl tooks talle kasu. Pillamist võiks seletada ka kergema eesti keelse sõnaga, milleks oleks raiskamine minu silmis. Seda sõna võib samuti käsitleda kui laiamist. Kui on palju raha ja seda igale poole mõttetult kulutada, on just nimelt raiskamine minu silmis. Ka toidu ära viskamine ja sellega mõtlematu ümberkäimine on nimelt äärmiselt kahetsusväärne, sest maailmas on äärmiselt palju elanikke, kes peavad elama pidevalt kõht tühjana. Ka lapsed. Juba austusest nende elanike vastu võiks tänada enne söögi kedagi, kasvõi
Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub rohkem ning ta on natuke liiga tugev antud rakenduse jaoks materjali raiskamine. Samade mõõtmetega torumaterjal on ka natuke odavama hinnaga.
Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 30mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 30 mm, seega d = 0,6*30 = 18mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid Täisvõll: Toruvõll: = 18,9 MPa 7. Analüüs Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub rohkem ning ta on natuke liiga tugev antud rakenduse jaoks materjali raiskamine. Samade möötmetega torumaterjal on ka natuke odavama hinnaga.
poolest sureb iga aasta vee puudusesse 2 miljonit inimest ning nendest 1,4 miljonit on lapsed. Arengumaades juhitakse 90% reoveest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse ning puhta vee puudumisest tingitud haigustesse sureb 2,2 miljonit inimest aastas. Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999
Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse
Rohkem on hakatud asju ostma meelelahutuslikel eesmärkidel mitte vajadusel. Tänu sellele langevad inimeste tõekspidamised meie ühiskonnas. Inimesed ei pea enam esmatähtsaks kaalutleda asja olulisust enne ostmist. Tänu ostmisele saavad rohkem raha ka tootjad ning tänu sellele toodavad tootjad omakorda rohkem asju mida müüa. Tarbimisühiskond on kasumis kuna inimesel on alati vaja midagi uut ja huvitavat. Kuid kas inimesele endale tuleb kasuks selline raiskamine? Vanasti ei saanud teadupäraselt asju osta eriti palju, kuna neid lihtsalt ei olnud. Tänapäeval on asju tonnides, kuid inimesed vaevlevad raha puuduse käes. Kuid inimesed peavad sellist ostmisviisi vajalikuks ning inimlikuks. Kuna meie maailm koosnebki tarbimisühiskonnast, siis on inimeste ostmisvajadus suuresti kasulik ning asendamatu. Enamus rahvaste tõekspidamiseks ongi see, et kui keegi ei ostaks siis variseks meie majandus kokku ja tööstused pannakse kinni.
· Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam) · Väljakujunenud terviklik metsatööstusklaster Arengumaade metsandus · Üleraie (väärispuit, põllumaaks, kütteks) · Raiskamine, jäägid kasutamata · Ümarpuidu eksport (vähetulus) · Metsatööstusklaster puudub või alles arengujärgus.
Vaba aeg. Vaba aega viidavad inimesede erinevalt. Osad tegelevad spordiga, osad käivad muusikakoolis, osadele meeldib tegelede kunstiga, kuid paljud inimesed viidavad oma vaba aja kaubanduskeskustes. Kas kaubanduskeskusetes terve päev viibida on õige vaba aja viitmise viis? Kaubanduskeskustes võivad olla paljud sinu sõbrad, kuid kui sinna minnakse ei tehta seal midagi. Paljud mu sõbrad, kes on oma aega kunagi kaubanduskeskustes viitsid, räägivad, et see oli üks periood nende elust, kus nad arvasid et see on väga huvitav. Kuid nüüd, kui nad sellele ajale tagasi vaatavad saavad nad aru, kui tobe see oli. Kas on mõtet peale oma pikka koolipäeva minna kesklinna, kui vaba aega on niigi vähe. Meie haridussüsteem on väga pingeline ja kui kogu vabaaeg läheb kesklinna siis pole mõtet vinguda selle üle, et ei ole piisavalt aega, et tegeleda kooliväliste asjadega. Paljud lapsed lähevad kesklinna koos oma ...
Tekkis ka uus amet – õukonnamuusikud. Barokki kunstiliikides oli iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus. Ajaloos on ka inimesed natukene liialdanud sellega, et hea välja näha. Pandi endale uhkeid riideid ja hulgaliselt ehteid, eriti naised. Samuti olid ka väga populaarsed hiigelsuured parukad. Mida suurem parukas, seda uhkem inimene. Tänapäeval on samamoodi osaliselt, et nähakse palju vaeva, et hea välja näha. Sellega kaasneb suur raha raiskamine. Kui minna jälle tagasi minevikku, siis võib arvata, et enda välimuse peale läks palju raha. Peamiselt riiete peale, aga kuna hügieeniga olid olud väga halvad, ehk inimesed ei käinud pesemas, siis oli vaja hankida endale ohtralt lõhnaõlisid. Barokkajastul ehitati ka palju losse. Lossid olid väga suured ja uhked ja massiivsete hoovidega. Hoovid olid kaunistatud purskkaevudega ja lillepeenardega, mis olid väga kunstiliselt pügatud.
LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES Kodus: 1. Miks on maakeral tekkinud toiduprobleem? 5p. 1) Maakeral on toit ebavõrdselt jaotatud Põhjariikides on toitu rohkem, sest nad toodavad seda, Lõunariikides on toitu vähe, sest suur rahvaarv ja toit eksporditakse Põhjariikidesse 2) Põhjariikides on toidu liigtarbimine ja toidu minema viskamine ehk toidu raiskamine 3) Suurtootjad saavad tootmisest suurt kasumit 4) Põllumajanduslikku maad jääb järjest vähemaks kliima soojenemise ja tootmise tõttu 5) Maailmas tekib palju prügi, mis reostab põllu- maad 2.Kuidas lahendada maakera toiduprobleemi? 5p. 1) Lõunariikides tuleks sündimust piirata, toitu vajatakse siis vähem 2)
Emamaadelt võeti väga suure protsendiga laenu ja nüüd on riigid sõltuvuses endisest emamaast. Mina arvan, et kolmanda maailma riigid peaksid arendama erinevaid majandusharusid näiteks põllumajandust, metallitööstust ja muud, et saaks arendada kaubavahetust. Siis suudaksid nad ka tasapisi võlgu maksta. Suure probleemina nimetan puhta joogivee puudust. Sellega kastetakse põllumaid, puid, põõsaid jms. Arvan, et see on puhta joogivee raiskamine. Kastmiseks sobib ka jõe ja järve vesi või näiteks puhastatud heitvesi, nii jääks puhas joogivesi joomiseks. Kolmandaks probleemiks nimetan hariduse. Haridus on raskesti kättesaadav, ka neile, kes soovivad õppida. Koolid on tasulised ja see on osadele peredele ülejõukäiv. Kooli jaoks on vaja osta ka koolivorm, koolitarbeid ja enne iga eksami sooritamist peab iga õpilane maksma ka eksamitasu. Ma arvan, et seda probleemi saab lahendada
suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele, areng aeglustus ning peatus. Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabariigi ja teiste Balti riikide puhul on mittetunnustuspoliitika seisnenud välisriikide ja eriti Ameerika Ühendriikide välispoliitilises doktriinis, mille kohaselt ei tunnustata võõra territooriumi Nõukogude Liidu poolsest vägivaldsest ülevõtust tekkivaid olukordi ega nende järelmeid. Defitsiit - defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab
lihtsamaks. Järgmine suur probleem seisneb õppekavas, nimelt selle liigses teooriapõhisuses. Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei ole neist mingit kasu, sest kui inimene ei oska vastavas keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine. Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane
deaf – kurt 29.mute – tumm 30.to achieve – saavutama 31.amazing – hämmastav 32.a fatal disease – surmav, saatuslik haigus 33.plague – katk 34.to spread – laiali levima 35.a tribe – hõim 36.vocal – vokaal 37.transmitter – saatja 38.to allow – lubama 39.to resume – jätkama 40.to influence – mõju avaldama 41.a waste of time – aja raiskamine 42.to give up – alla andma 43.a rod – varras 44.to run out of – otsa saama 45.to survive – ellu jääma 46.financially – majanduslikult 47.percent – protsent 48.percentage – protsendimäär 49.to register – registeerima 50.a goal – saavutus 51.an improvement – edu, täiustus 52.persistent – püsiv 53.sensitive – tundlik 54.a daydreamer – unistaja 55
Ja päike tõuseb E. Hemingway Ernest Miller Hemingway Ameerika kirjanik 1899 1961 Kirev eluviis Surm ja vägivald teemad Lemmikhobiks looma- ja linnujaht 17-aastaselt esikteos Väidetavalt KGB spioon Kes? Mis? Kus? Grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis Unistused purunenud, uued maailmavaated Enne pankurid/juristid Nüüd kunstnikud/kirjanikud Päevane tegevus: kohvikutes ja baarides aja veetmine Öine tegevus: klats, joomine, lõbutsemine, tants ja uimastid Eksisteerimise eemärk: elu ära elada Jake (Jacob) Töötab Pariisis kirjanikuna Vabal ajal armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid Sõda jätab armi, mille tõttu luhtub armastus leedi Brett Ashleyga Elab selleks, et mõista, mis on kaasaegses maailmas õ...
[polüklooritud bifenüülid], raskemetallid) Hea ökoloogiline olukord on vaid väikeses osas Botnia lahes ja Orther Buchtis Ökosüsteem on nii kahjustunud, et võime ökosüsteemi teenuseid pakkuda on pärsitud. Teaduslikud seisukohad: kui olukorrale kiiresti ei reageerita, võivad tulla suured majanduslikud kahjustused. Mis põhjustab probleemid ? Toitainete (fosfori ja lämmastiku) ja ohtlike ainete sattumine merre Inimtegevus: Põllumajandus Veeressursside raiskamine Laevandus Liiklus Tööstus Kalavarude liigne väljapüüdmine -> Tarbimine ja eluviis Mida saab ette võtta ? Parendada reoveesüsteeme. Vähendada põllumajanduses liigsete toitainete sattumist põhjavette. Parandada reoveesüsteeme erinevates valdkondades Heitveekoguste vähendamine laevanduses. Naftareostuste riskide vähendamine. Läänemere äärsete riikide teadlikkuse tõstmine mere seisundi kohta. Kuidas seda saavutada ? LÄÄNEMERE VÄLJAKUTSE
Lugupeetud kuulajad, inimesed kurdavad väga tihti, et neil ei ole aega. See paneb mind mõtlema, mille peale nad seda kulutavad. Kas te olete kunagi mõelnud, kui palju teie väärtuslikku aega kulub kuus või aastas, kui igal päeval vaadata üht 45-minutilist telesaadet? Ühes kuus kuluks selle peale peaaegu terve ööpäev ja aastas lausa 270 tundi. Kujuta ette, kui neid 45-minutilisi saateid oleks 2, 3 või isegi rohkem. Igal päeval 1 tunni raiskamine tähendab automaatselt seda, et aastast läheb kaotsi 15 päeva mitte millegi peale. Ma usun, et te kõik olete märganud, kuidas aeg lendab midagi meeldivat tehes, ja venib, kui midagi vastumeelset teed. Samas ma usun, et te pole mõelnud selle kasulikele külgedele. Te käite igal argipäeval koolis, vabatahtlikult ei teeks seda vist peaaegu pooledki, ja iga tunni lõpus ootate pikisilmi, millal kell heliseb. Seega saab öelda, et kool venitab teie aja pikemaks. Kui selle asemel
ise näevad ja ootavad, see tähendab õiget asja õigel ajal õiges koguses. Samuti rakendatakse seda raiskamise vähendamiseks ning tööprotsesside järjepidevaks parendamiseks. See mõtlemine ongi suunatud peamiselt kolmele töövaldkonnale, milleks on tegevuse ühtlustamine, raiskamise vähendamine ning ülekoormuse ärahoidmine. Tegevuse ühtlustamise all mõeldakse eelkõige töö standardseks muutmist, et stabiilselt tagada vajalik kvaliteet ja kogus kindlaks määratud ressurssidega. Raiskamine on põhimõtteliselt ettevõtte ühe või mitme ressursi kasutamine rohkem, kui on reaalselt vaja väärtuse lisamiseks. ,,Lean aitab tuvastada raiskamist kaheksa eeldefineeritud kategooria abil (transport, üleliigsed varud, üleliigsed liigutused, ootamine, ületöötlemine, ületootmine, defektid, töötajate oskuste raiskamine)." Kolmanda töövaldkonnana keskendutakse ülekoormusele, mille all mõistetakse
pole oluline ning töökoha leidmine on kerge. Kui nii see tegelikult pole, ajapikku saavad nad aru, et elu ei ole nii lihtne kui paistab. Tekivad erinevad probleemid, kus nad hakkavad tagantjärgi kahetsema, et miks nad ei õppinud või ei pingutanud parema elu nimel, kuid kahjuks minevikku ei saa muuta, saab ainult eluga edasi minna. 3. Oma tuleviku planeerimisel on igal päeval tähtis roll, sest iga päev õpetab elu midagi tarvilikku. Elu jooksul pidev õppimine ei ole kindlasti mitte aja raiskamine, vaid see on igati vajalik. Igas loetud raamatus on väga palju arendavaid lõike, mis ka aitavad mingil määral tuleviku rajamiseks. Võib muidugi uskuda, et õnn saabub üleöö, rikkus ja kuulsus langevad taevast sülle ning raha eest saab kõike osta, isegi teadmisi, kuid see on kõigest illusioon ning kui selline asi ka aset leiaks, kestaks see väga lühikest aega.
Järelikult on rohkem levinud teadmised arvutimängude negatiivsetest mõjudest. Arvutimängude mängimisel leidub rohkem positiivseid mõjusid, kuid inimesed ei ole nendest eriti hästi teadlikud. Positiivsete mõjude alla lähevad oskus lahendada probleeme ja loogiline mõtlemine, logistika, kiire otsustusvõime ja mitmeid teisi asju, mida enne ei osanud arvata. Peamine negatiivne mõju arvutimängude poolt on nende vägivaldsus ja aja raiskamine, mida saaks kasutada hoopiski kasulikumate asjade tegemiseks. Kaasa arvatud arvutimängude heli, graafika, mängitavuse, kui ka süzeele mõjutab mängu edu ka see kui põnevalt see algab, kuidas on mängus suhtutud huumorise ning, kui suur on mängu taasläbimängimise väärtus. Illegaalselt kõige rohkem allalaaditud mäng on "Call of Duty: Black Ops", mis on 2010. aasta mäng, aga sellele järgneb siiski ka "Crysis 2" ja "Battlefield 3". Kõige
ning huvitab inimesi. Mu luuletused oleksid erinevatest elu probleemidest, neis puuduksid sümbolid, mis teeb mõtte tabamise raskeks. Ma kirjutaksin luuletusi tavalistele realistlikele inimestele. Muidugi võiksid lugeda neid kõik. Asi on ju maitses, igale ühele ei maitse ju ka mannapuder. See, kas inimesele meeldivad mu luuletused või mitte, ei olene isiksusest vaid inimesest endast. Kui ma oleksin luuletaja, ei kirjutaks ma sahtlisse, sest see tundub üpris tühi vaev olevat, oma ande raiskamine. Parem kirjutaksin luulekogumiku, kuhu koguksin kokku kõik oma luuletused, alates esimesest, et oleks näha minu progress praeguste luuletusteni. Mu luulekogumik oleks omapärane ning illustratsioonid laseksin ise teha, sest pole eriti andekas kunstnik. Kasutaksin palju värve ja erinevaid toone, et anda kogumikule vürtsi. Kui luuletus valminud on, näitaksin seda esimesena oma parimale sõbrale, Veikole. Ta on väga tundeline inimene
DOKUMENDIHALDUSE VAJALIKKUS ORGANISATSIOONIS Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ja säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Asjaajamiskultuur on üheks osaks organisatsiooni kultuurist, see mõjutab juhtimisülesannete täitmise kvaliteeti ja juhtimistöö efektiivsust. Organisatsiooni igapäevatöö tulemusena tekib hulgaliselt dokumente, mis sisaldavad informatsiooni ja mida tuleb töödelda ning hallata. Osa informatsioonist on oluline, osa mitte. On, mida hävitada ja on, mida säilitada. Aja möödudes on dokumendihalduse korralduse tähtsus kasvanud - meid ümbritseb info, andmed, mida tuleb hoida, säilitada. Info hoidmise ja säilitamisega kaasnevad riskid, mis toovad endaga kaasa vajaduse veel hoolikamalt antud valdkonda reglementeerida: määratleda vastutused, dokumentide loomise protsessid. Dokumendihalduse valdkonna korralduse eest vastutab sekretär - asjaajamise eest vastutav isik. Sõltumata am...
Võitlused sunnivad miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma, ümberasustatud satuvad aga olukorda, kus neil puuduvad vahendid, et end ära toita. ebastabiilsed turud-viimastel aastatel on toiduhinnad olnud väga ebastabiilsed, mistõttu paljud vaesemad inimesed ei saa endale järjepidevalt lubada piisavalt toitu, et täita oma päevane vajadus. toiduainete raiskamine-1/3 (1,3 miljardit tonni) kogu toodetud toidust ei tarbita kunagi. Selline toidu raiskamine esindab mööda lastud võimalust, et parandada globaalset toiduga kindlustatust maailmas, kus üks inimene kaheksast on näljas. Faktid seoses näljaga üle kogu maailma: 842 miljonil inimesel maailmas ei ole piisavalt süüa 14,3% arengumaade populatsioonist on alatoitunud Aasia ainuüksi on üle 500 miljoni näljase inimese kehv toitumine põhjustab 45% surmajuhtumitest alla 5-aastaste laste seas, mis teeb aasta umbes 3,1 miljonit last
Kõneviis kliendiga on ülbe ja üleolev, puudub igasugune tahe probleeme lahendada ja kliendiga viisakalt suhelda. Juhtkonnale teeksin ettepaneku antud töötajaga maha istuda ja küsida näiteks tema motiveerituse kohta antud tööd teha. Olen kindel, et töötaja ei ole enam motiveeritud ja tuleks välja mõelda lahendus, kuidas teda motiveerida või kas ta ajas lisaks koolitusi. Ehk on töötajad endal mõni idee, kuidas ta oma tööst suuremat rõõmu suudaks tunda. Suurim raiskamine eelnevalt mainitud ettevõtts on minu arvates töötajate pidev vahetumine. Uuele inimesele pühendatakse alati väga palju aega ning kui ta otsustab lahkuda tuleb järgmise inimesega uuesti alustada, kahjuks täpselt samast kohast, kust eelmisega. Ilmselt aitaks sellisel juhul inimestega rääkimine, murekohtade välja selgitamine ja tahtmine neid motiveerida, ka saaks küsida mida teha teisiti, et neil oleks parem meel või suurm tahtmine hommikuti tööle tulla
levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega varustamise häired. Kultuuris tehti vahepealsele vabadusele lõpp, tugevnes tsensuur ja kontroll iga mõtteavalduse üle. Mitmed loojad kas vaikisid või lahkusid NSV Liidust. Vastupanuliikumine Stagnatsioon tekitas inimestes rahulolematust ja tekkisid teisitimõtlejate organisatsioonid. Leedus ilmus põrandaalune "Leedu katoliku kiriku kroonika".
Kliima pole eriti tervislik, Külad on jõgede ääares või rannikul, Põliselanikud, Peamiselt arengumaad, Algeline alepõllundus, Eksporditakse väärispuitu, Arendatakse maavarade kaevandamist, Keskkonna probleemid Igapäev hävitatakse minutis ~20 ha vihmametsa Vihmametsadel on oluline koht : *fotosünteesis *süsihappegaasi kasutamises *hapniku tootmises *suures veeringes Metsade põletamisel : * on puidu kui olulise loodusvara raiskamine * hävivad taime-ja loomaliigid * kaovad kohalike hõimude elupaigad Metsas rajatavad põllud on viljakad vaid mõned aastad Aitähh!
Suur osa sealjuures nälgas. Aga mis saab siis kui meid on 10 miljardit, 20 miljardit, 100 miljardit. Ja kõik need miljardid tahavad kehakatet, ulualust, toitu. No sellega võib veel kuidagimoodi leppida, sest inimkonna hädatarvilike vajaduste rahuldamiseks esialgu veel ressurssi jätkub. Teadupärast on aga inimene üks igavene ahnitseja ja soovib iga hinnaga tarbimisühiskonnalt viimast võtta ... Vaat` siit algavad alles tõelised probleemid ja suurimaks neist on raiskamine. Varude mõttetu kulutamine. Oleme sellega kõik seotud nii, et ise ei märkagi. Nüüd on aeg pealkirjas esitatud küsimuse millal saab küllalt juurde tagasi pöörduda. Vastus sellele saab olla vaid üks. Siis kui on otsas.
Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe peast, kui neid enam vaja ei lähe (kontrolltöö tehtud). Tuleviku koolis võiks õpetaja aidata õpilasel leida asjad või ained, mis õpilasele kõige rohkem huvi pakuvad ning siis anda talle õppematerjalid ja suund kätte ning lasta ise õppida. Õpetajad võiksid jääda siiki alles, sest kui õpilasele jääb midagi arusaamatuks, on tal kellegi käest küsida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
