Ühiskond Kontrolltoonr 3 teemad (0)

Kursus Ühiskonnaõpetus II Kontrolltöö nr 3 teemad Loetletud teemasid, mõisteid ja väljendeid tuleb osata (oma sõnadega) lahti 
seletada, tuua näiteid kaasaja elust ja leida seoseid enda eluga. Teema järel 
sulgudes on õpiku vastava peatüki number. 1) Rahvusvahelise julgeoleku mõiste, valdkonnad,  ohud (4.5) Rahvusvaheline julgeolek koosneb riikide  valitsuste ja rahvusvaheliste 
organisatsioonide, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, poolt võetavatest 
meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks.  2) Julgeolekulepingud ja kollektiivne julgeolek (4.5) Kollktiivne julgeolek- Grupp riike lepib kokku, et nad käsitlevad 
julgeolekut ühiselt ja kui keegi või miski ohustab seda või mõnda riiki siis 
on kõik liikmed ühiselt kohustatud kaitsma ohustatud osapoolt. Julgeolekulepingud- NATO,ÜRO, 3) Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud  põhimõtted ja vahendid (konspekt) Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted on: • hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest • lahendada tülid rahumeelselt • pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide  territoriaalset terviklikkust
• austada riikide suveräänsust • mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse • austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi • edendada koostööd riikide vahel • järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: • diplomaatilised suhted – tunnustamine  de iure ja de facto,  diplomaatide maalt väljasaatmine, diplomaatiliste suhete katkestamine
• majanduslik koostöö – kaubavahetus, investeeringud jne, aga ka  välisabi, humanitaarabi
• lepingud – võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel või olla  mitmepoolsed (avatud)


4) Kaasaja tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid
(asutamine,   eesmärgid,tegevus,seos- Eestiga)_(konspekt)
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon                     Asutati 1945. Eesmärk    :   ühendada   rahvaid,   vältida   sõdu,   kaitsta   demokraatiat,   soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide   lahendamisega.   Selles   on   15   riigi   esindajad,   kellest  5   on   alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA).  Peaassamblee  koguneb   kord   aastas   ÜRO   peakorteris  New   Yorgis.   Seal   on esindajad   igast   liikmesriigist.   Peaassamblee   resolutsioonid   on   liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond UNESCO – ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon UNICEF – ÜRO Lastefond WHO – Maailma Tervishoiuorganisatsioon      jt  NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ka: allianss) Loodi 1949 kui sõjalis-poliitiline liit.  Võrreldes   külma   sõja   aastatega   on  eesmärk  muutunud.   Tänapäeval   osaleb kriisikolletes,   rahuvalvamises,   konfliktide   reguleerimises   jne.   NATOl   pole   oma sõjaväge, on liikmesriikide omad. Kui ilmneb tõeline sõjaoht, läheb juhtimine üle NATO   väejuhatusele.   Oluline   on  kollektiivse   kaitse   põhimõte  –   kallaletungi ühele liikmele käsitletakse kui kallaletungi kõigile.  artikkel 5).  NATO kõrgeim organ   on   Põhja-Atlandi   Nõukogu,   mille   esimees   on   NATO   peasekretär   (alates


2014 Jens Stoltenberg). 2015 on NATOl 28 liikmesriiki. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis.  Eesti Vabariik sai NATO täisliikmeks 2004.   OSCE  - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon  Kasvas välja    1975     lõppenud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamisest. Ei ole sõjaline organisatsioon,  eesmärk:  püüab konflikte ennetada,  kriise reguleerida, jälgib inimõigustest ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamist.  Eesti Vabariik on OSCE liige. Euroopa Nõukogu  (NB! see pole Euroopa Liidu institutsioon).  Inglise keeles
Council of Europe. Asutati 1949. Seal liikmeid rohkem kui ELis.  Eesmärk  kaitsta   inimõigusi   ja   demokraatiat,   tegutsemisvaldkonnad   on   veel
sotsiaalsed ja keelelised õigused, haridus, kultuur. 1950 võttis vastu  Euroopa Inimõiguste   konventsiooni.   Euroopa   Nõukogu   juures   töötab   ka  Euroopa Inimõiguste Kohus.  Eesti sai liikmeks 1993.  OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon   (Organization   for   Economic   Co-operation   and   Development)   on   arenenud tööstusriike   koondav  rahvusvaheline   organisatsioon.  Eesmärk      on   tugevdada demokraatiat   ja   vabaturumajandust   kogu   maailmas.   OECD   tegeleb   peamiselt majanduspoliitikaga:   üldise   teabevahetuse,   andmete   kogumise,  statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. Eesti sai liikmeks 2010.  4) Euroopa Liit (olemus, asutamine, peamised  institutsioonid (7), seos Eestiga) (konspekt)


Olemus-  EL-ühesuguste   väärtushinnangutega   riikide   majanduslik   ja
poliitiline ühendus, mida iseloomustab tihe koostöö ja ühised eesmärgid. 1952 -  Aastal 2022 on Euroopa Liidus 27 riiki. Viimane riik – Horvaatia –
liitus 1. juulil 2013. 1) Euroopa Ülemkogu. Ülemkogus määravad liikmesriikide ja liidu  tasandi juhid kindlaks Euroopa Liidu üldised prioriteedid, suunavad 
poliitilist arengut, arutavad aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi.  2) Euroopa Komisjon (Brüsselis). Komisjon on Euroopa Liidu  täidesaatev organ, mille ülesanne on esitada Euroopa Liidu õigusaktide 
eelnõusid, rakendada õigusakte, jälgida lepingute täitmist ja korraldada 
Euroopa Liidu igapäevast tegevust.  3) Euroopa Parlament. On seadusandlik organ.  Parlamendi töö on määrav seaduste vastuvõtmisel, Euroopa Liidu eelarve 
kinnitamisel, rahvusvaheliste lepete heakskiitmisel ning uute liikmesriikide
vastuvõtmisel.  Parlament nimetab ametisse Euroopa Komisjoni koosseisu. 4) Euroopa Liidu Nõukogu (Inglise keeles European Council, mitte  segamini ajada iseseisva organisatsiooni Euroopa Nõukoguga) Vahel 
nimetatakse ka ministrite nõukoguks.  See on    kõige olulisem      seadusandlik organ. Nõukogu on liikmesriikide valitsuste 
esinduskogu. Koos Euroopa Parlamendiga võtab vastu seadusi.  5) Euroopa Kohus (Luxembourg). On kõrgeim kohus Euroopa Liidu  õiguse valdkonnas. Lahendab vaidlusi, kontrollib Euroopa Liidu õigusest 
kinnipidamist, tõlgendab seadusi. Iga riiki esindab üks kohtunik. Euroopa 
Kohtu otsused on lõplikud. 6) Euroopa Kontrollikoda (Luxembourg) kontrollib Euroopa Liidu  rahade korrapärast kasutamist. 7) Euroopa Keskpank (Frankfurt, Saksamaa) vastutab euroala  rahanduspoliitika eest. 5) Rahvusvahelise konflikti mõiste ja põhjused. Näiteid tänapäeva maailmast (4.8) Mõiste- Rahvusvaheline konflikt tähendab erimeelsusi toimijatevahelistes 
suhetes, mis mõjutab rahvusvahelist tasandist (regionaalselt või 
globaalselt)  Põhjused: Huvidepõhised ja olemuspõhised.
Huvidepõhised näited: territoriaalsed- Krimm, UK


Olemuspõhised: usulised, etnilised või usupõhised. Idamaade ususõjad. 
(Iisrael-Palestiina) 6) Rahvusvahelise konflikti lahendamise ja ennetamise võimalusi (4.8) Lahendamine: läbirääkimised, kompromissid, vahendamine, arbitraaž
Ennetamine: ÜRO ja OSCE korraldavad rahuvalveoperatsioone ja kaasavad 
tohutud diplomaatiat. 7) Maailma arengu hindamise võimalused:  majanduskasv, inimareng (4.9) 8) Maailma arengu kitsaskohad (4.9)  Nälg ja alatoitumus,   puhta vee ja inimväärse kk puudumine,   puudulik tervisehoid ja laste suur suremus,   puudulik juurepääs haridusele ja kirjaoskamatus,   naiste õigused,   immigrandid ja põgenikud,   lapstööjõud ja orjastamine, 9) Arengukoostöö mõiste, eesmärgid, põhimõtted.  Humanitaarabi (4.10) Arengukoostöö on  strateegiline planeeritud rahvusvaheline tegevus 
aitamaks järgi probleemseid  arengupiirondi. Eesmärk on jaotada ümber 
ressursse.  10) Keskkonnaprobleemid tänases maailmas: 
kujunemine, mõju, lahendusvõimalusi (4.11) Suurim kk probleem kujuneb ebavõrdsusest. Tihtilugu on nii et seal kus on 
vaesemad inimgrupid, saastavad ka rohkem ja tihti on ka nende sissetulek 
seotud kk kahjustava tegevusega.  Tulemuseks- kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse kadumine


Lahendusvõimalused- Sõlmitakse kliimat säästvaid leppeid, peaks 
vähendama tarbimist ja muutma pakendamist terves maailmas. 11) Piraatlus. Illegaalne kaubandus. Illegaalne 
piiriületus. Moraalsed kuriteod (4.12) 12) Inimõiguste mõiste. Individuaalsed ja kollektiivsed 
õigused. Inimõiguste kolm põlvkonda (4.13) Individuaalsed ja kollektiivsed õigused (Õigus elule, sõna- ja usuvabadus / 
põliselanike vaated ja keelesäilimine jms)
Kodaniku- ja poliitilised õigused- eneseväljendus, liikumisvabadus, 
õigus elule jt Majanduslikud-,sotsiaalsed- ja kultuurilised õigused- õigus 
sotsiaalsusele, kindlustatusele, õigus tööle, vaba- ja puhkeajale, haridusele
jt Kollektiivsed arengu- ja keskkonnaõigused- enesemääratlemine, 
majanduslikule- ja sotsiaalsele arengule, tervislikule elukeskkonnale, 
loodusvaradele, kultuuripärandile jt 13) Inimõigustealased dokumendid. Inimõiguste erinev 
tõlgendamine. Inimõigused välispoliitikas (4.13) Tähtsaim inimõigus dokument: inimõiguste ülddeklaratsioon Piirkonnti tõlgendatakse kolme põlvkonna inimõiguste olulisust erinevalt. 
Lääs I põlvkonda, Venemaa II põlvkonda ja Araabia maad III põlvkonda
Inimõigused olid kuni 70. aastateni suuresti riigi siseasjad ja oldi seisukohal
et väljast poolt sekkuda ei tohiks, tänaseks on see olukord muutunud ja 
inimõigused käivad nii sise- kui välispoliitika juurde.


14) Rahvusvaheline õigus: sisu, allikad, tagamine. 
Rahvusvaheline tunnustamine (4. 14) Rahvsvaheliste õiguste ja normide kogum mis reguleerib riikide ja 
rahvusv.organistatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka 
nende suhtumist inimestesse ja juriidilistesse isikutesse.
Allikad: rv lepingud, rv tavaõigus, õiguse üldprintsiibid ja 2 lisaallikat: 
kohtud ja kõrgelt tunnustatud autorite seisukohad.
De jure- täielik tunnustamine
De facto- olemasolu aksepteerimine 15) Humanitaarõiguse põhimõtted. Inimeste kaitse 
relvakonfliktis (4.15) Sõjaline vajadus-lubatud sõjalist jõudu kasutada ainult vajalikus ulatuses Humaansus- keelab tekitada kahjustusi, vigastusi, purustusi mis ei ole 
vajalikud Vahe tegemine- nõuab vahe tegemist tsiviilelanikel ja võitlejatel. Sama 
kehtib objektidele Proportsionaalsus- 16) Rahvusvahelise kuriteo mõiste, jagunemine. 
Rahvusvahelised kohtud (4.16)