mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi Sõja puhkemise põhjused: • Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast • Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud • Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Kuningas Charles I Stuart valitses 1625- 1649 Inglismaa parlamen t Puritaanid Puritaan oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Vastasleerid: Kuninga pooldajad: Parlamendi aadlikud ja anglikaani pooldajad: kodanlus kiriku esindajad ja puritaanid Oliver Cromwell (1599 – 1658) • Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kehtestas
785 saadikut. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. Europarlament kasutab vetoõigust, st parlament võib õigusakti eelnõu tagasi lükata. On oluline roll Euroopa Komisjoni kujundamisel, sest Euroopa Komisjon vajab Euroopa Parlamendi heakskiitu. Kui parlamen tpole rahul komisjoni tööga, võib komisjonile umbusaldust avaldada ja selle laiali saata. EP valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikidea kodanike poolt otsestel valimistel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. NT Saksamaa 99 saadikut, Eestist 6. EL-i liikmesmaa kodakonduses omandaja võib hääletada ja seada üles oma kandidatuuri. Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku võimu jagunemine:
demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid. Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas
Maalitakse valgust ja õhku. Pintslitõmme komataoline. Absurdsed kompositsioonid(tugev fotograafia mõju). MONET-loodus; PISSARRO-suurlinn; RENOIR-portree; DEGAS-ballett. 20. Neoimpressionism(19.saj lõpp). Päritolumaa Prantsusmaa. Pintslitehnika on punktitaoline. Maal muutus mosaiigitaoliseks. Huvi optika vastu. SEURAT(rahvas rannas) SIGNAC ja Konrad MÄGI. 21. Historitsism(19.saj lõpp-20.saj). Hist.-mi vormisüsteemid: NEOGOOTI(Londoni parlamen- dihoone, Big Ben, Toweri sild, Sangaste loss) NEOROMAANI(Alatskivi loss, Neusch- wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK(Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal). Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA erinevate ajalooliste stiilide segamine, miksimine. 22. Postimpressionism(19. ja 20.saj vahetus). VINCENT VAN GOGH(hollandlane)
ühe ja ainuõige otsuse saaks vastu võtta. Seaduste täideviimise juures tuleb reeglina pigem valida alternatiivsete võimaluste vahel. Vältimaks halduse poolt seaduste koordineerimatut ja ebaühtlast täitmist, peab parlamendil olema võimalus kontrollida ja juhendada enda vastuvõetud seaduste elluviimist.*20 Järelikult on nõutav haldusotsuste tagasiside rahva poolt vahetult demokraatlikult legitimeeritud parlamen- dile. Kuigi parlamendil on haldust võimalik mõjutada ka riigieelarve kaudu, tuleneb peamine mõjutamis- vahend siiski valitsuse parlamentaarsest vastutusest.*21 Kuna valitsus on halduse toimingute eest vastutav ja peab arvestama võimalike sanktsioonidega parlamendi mittenõustumisel nendega, toimib valitsuse vastutus parlamendi ees siin haldustoimingute parlamentaarset tagasisidet võimaldava vahendina. Nii vahendab valitsus demokraatlikku legitimatsiooni ka haldusele
juunil 1940. aastal. Alates 21. juunist kuni 25. augustini 1940 likvideeriti Eesti Vabariigi riigiasutused, po- litsei, sõjavägi, rahandus- ja majandussüsteem, alustati haridusasutuste reorganiseerimist vastavalt NSVLi mudelile ning saadeti laiali kodanikuühendused. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Vastavalt NSVLi esindajate juhtnööridele korraldasid kolme Balti riigi valitsused kolmes riigis korraga, 14. ja 15. juulil 1940, uute parlamentide valimised. Nende “parlamen- tide” istungid, kus riigid kuulutati nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning taotleti vas- tuvõtmist NSVLi, toimusid samuti ühel ajal – 21. juulil 1940. “Parlamendid” kuulutasid maa riigi omandiks, kaotades maa eraomanduse, samuti kuulutasid “parlamendid” välja pankade ja tööstusettevõtete natsionaliseerimise. Neid protsesse Eestis, Lätis ja Leedus juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee peasekretär Jossif Stalin, ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo ja ÜK(b)P Keskkomitee
Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomustavad kaks tun- nust: (1) ta ei tegutse ühegi muu riigiorgani juures ja (2) ta valvab täitevvõimu aktide kõrval ka parlamen- diseaduste üle.*5 Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, sest otsest eeskuju õiguskantsleri instituudi käsitlemisel pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus- kantsleri käsitlemise õigusteadlase jaoks atraktiivseks. 2. Ülevaade õiguskantsleri instituudi ajaloost 2.1. Rahvusvaheline kujunemislugu
parlamendielust. Terane tundma-õppimine oli mulle tingimata vajalik, kui ma soovisin tõepoolest tutvuda selle asutusega, kus iga seaduseandja iga kolme sõna järel viitab oma "objektiivsusele". Kui õpid neid härrasid hästi tundma ja tutvud nende eneste räpase olemuse seadustega, siis kahte arvamust siin juba olla ei saa. Maailmas on üldse raske leida mingit muud printsiipi, mis, objektiivselt öeldes, oleks niisama ebaõige, kui parlamen-taarsuse printsiip. 43 Me ei räägi enam sellest, millistes tingimustes toimuvad härrade rahvaesindajate valimised ise, milliste vahenditega nad saavutavad oma kõrge nimetuse. Ainult täiesti tühisel arvul juhtudel on valimised tõepoolest üldise tahte tulemu-seks. See on selge juba üksinda sellest, et laiade masside poliitiline arusaamine pole sugugi niivõrd arenenud, et nad ise võiksid oma üldpoliitilist tahet
majoritaarsete ja proportsionaalsete süsteemide variante, kusjuures on märgatav püüd majoritaarsete süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest. 5. Prantsuse Vabariik (kõnes: Prantsusmaa) Pindala: 551 600 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Riigivalitsemise vorm: tugeva presidendivõimuga parlamen-taarne vabariik Riiklik korraldus: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks ning: 101 departemangu (département, emamaal 96, sh Korsika) 342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22
annaabi.ee 
