Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelised organisatsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nato, üro, organisatsioon, komisjon, peasekretär, osce, ülemkogu, oecd, peakorter, president, julgeolekunõukogu, luksemburg, liikmeteks, viin, institutsioon, pädevus, liberaalid, organisatsiooniduurbritannia, ametiisik, tagamisel, bosnia, afganistan, kriiside, brüssel, anders, fogh, rasmussen, holland, portugal, hispaania, bulgaaria, kallaletungi1. ÜRO, NATO, EL, OSCE, OECD loomisaasta, tegevusvaldkonnad ning eesmärgid. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945 ÜRO eesmärgid: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvaheline koostöö majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; inimõiguste järgimise edendamine maailmas NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll;
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea)
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel
2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed
keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Euroopa kohus- Ülesanne tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. Euroopa kontrollikoda- jälgida, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt. Euroopa Keskpank- EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. EL tähtsad isikud- 1.Herman Van Rompuy EL president 2.Jose Manual Barroso- Euroopa liidu komisjoni president 3. Martin Schulz-Euroopa parlamendi president
Rahvusvahelised organisatsioonid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Asutatud 1949.a. Eesti liitus 29.03.2004 Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada; Belgia, Holland, Luxemburg; Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal; Taani, Norra, Island Peaeesmärk: Kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut nii poliitiliste kui sõjaliste vahenditega. (,,Relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu" artikkel 5) Relvajõud maavägi, merevägi, lennuvägi. Sõjaolukorras tullakse appi õhujõududega.
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis
Nende ülesanneteks on: Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitse asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a. Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suurenat üksteisemõistmist ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004
o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti kommunistlike liikumisi) elluviimist. o 1948 nimetati OEEC=OECD(Organisation for Economic Co-operation and Development)= Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas(34 riiki, Eesti liitus 2010) · 1949 Loodi Euroopa nõukogu alaliselt Strassbourgi o Sümboliseeris Saksamaa-Prantsusmaa rahumeelset kooseksisteerimist. o Praegu 47 liikmesriiki Europpast ja Aasiast. o EN Ülesanded: Inimõiguste kaitse Demokraatia juurutamine Kultuuri idendideedi säilitamine
ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari
liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. 4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt. Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192. Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-moon). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon.............................................................................
Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti liikmelisus ÜROs
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W
Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki. See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud.
Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11
Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Suurematel riikidel on rohkem hääli. Otsus loetakse vastvõetuks ,kui see on saanud 258 häält. Iga riik saab blokeerida otsuse vastvõtmise ,nõudes ühehäälsuse põhimõtte rakendamist. MN otsused formuleeritakse õigusaktidena .Neid on 3 : 1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele 3)otsus ja arvamus- otsus- täitmine kohustuslik, arvamus soovituslik Euroopa parlamendi president: Jezzy Buzek NATO- austati: 4 aprill 1949 Washington (USA) loodi Kanada peaministri Lester Pearsoi idee alusel. Eesmärgid ,ajendid: 1) mure saksamaa ja NSVL pärast 2)NSVL sõjalise võimsuse kasv 3)poliitiline- ja ideoloogiline ekspansioon Ida- ja Kesk-Euroopas. 4) omavaheliste tülide lahendamine rahumeelselt 5) Iseseisvuse ja julgeoleku ohustumise korral konsulteeritakse üksteisega 6)liikmesriikide territoriaalne terviklikkus NATO organid:
lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused moodustatakse liikmete esindajatest. EL on konföderatsioon. Kas on võimalik ka föderatsioon? EL, SRÜ, NATO?, Vana-Liivimaa Ülesandeid Nimetage veel riigi tunnuseid....................................................................................................... Nimetage riiklikke sümboleid..................................................................................................... Nimetage maailmas 2 piirkonda, millel on riigi tunnused, kuid mida ei tunnustata ametlikult riigina............................................................................................................
Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve. (Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st
Tähtsamad julgeolekuorganisatsioonid Tallinn 2009 Sisukord: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.......................................lk 3-4 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon....................................lk 5-7 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon..........................lk 8 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia
aastal. Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Kolme Beneluxi maa vahel on Beneluxi Majandusliit Benelux 1958 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid. Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist.
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ban Ki-Moon- ÜRO peasekretär(Korea vabariik) Asutatud: 24.10.1940 Peakorter: Usa Liikmeid : 193 Eesti kuuluvus 1991.aastal Eesmärgid : * rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine * riikidevahelise sõbralike suhete arendamine * Rahvusvahelise koostöö saavutamine(majandus,sotsiaal,kultuur,humanitaar) ÜRO Inimõiguste Nõukogu- 2013. Aastast kuulub Eesti sinna. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
parem üksteisemõistmine ja õiguste tagamine. Kindlustab Eesti ja teiste Euroopa riikide vahelise mõistmise. Valitsus ministrid igast riigist. Euroopa Liit- asutati 1951. Eesti liitus 2004. Majandus ja poliitiline ühendus. Euroopa poliitika ja majanduse soodustamine. Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president- Martin Schulz. Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk. Euroopa Komisjoni president. Jean-Claude Juncker. NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss. Liikmesriikidele vajadusel sõjalise abi osutamine. Sõjalise kindlustunde tagab Eestile. Juht Jens Stoltenberg. OSCE- 1975 Helsingis. Eesti liitus 1992. Relvastuskontroll, inimõigused, keskkonnakaitse. Eesmärk kriise ohjata, konflikte ennetada. Tagab maailma rahu ja ka Eesti rahu. Peasekretär Lamberto Zannier. OECD- 1961
Vajadused majanduslikule ja poliitilisele koostööle, tekitas külma sõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees. Peamiseks probleemiks kujunes, milline pidi see koostöö välja nägema. Siiski jõuti juba 1948.a poliitilise koostööni, kui Iraagis toimus Euroopa Kongress, millest võtsid osa 16 riiki. Kongressi silmapaistvaimaks tulemuseks oli aasata hiljem loodud Euroopa Nõukogu (eksisteerib Liidu küljes tänaseni). Samal aastal loodi ka NATO, mis tähendas sõjalist koostööd. Järgi jäi ainult majandus. Kuigi juba 1947.a oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge, et sellest ainuüksi ei piisa. 9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia)
Euroopa Liidu kujunemine Vajadused majanduslikule ja poliitilisele koostööle, tekitas külma sõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees. Peamiseks probleemiks kujunes, milline pidi see koostöö välja nägema. Siiski jõuti juba 1948.a poliitilise koostööni, kui Iraagis toimus Euroopa Kongress, millest võtsid osa 16 riiki. Kongressi silmapaistvaimaks tulemuseks oli aasata hiljem loodud Euroopa Nõukogu (eksisteerib Liidu küljes tänaseni). Samal aastal loodi ka NATO, mis tähendas sõjalist koostööd. Järgi jäi ainult majandus. Kuigi juba 1947.a oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge, et sellest ainuüksi ei piisa. 9.mail 1950.a esitas tollane Prantsuse välisminister Robert Schuman idee, ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused (sealt alates 9.mai Euroopa Päev).Euroopa söe ja tehase ühenduse(ESTÜ) leping allkirjastati 1951.a aprillis 6 riigi poolt (Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg ja Itaalia)
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid,
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
annaabi.ee 
