Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6. Mida näitab positiivne rändesaldo ja mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 7. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale?
........ 3 2) Ida-Viru maakonna rahvastik............................................................. 4 3) Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus............................................... 4 4) Ida-Viru maakonna sündimus ja suremus.......................................... 5 5) Ida-Viru maakonna sisseränne............................................................6 6) Ida-Viru maakonna väljaränne............................................................ 6 7) Ida-Viru maakonna rändesaldo........................................................... 7 8) Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis................................................ 7 Kasutatud allikad........................................................................................8 2 1.Sissejuhatus Ida-Viru maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on maakond Eestis, kus on 7 linna ja 15 valda, 14 alevikku ja 208 küla
kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid – kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid – madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 7. Mida näitab positiivne rändesaldo, mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 9. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 10. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt
Eesti asundustes rajati eestikeelseid koole, kogudusi ja seltse. Esimene maailmasõda kiirendas vahetult enne iseseisvumist väljarännet veelgi, kuigi rinne Võnnust kaugemale ei jõudnud. (Tiit, 2011, lk. 109; Välis-Eesti ühingu ajalugu: http://www.valiseesti.org/ajalugu/) Kokku elas praeguse Eesti piiridest väljaspool üle 20 protsendi eestlastest. Üldiselt toimus ka vastukaaluks tagasiränne ja immigratsioon Venemaalt Eesti linnadesse, kus arenes hoogsalt tööstus, niiet rändesaldo (sisserände ja väljarände vahe) väga drastiliselt miinusesse ei langenud. (Tiit, 2011, lk. 110) Selle ajaperioodi kohta usaldusväärseid ja täpseid andmeid rände kohta praktiliselt pole, sest rahvastikuteadus oli alles lapsekingades ja asunduste teket Vene impeeriumi piires ei loetud välisrändeks. Iseseisvumise põhjustatud välisränne Pärast Venemaal toimunud revolutsioone pöördus Eestisse tagasi suur osa Peterburis elanud ametnikke ja spetsialiste
vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Vähem arenenud riikidest rännatakse arenenud riikidesse; • Kagu-Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse; • Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. • Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid. • Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid. PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust lahkutakse: RÄNDE PÕHJUSED • VABATAHTLIK RÄNNE: 1. majanduslikud põhjused; 2. noored lähevad õppima teistesse riikidesse; 3. abiellutakse; 4
Rahvaarv (tuh) 60,749 Rahvaarvu muutumine (%) 0,5 Sündide arv (tuh) 564 Sündimus () 9 Lapsi naise kohta 1,4 Surmade arv (tuh) 592 Suremus () 10 Imikusuremus (tuh sünni 3 kohta) Oodatav keskmine eluiga 82 Loomulik iive () -0,05 Rändesaldo (tuh) 307 Rändesaldo () 5 Rahvaarvu kahanemist põhjustab inimeste tahe omandada enne haridus ning luua pere, kui on piisavalt ressursse. Veel mõjutab rahvaarvu kahanemist emigratsioon vähese palga, halbade töö-, ilmatingimuste pärast. Rahvaarvu kasvu soodustab toetuste suurendamine, palkade tõus, tasuta haridus ja kindel töökoht.
raskesti jälgitav. Kui palju inimesi vahetas sisemaise rändega kas alaliselt või ajutiselt oma elukohta, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest asjaajamiskorrast ja allikate säilimisest kohati ka võimatu kindlaks teha. Ränne muudab rahvaarvu Et teada saada rahvaarvu tegelikku muutumist riigis või linnas, on vaja lisaks loomulikule iibele arvestada ka rännet. Kui mingisse piirkonda rändab sisse rohkem inimesi, kui lahkub, siis on se4al rändesaldo positiivne. Kui väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid, siis on rändesaldo negatiivne. Riigi või nt linna rahvaarvu muutumise selgitamiseks liidetakse kokku toimunud ränne ja loomulik iive. 2011. aasta ränne Eestis ----) Nii rändega kui ka rändeta rahvaarvu avaldamist jätkab Statistikaamet kuni uue loenduseni, pärast 2011. aasta rahvaloendust minnakse üle ühele rahvaarvule. Vajadusest tagada järjepidevad aegread, kasutab Statistikaamet kuni 2011. aasta
1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 rahvaarv Pendelränne Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast teise (tööle, õppima). Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st siseränne. Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna
Wales welshi keel - 20% Põhja-Iirimaa iiri keel - 10% Sündimus ja suremus Sündimus (2013a seisuga): 12,26/1000 inimese kohta. Maailmas 161.kohal. Sarnase sündimisega riigid: Austraalia, Hiina, Moldova. Suremus (2013a seisuga): 9,33/1000 inimese kohta. Maailmas 60.kohal. Sarnase suremusega riigid: Jaapan, Norra. Loomulik iive u 186 000 Rändesaldo: 2,57 sisserändajat/1000 elaniku kohta. Maailmas 33.kohal. Sarnase rändesaldoga riigid: Iirimaa, Portugal. Riigis rahvaarv kasvab, sest sündimus on suurem kui suremus. rändesaldo on positiivne. Rahvastikupüramiid Rahvastik (2013a seisuga) 0-14a 17,3% Vananev rahvastik 15-24a 12,8% Ülalpeetavate määr 25-54a 41,1% 52,9% 55-64a 11,5% Vanadussõltuvuse
Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni 2025.a 16 Keskmiselt lapsi naise kohta on langenud 3,1 kuni 2,7 2012.a näitaja 2,67 (maailmas 76.koht) Suremus Suremuse üldkordaja on 6 2012.a suremuse üldkordaja 5,5 (maailmas 175.koht)
Eesti rahvastik ja asustus Eesti rahvaarv ja selle muutumine rahvastik- teatud territooriumil (linnas, riigis, saarel) elavad inimesed. Eesti on väike riik: *rahvaarv: 1 341 000 *pindala: 45 227 km2 Eestist väiksemad riigid rahvaarvu poolest: Island, Luksemburg, Malta, Monako, Vatikan... Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse. ...
Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000- 2009(allikas: statistikaamet.ee) Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne 2000 22 0 11 0 11 0
Optimistliku stsenaariumi korral tõusis oodatavat eluiga pikemaks igal aastal kuni jõudis lõpuks haripunkti meestel 76 eluaasta ja naistel aga 84,6 , rändesaldot muutsin suuremaks. Tõenäosus stsenaarium on koostatud teheks valikuid pessimistliku ja optimistliku stsenaariumi vahel. Otsusta, muuta antud stsenaariumi sündimuse kordajat 1,5 peale, mis oleks pessimistliku ja optimistliku vahel, oodatava eluea jätsin samaks, mis oli ka optimistlikus stsenaariumis ning rändesaldo samaks, mis pessimistlikus stsenaariumis. (Tabel 2). Prognoos 2017. aastal elas Ida-Virumaal 142958 inimest. Kui 2017. aasta rahvastikunäitajad jäävad muutumatuks, siis väheneb Ida-Virumaa rahvaarv 2040. aastaks 84612 inimeseni. Suuri erinevusi ei esine ka optimistliku, pessimistliku ja tõenäosus stsenaariumi korral, kus vaatlusperioodi lõpuks väheneb rahvaarv vastavalt 75436, 93336 ja 82 598 inimeseni (Joondiagramm 1) (Tabel 1). Joondiagramm 1
eluiga ja mida see kaasa tooks? 3+3p 21. Kuidas iseloomustab rahvastikupüramiid riigi arengutaset? 3p. 22. Kuidas mõjutab rahvastiku vananemine riigi või regiooni a) majandust b) sotsiaalseid protsesse c) poliitikat? 23. Kuidas mõjutab prognoositav rahvaarvu vähenemine Eesti tulevikku? 3p. 24. Too kolm näidet pensioniea kohta Euroopa riikides Ränded 25. Rännete liigitus riigipiiri ületamise järgi 2+ 4p. 26. Rändesaldo a) nimeta kolm suurima rändesaldoga riiki, põhjused b) nimeta kolm väiksema rändesaldoga riiki, põhjused 27. Nimeta a) kolm rände tõuketegutit, too näide b) kolm rände tõmbetegurit, too näide 28. Nimeta kolm kaasaegset rändevoogu ( näiteks: Mehhiko USA) 29. Rännete mõju lähte ja sihtriigile a) positiivsed mõjud(2) b) negatiivsed mõjud(2) 30. Too kaks näidet a) vabatahtliku migratsiooni b) sunnitud migratsiooni kohta Pagulasprobleemid maailmas 31
Raasiku valla rahvastik Raasiku vallas elab 01.01.2017 seisuga 5075 elanikku. Viimase 5 aasta jooksul on rahvaarv kasvanud, varasemalt on rahvaarv püsinud sama. Viimase kümne aasta jooksul on sündimuse näitajad olnud suuremad kui suremuse näitajad. Rändesaldo on olnud positiivne ja väljarände arv on kahanenud. Ülekaalus on olnud sisseränne. Elanikkonna vanuselist struktuuri analüüsides selgus, et kõige rohkem on vallas elanikkonda vanuses 20-24. Raasiku vallas elavad peamiselt eesti rahvusest elanikud. 2011 a. oli kogu elanikkonnast ainult 123 inimest teistest rahvustest, peamiselt vene rahvusest.
Casablanca. Lõuna-Marokos on rahvastiku tihedus väiksem kui 4 ehk seal palju rahvast ei ela. (Joonis 1) Joonis 1 Rahvastiku paiknemine Marokos. 3. Loomulik iive Sündimus on Marokos 19,19 sündi 1000 inimese kohta, suremus 4,75 surma 100 inimese kohta. Loomulik iive Marokos on 19,19-4,75= 14,44 Imikusuremus on peaaegu 30 imikusurma 1000 elussünni kohta. Keskmiselt on ühe naise kohta lapsi 2,2. 2008 aasta andmete järgi Maroko rändesaldo on -0,77 sisserännanut 1000 inimese kohta, see on natukene väiksem, kui on maailma keskmine ja võrreldes teiste piirkondadega on see üsna keskmine, sellepärast et osades piirkondades on rändesaldo üle 25 ja on ka piirkondi, kus rändesaldo jääb alla -20. Enamus Marokost väljarändajatest lähevad Prantsusmaale (759). Natukene väiksem arv inimesi rändab riigis välja Hispaaniasse (313), Itaaliasse (188), Saksamaale (294) või Hollandisse (155)
Sugu Rahvus/keel Sünniaeg/vanus Usk Sünnikoht Haridus/kirjaoskus Rahvaarv Rahvastiku koosseis ehk struktuur Leibkond Sündimus Perekond Suremus Tuumperekond Ränne Loomulik iive Tööhõive näitajad Rändesaldo Koguiive Demograafiline info · Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) · Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. · Loomulik iive on sünni- ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku
4 Väljaränne Eestis Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased, valgevenelased, ukrainlased jt. läksid ja lähevad veel praegugi tagasi oma kodumaale. Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse. 1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega ning endiste liidulise alluvusega tehaste tootmise vähenemisega moodustas ESA andmetel 199098 negatiivne rändesaldo 85 000 inimest. Kuna kõik Eestist lahkunud isikud ei registreerinud ennast ametlikult välja, siis oli tegelik lahkujate arv tunduvalt suurem. Paljud noored on läinud lääneriikidesse õppima või tööle. 1990 jõustus immigratsiooniseadus, mille kohaselt hakati Eestisse sisserändamist piirama kvootidega. Kvoodiks kehtestati 0,1% alalisest elanikkonnast. 1997 vastuvõetud välismaalaste seaduse parandustega vähendati aastast sisserände piirarvu 0,05%-ni Eesti alalisest elanikkonnast. 21
Pakistan Suur riik Rahvastiku mitmekesisus Valgenahalisi 79.96% Mustanahalisi 12.85% Aasia päritolu 4.43% Ameerika põlisrahvaid ja Alaska põlisrahvaid 0.97%, Hawaii ja teiste Vaikse ookeani põlisrahvaid 0.18%, Kahe või enam rassilised 1.61% Keeled Inglise keelt 82.1% Hispaania keelt 10.7% Teised Indo-Euroopa keeled 3.8% Aasia and Vaikse ookeani saarte keeled 2.7% Teised keeled 0.7% Sündimus, Suremus, Rändesaldo 13.66 sündi /1,000 (147.) 8.39 surma /1,000 (89.) 3.64 sisserändajat /1,000 (29.) Rahvaarv riigis kasvab Ülavpeetavte määr: 51,2% Vanadussõltuvuse määr: 24,7%
Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata Pendelränne inimeste igapäevane liikumine oma alaliselt elukohast teises ausas paiknevasse töö-või õppimiskohta ja tagasi Pagulusränne sundränne; sunnitud kodumaalt lahkuma Loomulik iive sündide ja surmade vahe mingis riigis või piirkonnas Demograaf rahvastikuteadlane ...
Käesoleva aasta loomulik iive on 1,3% ehk Indias on 15 504 000 sündi rohkem kui surma. (International Data Base) Põhilised riigid, kuhu Indiast minnakse on Araabia Ühendemiraadid (1 299 439), Saudi Araabia (1 045 985) ja USA (1 037 360). Riigid kust Indiasse rännatakse on Bangladesh (3 805 844), Pakistan (1 327 671) ja Nepal (651 642). India rahvastik kasvab suhteliselt kiiresti, kuna sündimus on tunduvalt suurem kui suremus, ning rändesaldo on neutraalne. (International Data Base) Joonis 2 Aastal 1991 oli noorte osakaal rahvastikus väga kõrge ja vanemate inimeste osatähtsus madal. Ajapikku on see muutunud. Noori on jäänud vähemaks, keskealist elanikkonda on rohkem ning ka vanemate inimeste osakaal on tõusnud (vaata ka joonis 2). Mehi on igas vanuseklassis ja igal aastal naistest rohkem. 0–14 aastaseid inimesi on riigis 352 065 096, 15-64 aastaseid 812 335 761 ja 65+ vanuseid 71 943 774
tagasiränne. Analüüsimisel on selgelt näha sisserände sõltuvus Eesti geograafilisest asukohast: viimasel kuuel aastal moodustasid Soome (28% Euroopa Liidu kodanikest) ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud (40,5% kolmandate riikide kodanikest) märkimisväärse osa Eestisse sisserändajatest ning suure tõenäosusega see nii ka jätkub. Rändesaldo Kuigi viimaseil aastail on sisseränne Eestisse kasvanud, on kokkuvõttes rändesaldo Eesti kahjuks, sest väljaränne ületab märgatavalt sisserännet. 2013. aastal oli rändesaldo varasemast kõrgeim, kokkuvõttes 6661 inimest (joonis 1). Maailma majanduse raskeimatel aastatel (20082009) sisse- ja väljaränne Eestis lähenesid arvuliselt, sest siseturul oli nõudlus välistööjõu järele vähenenud. Juba 2010. aastal hakkas väljaränne suurenema. Riigiti vaadeldes on Eesti rändesaldo positiivne ainult Venemaa ja Ukrainaga ning Euroopa Liidu riikidest Lätiga
5% (meessoost 1056779 / naissoost 1243220) 55-64 aastased: 6,6% (meessoost 182937 / naissoost 224019) 65-aastased ja vanemad: 6.7% (meessoost 187664 / naisoost 235331) (2014a ülevaade) Keskmine vanus: Kokku: 25,6 aastat Suremus: meessoost: 24,1 aastat 5,67 surmasid / 1000 elanikkonnast (2014) naissoost: 27,1 aastat (2014) Riik võrreldes maailmaga: 173. koht Iive: Rändesaldo: 0,27% (2014) Rändesaldo on negatiivne, 1000 elaniku Riik võrreldes maailmaga: 174. koht kohta 8,44 lahkuvad riigist (2014) Riik võrreldes maailmaga: 208. koht Sündimus: Sündimus on 16,79 1000 elaniku kohta Linnastumine: Riik võrreldes maailmaga: 115. koht linnarahvastikku: 64,8% kogu
NORRA 10.klass Rahvaarv Rahvaarv:4,707,270 Asub 120. kohal Iirimaa, Costa Rica,Gruusia Väikeriik Aasta keskmine rahvaarv 6 5 4 3 2 1 0 1955 1965 1975 1985 1995 2005 2015 2025 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 Rahvastik Sündimus:51 000 Suremus:43 000 Loomulik iive:8000 Rändesaldo:2/1000 Sündimus Üldkordaja:11/1000 Iga naise kohta sünnib 1,8 last Prognoos 2025.aastaks jääb samaks Suremus Üldkordaja:9/1000 Imikusuremus:4/1000 AIDSi suri 2009.a inimest Soolis-vanuseline koosseis 0-14 aastaseid:17,7% 15-64 aastaseid:65,9% Üle 65.aastaseid:16,4% Ülalpeetavate määr:51,7% Vanadussõltuvuse määr:24,9% Rahvastikupüramiid(1991) Keskmine eluiga Mehed:39,4 aastat
Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Emigratsiooni tähtsamateks põhjusteks on looduskatastroofid, sõjategevus, etnilised või usulised konfliktid kuid ka tööpuudus kodumaal. Endale valitakse uueks elukohaks maa, kus on soodne kliima, sobilik graafiline piirkond ning muidugi parem võimalus tööd saada. Tänapäeval on emigratsioon ja migratsioon peaaegu kõikides maades väga range kontrolli all. 21. sajandil peamiselt rändeid Euroopa suunas, siseränded aga Põhja- Ameerikasse (u. Miljon inimest aastas). Peamiselt
Portugal 27.10.13 Rahvaarv Väikeriik ● Rahvaarv - 10,799,270 (juuli 2013) ● Rahvaarvu poolest 81. riik ● Rahvaarvu poolest sarnased riigid: Kreeka, Boliivia, Belgia ● Rahvuslik koosseis Ülekaalus kohalikud rahvused ● ● Dekoloniseerimise ajal emigreerus riiki Aafrika päritolu inimesi (arv alla 100 000) ● 1990. aastast on peamiselt ida- eurooplased läinud portugali Keeled Ametlik – portugali ja miranda keel ● Portugali keel 98%, miranda keel 0,1%, teised keeled 1,9% ● 9 ● Portugali keel Miranda keel Teised keeled Sündimus, suremus, ränne Sündimus – 9,6 / 1000 (200.) ● Suremus – 10,91 / 1000 (40.) ● Loomulik iive on -1,31 ● Rändesaldo - 2.82 / 1,000 (32.) ● Rahvaarv kasvab ● Rahvastikupüramiid Rahvastiku vanuseline jaotus 0-14 a. – 16% ● 15-64 a. – 65.6...
Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID
Jaapan on Ida-Aasia riikidest kõige paremal järjel ja kõige arenenum ,see on jõudnud oma rahvastikuga demograafilise siirde viimase etapini, st kaasaegse rahvastikuni. Mongoolias on sündimus kõrge ja suremus samal ajal madal, seetõttu on loomulik iive positiivne,jätkub rahvaarvu kasv. Jaapanis seevastu on nii sündimus kui suremus madal, ja suremus pisut suurem, loomulik iive on nõrgalt negatiivne ning rahvaarv õrnalt langeb. Rändesaldo Jaapanis on null. Mongoolias on see aga -3000, seal on ülekaalus väljaränne. Mongoolia on arengumaa ning sealt rännatakse välja eelkõige töö leidmise eesmärgil. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 3 Imikusuremus Mongoolias on Jaapaniga võrreldes väga kürge, 1000 inimese kohta sureb Mongoolias 23 imikut, Jaapanis aga ainult 2. Mongoolias on oodatav eluiga 69, meestel 64,7 ja 73,5
SOOME KRISTEL KIISLER RAHVAARV • JUULI SEISUGA 2013 5,266,114 INIMEST • 187. KOHAL MAAILMAS RAHVAARVULT • ENAM-VÄHEM SARNASE RAHVAARVUGA RIIGID ON BERGJA, KREEKA JA GRÖÖNIMAA • RIIK ON KESKMISE RAHAVAARVUGA • RAHVA ARV ON KASVAND • INIMESI ON PALJU JUURDE KIIRESTI KASVAND • INIMESTE KIIRE PALJUNEMINE LÕPPEB JA NAD HAKKAVAD OTSAST SUREMA IIVE JA RÄNDED • SÜNNIB 10 IMIKUT 1000 • SÜNDIMUS ON VÄHENENUD, INIMESEKOHTA PROGNOOSI KOHASELT VÄHENEB • SUREB 11 ISIKUT 1000 • 3 IMIKUT SUREB 1000 INIMESE KOHTA INIMESEKOHTA • OOTATAV ELUIGA ON KUNI 80 AASTAT, MEESTEL ON 73,50 JA NAISTEL 83,20 • LOOMULIK IIVE ON NEGATIIVNE • ON PEAAEGU VÕRDNE KESKMISE • 1 MIGRANT 1000 INIMESEKOHTA VANUSEGA • 3 SISSERÄNDAJAT 1000 •...
2% poole. Kuni 2011. aastani läheb välja see kasvutempo kõikumine 1,1.1, 1.2 ja 1.3 protsentide vahel. c) 2013-2015 on kasvutempoks määratud 1.1%. 2016-2020 a. arvatakse, et kasvutempo on langenud 1.0%-le. Langeb 0.1% võrra. Edasi, kuni aastani 2025 langeb veelgi 0.1% võrra 0.9%-le. 3. Analüüsige, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. · Aastal 2013 on sündimusi olnud 272 000 ja surmasid 156 000. Loomulik iive on ligikaudu 5.2 %0. · Rändesaldo on 6. · Austraalias on mõlemad (rändesaldo kui ka iive) positiivsed, mis tähendab seda, et sündimusi on rohkem kui surmasid ning inimesi tuleb rohkem juurde, kui lahkub. Just selle tõttu kasvab selles riigis rahvaarv. 4. Analüüsige põhjalikumalt sündimust ja suremust. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13,
Ränne e. migratsioon inimeste liikumine elu või töökoha vahetamise eesmärgil Emigratsioon e. välja ränne - kodumaalt alatiseks või pikemaks ajaks välismaale Imigratsioon e. sisse ränne - riiki elama asumine alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon e.tagasi ränne oma endisesse elukohta Rändeiive e. rändesaldo - sisse-ja väljarännete vahe, rändeiive on positiivne, kui sisserändajate arv ületab väljarändajate arvu, ja negatiivne kui olukord on vastupidine Immigratsiooni kvoot e. sisserände piirarv absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kelle on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata, Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse rändajaid teistesse EL riikidesse
1. Rahvaarvu vähendavad ja suurendavad tegurid. sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rän...
See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti lahuta- Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu, 1921. miinustes mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne
Rände põhjused Tänapäeval vahetavad inimesed oma elukohta kõige sagedamini: Ø majanduslikel põhjustel, otsides Ø paremaid töö- ja elamistingimusi. Ø perekondlikel põhjustel, Ø poliitilistel põhjustel, Ø usulistel põhjustel, Ø sõdade tõttu, Ø looduskatastroofide tõttu, Ø näljahädade ja epideemiate tagajärjel. Powerpoint Templates Page 8 Eesti rändesaldo Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Powerpoint Templates Page 9 Aitäh! Powerpoint Templates Page 10
India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas su...
Valimised olid üksnes formaalsed. Eesti NSV kohalikud valitsejad ● 1944-1950 Nikolai Karotamm ● 1950-1978 Johannes Käbin ● 1978-1988 Karl Vaino ● 1988-1990 Vaino Väljas Majandus •Toimus põllumajanduse kollektiviseerimine, töötajate arv vähenes. •Majandus põhines viisaastakuplaanidel. •Arendati põlevkivitööstust. •Toimus elektrifitseerimine. •Arendati raudteid. •Toimus aktiivne elamuehitus. Rahvastik / Territoorium •Rahvastiku iive ja rändesaldo olid positiivsed (rahvaarv kasvas). •Sooline koosseis pidevalt naiste kasuks. •Linnaelanike osakaal oli pidevas tõusus. •Territoorium jäi enam-vähem samaks 1945.aastani kehtinud EV territooriumiga. Eluolu ja poliitilised olud •VIDEO: Tallinn 1975-89 Kultuur ● Juurutati sotsialistlikku ja rahvuslikku kultuuri. ● Tekkis haritlaskonna uus põlvkond. ● Soodustus kultuuri laiem tarbimine. ● Võeti kasutusele nõukogude
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv L...
sundränne. Elevandiluurannikul elab üle 60 eri rahvuse. 42% Elevandiluuranniku inimestest kuuluvad Akani gruppi, kes elavad peamiselt riigi ida- ja keskosas. 17% inimestest rahvastikkust moodustavad Voltaigued(Gur). Teise 17% moodustavad Põhja-mandesed ning 10% Lõuna- Mandesed. Mitte aafriklasi on seal umbes 3%, kes enamjaolt on prantsusmaalt sisserännanud. Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist 1990ndatel oli rändesaldo positiivne(26 per 1000) ehk sisserännanuid oli rohkem, aga nüüd aastal 2015 on migratsioonisaldo neutraalseks muutunud ehk sisserännanuid ja väljarännanuid peaks olema enam-vähem võrdselt. Seega sisse- või väljaränne ei ole Elevandiluurannikul üldse probleemiks Ränne muudab riigi rahvaarvu, rahvastiku soolis- ja vanuselist koosseisu. Rände tõttu võib muutuda ka sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused.
maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutavad tegurid: *halb arstiabi kättesaadavus *nakkushaigused *näljahädad *veepuudus
1.teema Maailma rahvaarv ja selle muutumine õpik lk.25-28 1. Maakera ja Eesti rahvaarv; Euroopa suurima rahvaarvuga riik (slaid 6) Maailma rahvaarv – umbes 7,4 miljardit inimest Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne 2. Rahvaarvu muutused ajas ja piirkonniti (j. 2.1 ja slaid 14) 3. Kas rahvaarv kasvab kiiremini arenenud või arengumaades? (slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohaselt peaks 2050
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1...
Noored on Eestimaa tulevik Ei ole saladus, et Eesti rändesaldo on negatiivne. See tähendab, et siit lahkub rohkem inimesi, kui saabub. Eriti kurvaks teeb fakt, et uue elukohariiki leidnute hulgas on suuremas osas noored inimesed. Just tänapäeva noored hakkavad 10-15aasta pärast kujundama Eesti tulevikku. Kas selleks ajaks jääb Eestisse piisavalt inimressurssi kodumaa arendamiseks? Muidugi on mitu põhjust inimeste lahkumiseks Eestist. Ühele ei sobi kliima. Teine loob perekonda välismaalasega ning jätkab oma elu väljaspool Eestit
Kodutöö: Valitud riigi rahvastiku analüüs 1) Afghanistan 2) Rahvastiku andmeid soo ja 5-aastase vanusegrupis hindamiseks kasutatakse hinnanguid ja prognoose. Sündimus 2006 uuringu 2007-08 Kaudne hinnang summaarne sündimuskordaja. Suremus 2004 uuring 2006 kaudsed hinnangud imikute ja laste suremust informeeritud aastaks 2006 Afganistani terviseuuringute ja Coale-Demeny West mudel elu tabelid. Ränne 2009 pagulase statistika 2009 põhjal muutus pagulase varu hinnangul kahe järjestikuse aasta jooksul. · Elanikke on seal riigis: 29,120,727 in · Keskmine riik maailmas. Pindala suhtes, kui ka inemeste suhtes. · Rahvaarv on ikka 25.a jooksul kasvanud (1985-13,120 in) (2010-29,121 in) · Aasta 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Inimeste 13,120 13,568 19,445 22,461 26,335 29,121 Arv (tuhandetes ) 3) Rahvastiku tihedus oli 2009. aast...
10% inimestest on afro- aasialased. Keeled Saudi- Araabias on ametlikuks keeleks araabia keel. Inglise keelt räägitakse äriringkondades. Usundid Ligi 96% riigi elanikkonaast on Saudi- Araabias islamiusulised. Kristlasi on 3,5% elanikkonnast ja hinduismi on 0,6% elanikkonnast. Iive Saudi- Araabia elanikkonda iseloomustab rahvaarvu kasvu ülespoole 2% . Migratsioon Rändesaldo on -6,82 / 1000 rahvastikust. Emigrante on rohkem, kui imigrante. Suuremad linnad Riyadh- rahvaarv 4 700 000 Jeddah- rahvaarv 3 400 000 Mecca- rahvaarv 1 700 000 Medina- rahvaarv 1 300 000 Inimeste tegevusalad Saudi Araabias on rikkalikult maavarasid. Inimesed tegelevad peamiselt nafta pumpamisega (Saudi Araabia on maailma suurimate nafta- ja maagaasi varudega ning suurim naftatootja), rändkarjakasvatusega ja seal kus võimalik ka
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus...
enamik Austraalia maa-alast on kõrb ja elamis kõlbmatu on mujal rahvastiku tihedus väga väike. · Rahvaarvu kasvu graafik. 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 · Südimus on 12,17 · Suremus on 6,74 · Loomulik iive on 1,8 · Rändesaldo on 6,23 · Rahvaarv kasvab riigis kuna suremus on väike ja sündimus suurn ning sisse rändab a päris palju inimesi. · Suremus võrreldes maailmaga on väike ja ega sündimus ka eriti suur ei ole, kuid see on ligi poole suurem kuisuremus ja tänu sellel kasvab rahvaarv pidevalt ja sujuvalt. Rahvaarv kasvab sujuvalt sest inimesed elavad üksteisest kaugel ja eriti suuri linnu pole kuigi see on pindalalt üsna suur riik. · Imikusuremus on 5
Hispaania rahvastiku ja asustuse iseloomustus 1.a) Kui palju inimesi elab Sinu valitud riigis? Rahvastiku arv: 47,042,984 (Juuli 2012) b)Mitmendal kohal maailmas on see riik elanike arvult maailmas? Hispaania on elanike arvult maailmas 27. kohal. c)Nimetage 3-4 riiki maailmas,kus on elanike arv lähedane sinu riigile.(ranking) 25. kohal on Lõuna-Koera rahvaarvuga 48,860,500 (Juuli 2012), 26. kohal on Põhja-Aafrika rahvaarvuga 48,810,427 ning 28. kohal on Tanzania rahvaarvuga 46,912,768. d)Kirjuta välja sündimuse ja suremuse näitajad 1000 elaniku kohta ning arvuta loomulik iive. Sündimuse näitaja on 10,4 inimest 1000 elaniku kohta, suremuse näitaja on 8,88 inimest 1000 elaniku kohta. Loomulik iive on 1,52. Võrdle sündimuse ja suremuse näitajaid teiste sama piirkonna riikide ja maailma vastavate näitajatega.Kas sündimuse ja suremuse näitajad sinu riigis on sarnased,kõrgemad või madalamad?Miks? (Prantsusmaa sündimuse nä...
6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰ Riigi Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide nimi arv (‰) (‰) arv (‰) (‰) iive (‰) kasv (%) (‰) üldarv/tuh Norra 63 12 42 8 3,3 1,1 7 38 Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. (United States Census Bureau Website)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
