KELA 1. kursus II seminar: Estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Kui küsida mõnelt Tasku Moe- ja Vabaajakeskust külastavalt isikult, kes on estofiil, võime saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg.
EESTI NSV/ NÕUKOGUDE EESTI 1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei
e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk
MÕISTED: Valgustaja- teadmiste levitaja; valgustusfilosoof, kelle eesmärgiks on enese ja teiste harimine ning ühiskonna õigele teele suunamine. Piibel- ristiusu peateos. Osadeks Vana ja Uus Testament. Uus Testament jaguneb omakorda neljaks evangeeliumiks. Juhuluule- salongi- e. tarbeluule, perekondlike ning seltskondlike sündmuste (nt pulmade, sünnipäeva, ristsete) puhuks kirjutatud värsid, pühendusluule. Estofiil- eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Kalendrilisa- osa kalendrist, asudes seejuures kalendri lõpus; sisaldas endas ilukirjanduslikke jutte. Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse".
Nooremaid inimesi on rohkem kui vanemaid(skewness-assümeetria näitaja). Kõige rohkem on 30,33 aastaseid(mode).. Noorim töötaja on 23 aastane(min), vanim 64,5 aastane(max). Vanimast kolmas töötaja on 64,25 aastane(largest) ja noorimast viies 23,42 aastane(smallest). Vanuste varieeruvus 41,5 aastat(range). RAHVUS- Nominaaltunnus-mittearvuline tunnus, mille vastusevariante ei saa sisuliselt järjestada Eelnevalt kodeeritud mittearvuline tunnus, kus 0=eestlane, 1=muulane. Eestlasi on rohkem. SUGU/RASS Nominaaltunnus (kodeeritud) Töötajatest enim on eestlastest mehi. HARIDUS -Järjestustunnus-vastuse variandid on sisuliselt järjestatavad Töötajatel on keskmiselt kooliaastaid 13,49. Vähemalt viiel inimesel on koolitee pikkuseks olnud 8aastat. Kõige rohkem on koolis käidud 21 aatat. Enim esinev õpingute kestus on 12 aastat.50% töötajatest on käinud koolis 8-12 aastat.. TÖÖTAMISE ALGUS -Pidev tunnus- arvuliselt mõõdetav
keele, et ta uues keskkonnas suhelda saak on ju igati loogiline, et tema omandab selle keele, mis riigis ta asub. Esiteks peab alluma vähemus enamusele ja teiseks see on lugupidamine rahva vastu, kelle hulgas elatakse. Ka Eestis on näha kogukondade eraldumine just keelest lähtuvalt: vene keelt kõnelevad inimesed hoiavad kokku ja ka eestlased ei ole väga altid venelastega suhtlemisel. Eesti keel on küll raske, aga eestlastele tähendab väga palju, kui muulane soovib meie keelt selgeks saada või juba vähesel määral seda oskab, sest on meeltülendav, kui keegi võtab vaevaks nii rasket ja maailma mastaabis väheolulist keelt õppida. Vanasti, kui Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, pidid eestlased oskama vene keelt. Nüüd aga, kui koolis peab õppima vene keelt, ei taheta seda, kuna noorte arvates on see vastik, kole ja mõttetu. Ei arvestata, et seda on vaja, kuna Venemaa on meie kõige suurem naaber, kellega meil on maismaapiir
kauni daami nimel. Ta relvaks on roostetanud oda, ratsuks armetu setukas Rocinante, kannupoisiks kohalik külamees Sanco Panza, südamedaamiks naaberküla karjatüdruk Aldonza (nim. Toboso Dulcineaks) MÕISTED Antiik- vana, muistne Renessanss- (taassünd), vaimne ja kultuuriline üleminek keskajast uusaega, see oli pööre teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Estofiil-eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane Tüliõun-väljend, mingi asja või küsimuse kohta, mis põhjustab tüli. Achilleuse kand- nõrk koht
Sajandi lõpul, vanimad säilinud aabitsad pärinevad aga 17. Sajandi lõpust. Juhuluule mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Piibel ja Eesti eesti keelde tõlgitud piibel on eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi Käsu Hansu kaebelaul esimene eestlaste loodud luuletus Mõisted ESTOFIILeesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane. AJ eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel. REFORMATSIOON AJ protestantismi teket ajendanud usuliikumine Euroopas 16. sajandil, usupuhastus. KATEKISMUS lühike kristliku usuõpetuse tähtsamaid seisukohti esitav käsiraamat. MAARJAMAA oli Liivimaa ja Eestimaa alade üldine nimetus, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert. KROONIKA ajaloosündmusi nende toimumise järjestuses esitav teos, ajaraamat. FOLKLOOR rahvaluule, laiemalt ka rahvamuusika, -tants jm vaimne looming.
e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk
phenomenon nähtus ranks kohal; järjestama, reastama; klassifitseerima per capita inimese kohta; võrdsetes osades; hääletamine; üks hääl inflow sissevool, juurdevool presumably arvatavasti, oletatavasti, eeldatavasti impact mõju, toime, efekt; impulss numerous arvukad foreigner välismaalane, võõramaalane; võõras; muulane trend suund; suundumus, trend; kalduvus, hoiak; suunitlus; muutus summarize summeerima, kokku võtma; lühidalt väljendama privatization-related erastamisega seotud reinvest taasinvesteerima cross-border piiriülene acquisition hankimine v soetamine ostu teel; omandatud v soetatud vara, soetis greenfield investment investeering nullprojekti cumulative kuhjunud, kogunenud, kumulatiivne
pidada ning häid kombeid pidada. Peterburis oli ta viisakas, tagasihoidlik ja piinlikult korrektselt riietatud, Tallinnas vastupidi niisiis, elu oli äärmusest äärmusesse. Paul Pinna enne Esimest maailmasõda 1901.aastal usaldati talle esmakordselt suur ja tähtis osa. Tema eesti keele rääki- mine polnud siis puhas ning üks kriitik oli tema kohta kirjutanud, teadmata Paul Pinnat, et üks juudi murrakuga muulane oli äratanud anderikka mänguga üldist tähelepanu. Siis hakkas mängukava paremat ilmet võtma 1902. aastal veel ta- gasihoidlikult, kuid 1903. aastal märkimisväärsemalt. Et teater teda elatada ei suutnud, pidi ta mujalt teenistust otsima ta sai Tallin- na ringkonnakohtu kriminaalosakonda kantseleikirjutajaks. Sealne töö ei sobi- nud tema iseloomuga kokku. Tema ei kavatsenud ülemuse ees küürutada, samuti
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
Sellega ühenduses väärib märkimist ,,Beiträge" XI vihik, mis oli kavandatud eesti keele õpperaamatuks gümnaasiumile, arvestusega, et maakeel võetakse seal õppekavasse. Rosenplänteri arvates pidid kõik maarahvaga suhtlevad sakslased arstid, mõisnikud, kaupmehed, kohtunikud ja igasugused muud ametimehed oskama eesti keelt. ,,Beiträges" hakkas ka esinema eesti soost autoreid. estofiil - on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane. KÄSU HANSU KAEBELAUL XVIII SAJAND Vaimuliku kirjandusega kõrvuti hakati XVII sajandi keskel üha rohkem kirjutama ka eestikeelset ilmalikku luulet. Sellest ajast on säilinud üle kahekümne pulma-, matuse- ja pühenduslaulu. Need autorid olid peamiselt sakslastest vaimulikud või selleks kutseks valmistuvad üliõpilased, kes pidid oma ameti tõttu tundma maakeelt. Eesti keele kasutamine luules oli vaid seltskondlik mood.
-lane -tar -i -stu -line -rd -e -ke(ne) -kas -mine ! -ng eba- -ik -k -mu mitte- -nik -is -la -us -lus -kond Omadussõna tuletus: -ne muulane, punane -lik korralik, paindlik -line värviline, täpiline -tu hambutu, ilmetu näitab millegi puudumist -kas andekas, tujukas omadust määra väljendav -jas usjas, valkjas viitab mingi asjaga sarnasust -mine ! alumine, ülemine väljendab paiknemist kui omadust eba- ebanormaalne, ebasõbralik Tegusõna tuletus:
eestlaste (saarlaste) jumalanimest Tarapita, mida kinnitavad ka "Kalevipoja" kommentaarid. Faehlmanni-Kreutzwaldi mõttekäigu aluseks võib olla Tarapita nime tõlgendamine palve-sõjahüüuna “Taara, avita!”, siit ka Taara-nimeline jumal. Osade kroonikute arvates oli tegemist Skandinaavia äikesejumala Thori appi kutsumisega: Thor avita! Sellele tõlgendusele lisandus veel teisigi ja 19.saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad
tavad, eluviis, seksuaalne orientatsioon, rass, perekonnavorm. Etnilisi rühmi on maailmas rohkem kui erinevaid keeli. 2) Etnilised grupid EE-S: õpilased saaksid teha sellest graafikuid (võrdlus 10 aasta tagusega nt). 10 aastat tagasi eestlasi eesti elanikkonnast u 68% (veel Statistikaametist). Eestis ikka rahvusgruppe rohkem kui ainult eestlased ja venelased. 3) Sulandmine vs lõiming: Sulandumine(assimilatsioon)- muulane kaotab oma rahvusliku identittedi, hakkab sihtmaa keelt rääkima koduse keelena, võtab omaks suihtmaa käitumismallid jms, muudab ära oma nime sihtmaalikuks; oht selles see et kui nad nii palju sulanduvad, siis nad hakkavad liialdatult selle sihtriigi kultuuriga tegelema(marurahvuslus, vb veel hullem kui sihtmaa rahvusest inimestel),miinus- unustab oma maa keele ja kultuuri ning nt ei saa neid oma lastele õpetada vms)
tegijatel pole nime, nt pensionimäär jäi muutumatuks või elektrihind tõuseb. Kust tulevad kultuurilise keelekasutuse mallid ja iseenesestmõistetavusest? Loomulikustumine ehk naturaliseerimine – mingeid keeletootmise malle peetakse sotsiokultuurilises keskkonnas loomulikuks. Loomulikustumine peegeldub nii tekstis kui keelestruktuuris. Kui keeles on 1 sugudest markeeritud, on see alati naissugu – mees on norm, naine on erand ja erand tuleb üles märkida. Rahvuslik jaotus eestlane-muulane on loomulikustunud, ei pea vajalikuks muulasi omavahel eristada, nad on meie jaoks mitte-eestlased ehk kes nad meie suhtes pole. Fokuseerimine – nt pealkirjas asetatakse esikohale asi, mida tahetakse rõhutada, mis kommunikatiivset lähtepunkti tahetakse rõhutada. Keel peegeldab tegelikkust (kumb tegelikkus on õige: demonstrandid saavad surma vs politsei tapab demonstrante?), aga mis vaatepunkti tegelikkust. Keel pigem konstrueerib tegelikkust ehk tähendusi, kuidas asju esitatakse
Sellepärast ei võigi sakslased ja venelased härra Maurust kannatada, paneksid ta poeukse kohe kinni. Sakslased tingimata kohe! Ja venelased ka, sest nemad ei kannata eestlast, ei armasta. Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast -- niisuke on eestlane. Aga eestlane peab eestlast armastama, nagu armastab teda härra Maurus. Muulane toob küll raha, aga teda härra Maurus ei armasta, teda mitte. Muulane on raha pärast. Sest muulane on laisk või muidu koolist välja visatud, ja kuhu ta siis läheb? Tuleb härra Mauruse juure ja toob kaugelt maalt raha. Aga mitte teda armastada, sest muulane on petis ja valelik, õpetab ka meie poisid härra Maurust petma ja temale valetama, sest eestlane armastab õppida. Oo, eestlane õpib!... Nõnda jah, lätlane läheb ja asja võtavad eestlased oma kätte. Ja
annaabi.ee 
