Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvasteliit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehra, doris, tedre, rahvasteliit, genfis, täiskogu, suurbritannia, rahumeelne, toiminud, aprillisRahvusvahelised suhted 1920. aastatel Rahvasteliit Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei
Lähiajalugu 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude;
10. Rahvusvaheliste suhete pingestamine, mis viis Teise maailmasõjani. 11. Looduse ja maaalade hävitamine, loomade elupaikade rikkumine. 12. Linnade purustamine. 13. Majanduse halvenemine ja eluolude kehv olukord, töötuse tõus ja ületootmine, nälg, rahulolematus. 14. Uute tehniliste saavutuste kasutuselevõtt (tankid, relvastus, taktika, mürkgaas) Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal.
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Pay"), "Pigistage neid nii, et seemned kriuksuvad" ("Squeeze them until the pips squeak") need olid loosungid, mis kõlasid uduselt Albionilt. Vittorio Orlando Itaalia peaminister. Itaalia oli Saksamaale ja Austria- Ungarile sõja kuulutanud alles 1915. aasta mais, pärast seda, kui Itaalia valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele. Selle lepinguga lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Itaaliale, et pärast sõja võidukat lõppu antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid
jaanuaril 1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud suurus oli 58 liiget. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes näitasid aga sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Esimesed riigid lahkusid liidust juba 1920. aastate keskel, 1930. aastatel astusid või heideti välja mitmed suurriigid (Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Nõukogude Liit). Teise maailmasõja puhkemine kinnitas, et Rahvasteliit oli oma põhiülesande täitmisel ehk tulevaste sõdade ennetamisel läbi kukkunud. Rahvasteliit eksisteeris kokku 27 aastat. Teise maailmasõja järel moodustati selle asemele Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ajaloolane David Kennedy peab Rahvasteliitu ainulaadseks nähtuseks maailma ajaloos, mis võimaldas riikidele head poliitilist koostööd ja rahvusvahelisi suhteid. Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja alates 1920. aastast ka hispaania keel
Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus. Inglismaa: majandus:majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud.Sisepoliitika: majoritaalne valitsussüsteem, 2-3 parteid. Prantsusmaa: majandus: majandus arenes kiiresti, eriti uued tööstusharud. Sisepoliitika: propotsionaalne süsteem, valitsusi palju ja vaheldusid tihti. Rahvasteliidu eesmärgid: rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine.struktuur- kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki. Enamus neist asus Euroopas ja Aasias, Aafrikas oli iseseisvaid riike veel vähe. Ameerika riigid jäid USA eeskujul enamuses Rahvasteliidust kõrvale. USA, kui ühe maailma juhtivama riigi kõrvalejäämine aga nõrgestas Rahvasteliitu tunduvalt. Ka Euroopa riikidest ei kuulunud mitte kõik suuremad riigid pidevalt Rahvasteliitu
Türgi ja Venemaa) 1) Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kaotas alasid ka Rumeeniale ja Türgile. 2) Saksamaa kaotas kõik koloniaalvaldused, u 1/8 oma Euroopa aladest (sh Poola koridori, Elsass- Lotringi) 3) Austria-Ungari lagunes, tema aladele tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik)
· Poola · Tsehho-slovakkia · Jugoslaavia · (Ungari) · (Türgi) Iirimaa iseseisvub ning 1921. a. saab temast Free state e. omandab dominiooni staatuse. RAHVASTELIIT 1920. a. luuakse Rahvasteliit, asukohaga Genfis, põhibneb Wilsoni 14. punktil ja ÜRO loeb ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia. · Alaline sekretariaat, praegune sekretär on lõuna-korealane. PUUDUSED:
Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine 1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÜRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis alalised liikmed Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA · USA ei astunud liikmeks · Saksamaa liige 1926-33 · NSVL liige alates 1934 Reparatsioonide küsimus Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923
5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tsehhoslovakkia. Rahvasteliit poolitas kaardil ala joonega, kuid see ei rahuldanud tülitsejaid. 4) Eestis oli Valga, Ruhnu ja Heinaste prob. Valga joonega pooleks, Heinaste Lätile ja Ruhnu Eestile. Dawes'i plaan: Sm-le anti laenu 800milj.kuldmarka, pidid tagasi maksma 2,5 miljardit saksa marka a, makstud pidi olema 1998.a. Plaani täitmist pidi jälgima USA komisjon. Hiljem täiustas plaani Young - reparatsioonide suurust vähendati igal aastal, maksmise lõpptähtaeg oli lähemal. Sm-l suurem vabadus laenatud
naela, territooriumist 1/8 anti ära, Austria ja Saksa ühinemine keelati, tekkis uus riik Tsehhoslovakkia, kus elas 3 miljonit sakslast. Leping tekitas Saksas pahameelt, kuna nad ei tundnud end sõja alustajana või kaotajana ning taheti ka läbirääkimistel osaleda. Armee piiramine oli suur löök, kuna see oli Preisi sümboliks ning usuti, et sõjakahjude hüvitamine on ebaõiglaselt suur. 3. Rahvasteliit oli sisuliselt tänapäevase ÜRO eeskujuks. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igal ühel üks hääl Korralised istungid toimusid septembris. Tegeleti Rahvasteliidu tegevusvaldkonda kuuluvate või maailma rahu puudutavate küsimustega. Alalisteks liikmeteks olid GB, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA. 3.1 Põhimõtted Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine;
193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu..
o puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt 4. Riigid mis kuulusid Keskriikide hulka ja riigid, mis sõdisid Antandi poolel. Keskriigid ehk Nelikliit oli sõjaline liit Esimese maailmasõja ajal, kuhu kuulusid: Saksamaa; Austria-Ungari; Türgi; Bulgaaria (liitus 1915). Keskriigid sõdisid Antandi moodustanud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Algselt oli Keskriikide hulgas oli ka Itaalia, kes aga hiljem asus Antandi poolele. Antant oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud. 5
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata
Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe
impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi
osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit. Antanti kuulusid I maailmasõja lõpus Belgia, Boliivia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Guatemala, Haiti, Hedzas, Hiina, Honduras, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Nicaragua, Panama, Beruu, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, San Marino, Serbia, Siiam, Suurbritannia, Tsernogooria, Uruguay, USA. Venemaa kes kuulus enne I Maailmasõda Antanti astus pärast Oktoobrirevilutsiooni organisatsioonist välja. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Türgi I Maailmasõja põhjustsid imperjalistlike suurriikide vastuolud; võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõju piirkondade ja asumaade pärast. Sõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil1914
troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel
mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt) >kultuuri ja teaduse areng (Ibsen, Hamsun, Nobel) eluolu 1920. aastate alguses >progress >inimene oli saamas maailma peremeheks (pilvelõhkujad, elektrilaternad, filmilindid) >antisemitismi tugevnemine nt Viinis, Peterburis, Pariisis (nn Dreyfusi afäär)=>vastukaaluks sionistlik liikumine >fundamentaalsed avastused ja leiutised, näiteks:
kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1
Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaastumiseks valmis ei ole, Soome loobus. Eesti on välispoliitilises isolatsioonis puuduvad liitlased · 28.09.1939 Nõukogude Liidu ja Eesti vaheline vastastikuse abistamise pakt LEPINGU OLULISEMAD TINGIMUSED · Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi otsese kallaletungi või ähvarduse tekkimisel ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt.
ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi · uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö · võisid kuuluda kõik maailma riigid, esialgu võitjad ja hiljem lubati ühineda ka kaotajatel · peakorter sveitsis Genfis · Usa jäi täielikult välja · täiskogu kogunes kord aastas · erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Versailles' rahuleping kuulutas nad sõjasüüdlaseks.
● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni
2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a
TOIMUMA SÕJAJÄRGNE ÜLESEHITUSTÖÖ. *OTSUSTATI, ET SAKSAMAA PEAB LOOBUMA ALADEST, MIS JÄÄVAD VENE-SAKSA PIIRIST PÕHJA POOLE, KUID SAKSAMAA VÄED PEAVAD JÄÄMA BALTIKUMI SENI, KUNI LIITLASED VAJALIKUKS PEAVAD. TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID
Grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi. G8 eesistujamaa vahetub igal aastal. G8 ajalugu sai alguse 1975. aastal Prantsusmaa presidendi Valéry Giscard d'Estaing'i korraldatud kuue juhtiva tööstusriigi riigipeade kohtumisega. Sel ajal kuulusid ühenduse liikmete hulka Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Lääne- Saksamaa ja Suurbritannia. Gruppi hakati nimetama G6 ja kui 1976 liitus sellega Kanada, siis G7. 1991 kui pärast NSV Liidu lagunemist hakkas grupi kohtumistel osalema Venemaa, hakati suurriikide ühendusest rääkima kui G7+1. 1997 toimunud Denveri kohtumisel sai Venemaast USA presidendi Bill Clintoni algatusel grupi täisliige ja sellest ajast tuntakse seda G8 nime all. 5) WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on rahvusvahelist kaubandust
· Türgis käis Türgi iseseisvussõda (maist 1919 oktoobrini 1923), sisaldas Türgi- Kreeka (1919-1921), Türgi-Armeenia (1920) ja Prantsuse-Türgi sõdu (1920-1921). · Mustafa Kemali ja Mustafa Ismet Inönü juhtimisel saavutati suurt sõjalist edu. 1922 astus tagasi sultan Mehmed VI ja 23.10.1923 kuulutati välja Türgi Vabariik. · Kemalism, euroopalikud reformid. 24. juulil 1923 Lausanne'i rahu. Rahvasteliit · Loodi Pariisi konverentsil. Pidi ära hoidma sõjad tulevikus · Peakorter Genfis. · Struktuur sarnane ÜROle: Täiskogu, Sekretariaat, Nõukogu (5 alalist liiget: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan + 4 mittealalist roteeruvat liiget, hiljem kasvas nende arv 9-ni). · Saksamaad ja Nõukogude Venemaad ei lubatud algul Rahvasteliitu. USA Kongress ei ratifitseeritud põhikirja ja jäi tegevusest kõrvale.
Selle istungeid peeti Versailles' lossis. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline süsteem sai nimeks Versailles' süsteem e Versailles' diktaat. (1919) 2. Peale uute riigipiiride kehtestamist rahulepingu järgi, soovisid antanti riigid võimsamaks saada ja kätte maksta kaotajatele. Uute riigipiiridega paraku aga ei arvestatud rahvaste soovide ja vajadustega nii, et vastuolud ja tülid olid vältimatud. 1920 aastal loodi Rahvasteliit, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Sinna kuulusid paljud maailma riigid. Algul küll ei võetud MS kaotanud riike, nad pääsesid sinna alles hiljem. NSVL pääses sinna alles 15 aastat hiljem. USA jäi aga Rahvasteliidust kõrvale sest nad keeldusid tunnustama seda. 3. Miks algasid saatanlikud kolmekümnendad?
Kahe indiviidi võimule tulek- Hitler ja Stalin. Versailles Leping: Alsace- Lorraine- Prantsusmaale. Sakslased ei saanud enesemääramisõigust sudeedimaale ja Lõuna-Tiroolis, sõjavägi piiratud, rahaline hüvitis (osa majandusest ära anda). Sakslased Lepingu koostamisel ei osalenud! Põhiline oli, kuidas sakslased ei tohi ja peavad maksma, kohutav alandus sakslastele. Peale Versailles’it: USA isolatsionism. Venemaa revolutsioon ja bolševike võim. Suurbritannia majandus probleemid ja lahkhelid kontinentaal-Euroopaga. Prantsusmaal- uute liitude otsingul. Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid
· 21.01 lõppeb Pariisi rahukonverents · 15.06 Asutav kogu võttis vastu EV esimese põhiseaduse, loodi Eestimaa Kommunistlik Partei · Eesti osales esmakordselt oma võistkonnaga Amsterdami OM. 1921 · EV sai Antaadilt tunnuse de jure · EV võeti vastu Rahvasteliitu 1922 · 30.12 moodustati Nõukogude Liit 1923 · Suur majanduskriis Saksamaal, hüperinflatsioon 1924 · NL sõlmis diplomaatilised suhted Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaaliaga · 21.01 suri V.I.Lenin-Uljanov 1926 · Ilmus A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa. · Tööd alustas Eesti Ringhääling (Eesti Raadio eelkäija) 1928 · Eestis tuleb käibele kroon (rahareformi eestvedaja rahandusminister Leo Sepp) 1929 · 24.10 ,,must neljapäev" New Yorgi börsil, algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 1933 · 30.01 tuli Saksamaal võimule A.Hitler · Jaapan lahkus Rahvasteliidust 1934
oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli avaldatud Atlandi Harta (Atlantic Charter), mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. jaanuaril 1942 26 riiki (nende hulgas Nõukogude Liit, Hiina, Austraalia, India, Kanada ja Norra), allkirjastades Washingtonis Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni (United Nations Declaration), mis oli ka väljendi Ühinenud Rahvad esmakordne kasutamine. Uue
annaabi.ee 
