,,Stimmen der Völker in Liedern" (1807), sh. 7 (8) eesti rahvalaulu; lähemalt Herderist: Undusk, Jaan 1995. Hammanni ja Herderi vaim eesti kirjanduse edastajana: sünekdohhi printsiip. Folkloristika seisukohast olulised Herderi ideed käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macpphersoni ,,Ossiani lauludest") Estofiilide rahvaluule alane tegevus 19. sajandi alguses Johann Heinriche Rosenpläter (1782-1846): o andis välja ajakirja ,,Beiträge zur genauern kenntniss der estnischen Sprache" (1813- 1832) o avaldas selle laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte;
- 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani"Jakob Hurt-Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises, huvitus filoloogias ja rahvaluules. Hurt lõi agaralt kaasa "Vanemuise" seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluules. Hurt võttis vastu Jannseni pakkumise asuda "Eesti Postimehe" lisalehe toimetajaks. Aleksandrikooli komiteed-Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahv. liik. juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, kool tuli rahva enese rahaga
Mis on arvustus? Ajalooline kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest. Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli-ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanid andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud eeskujuks. Nii seikluskirjanduses kui ka ajaloolises kirjanduses räägitakse kangelastest ning kangelaste seiklustest. Vahe on neil ainult selles, et ajaloolises kirjanduses on kõik reaalselt juhtunud, seikluskirjanduses on välja mõeldud. Arvustus on sisulühikokkuvõte, milles tuleb tähelepanu pöörata
19972002 õppis ta Tartu Teoloogia Akadeemias ning omandas rakendusliku teoloogilise kõrghariduse. Aastatel 19992002 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri filoloogiat. 2007. aastal sai ta samas magistrikraadi. Viide : https://et.wikipedia.org/wiki/Reeli_Reinaus Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996. aastal Seejärel õppis Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohkem uusi ideid tuleb, mida paberile panna. Teiseks ei leia ma, et kirjutamine oleks midagi väga erilist. Kindlasti nõuab korraliku käsikirja valmimine rohkem tahtejõudu ja sihikindlust kui annet. Kohila Valla Infoleht Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest
Seikluskirjandus Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Seikluskirjandust on kirjutatud juba antiikajast alates. Seikluskirjandus on üks esimesena tekkinud eepikaliike, mis kirjeldab seiklusi ja kõikvõimalikke huvitavaid lugusid kangelastest. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest (nt. Homerose eepose "Odüsseia" peategelase Odysseuse eksirännakud Trooja sõjast koju tulles). Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse ja võitlused Sarvikuga). Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli- ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks. Rüütliromaani paroodiana on tuntud Miguel De Cervantese "Don Quijote". Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu. Ka siin olid tegelasteks
Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebane on uudishimulik. Sobiva tuule korral võib rebane üsna lähedale tulla, enne kui ta inimese ära tunneb. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Rebase eluviis on öine. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Urul on alati mitu väljapääsu kuni
olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Vanasõnas öeldakse: "Kel naine kooles - õnnelik mees, kel hobune kooles - õnnetu mees." Inimese surm oli vaevadest vabanemine, hobuse hukkumine õnnetus kogu talule. Hoolikust tuli üles näidata külvamisel. Viljasaagi kindlustamiseks olid
" sugupuu ,,Milleks on ,,Looduses Arutame, kus kasvab?" sugupuud esinevad lähisugulased tarvis?" sugupuud." elavad. Keel ja kõne Arutame, kes Arutelu Õpime tähthaaval sõnu onu, tädi, vanaema, kuuluvad rahvaluule vanaisa. Puuduva tähe paigutamine. sugupuusse. teemal ja rahvaluules esinevate kujundite kasutamise üle. Matemaatika Loendame, Loendame, kui palju on kui palju on suguvõsas naisterahvaid suguvõsas Lapsed koostavad jutukesi, kui
Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama.
Seikluskirjandus. Üks vanemaid proosaliike. Nii antiikeepostes kui rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sisaldab jutustlusi kangelasseiklustest. Tekkeaeg: umbes antiikeeposte algusest. · Kangelane · Seiklusrikkus tagaplaanil · Tunnete ja elamuste rohke · Lõppeb hästi · Huvitav sündmustik ja koht · Juhtub ,,imesid" soodsaid kokkusattumisi NT: Alexandre Dumas (vanem) ,,Krahv Monte-Cristo" Ajalooline kirjandus. Võetakse ajaloost ainestiku ja käiakse sellega vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt
ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saadjärv. Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Tuntud inimesed vooremaalt. Alo Mattiisen Oskar Luts. Viktoriin. 1) Kui suur ala vooremaast on soostunud. 2) Mille poolest erineb vooremaa madalikust (nimeta 1tunnus). 3)Mida kasvatatakse vooremaa põldudel 4) Mida oskasid väärtustada põllumajandus juhid. 5) Millistes valdades asub vooremaa. Tänan kuulamast!
Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus. Vanakreeka retooriline ja filosoofiline proosa
) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel. Rahvaluules on vähe juttu armastusest ja kui seda mainitaksegi, siis vihjamisi. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka seksuaalsuse. Seksuaalsust õigustas ainult sugu jätkata. Seksuaalsust piirati. Vahekorda võis astuda kindlatel aegadel ajal aastas, näiteks paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris ka nn karnevalikultuur ( katoliku kiriku paastueelne rahvapidu, mil maske
Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees); kujunesid järgmised L zanrid: 2) naisriim (2silbilised sõnad: naine-laine);
Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena esmakordselt just keskajal romaani ehk rahvuskeeles kirjutatut klassikalisele ladina keelele vastandades. Romantiline demokratism lähtus ettekujutusest, et just lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiab endas looduse puhtust
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms.
· J. G. Herder romantistlik saksa kirjanik ja filosoof, tänu temale sai muu maailm esmakordselt aimu Balti rahvaluule varamust. ,,Torm ja tung" 1)ühiskondlik kriitika. 2)nõudis võrdsust, vabadust inimestele. 3)ülistasid loovisiksusi. 4)allikad rahvaluulest Valgustuslikud ideed teoses 1)Rõhutas, et ühed kultuurid pole rohkem arenenud kui teised, vaid eri aegadel ja eri rahvastel lähtub kultuur erinevatest lätetest. 2)Rahvaluules peegeldub rahva algkeel ja rahvavaim. 3)Iga kultuur on eripärane.
Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga heakuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatavhõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma
õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud kõik folkloori põhizanrid, võeti üle kreeka jumalad (kuna rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud) Rooma kõnekunst - 1saj eKr kadus võõramaine ainestik, valitsesid proosavormid, kirjanikeks poliitika ja riigitegelased, sel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel e. kuldne ladina keel, silmapaistvamad Caesar ja Cicero
Jalas ¼ m koturnid. Sageli elavam tegevus lava taga. Etendusele ei lubatud naisi, lapsi. Kinni peeti koha-, aja- ja tegevusühtsuse reeglist. Dramaatika ajalugu Dramaatika tekkis kaugel kultuuri esiajal. Vanad egiptlased olevat korraldanud teatraalseid mänge juba 5000 a tagasi. Dramaatika alged peituvad loodusrahvaste usulist kultust peegeldavas rahvaluules ja tavades. Arvati, et mõne tegevuse matkimine aitab kaasa selle teokssaamisele, palju korraldati jäljendavat, miimilist laadi mänge, mille juures kasutati jumala või loomamaske. Juhtivaks kirjandusliigiks kujunes dr antiikkirjanduses 5.-4. saj eKr. Nimetus kr k tegevus. Vanas Kreekas oli levinud viljakus- ja veinijumala Dionysose kultus. Tema auks korraldati kevaditi 3päevaseid pidustusi dionüüsiaid (3. päev oli pühendatud esivanemate mälestusele). Sikku (või saatürhobust
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida
Riim Riim Vabavärss abab salmideta abba aabb Põhiteemadeks on üldiselt loodus, armastus ja isamaa. 4. Graafiline luuletus WTF? Autorid : Suuman, Ojamaa, Kareva, Runnel, Ehin. 5. Kõnekujundid ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules. EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna. PERSONIFIKATSIOON ehk ISIKSUSTAMINE annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne) METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad) VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda)
Selline palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia · Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen
4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohvetlikud jooned. mrtrid, kes ohverdavad end krgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus vis kaasa tuua saladusliku aura. kangelaste teline olemus ji massidele mistmatuks. Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid
majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus. Nemad tõlgendasid Taarat deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus
Morgensterni pärandused. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Ülikooli üldareng. Friedrich Georg von Bunge. Emil Anders. 1860. aasta raamatukogu juhtimisstruktuuri muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Perioodika komplekteerimise probleemid. Disserdatsioonide vahetamise elavnemine. "Toimetiste" väljaandmise algus. Annetused. F. L. Schardiuse autograafide kogu. Ülikooli raamatukogu rahvaluules. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Lahendused raha- ja ruumiprobleemidele. Üleminek venekeelsele õppetööle. Jevgeni Frantsevits Smurlo. Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogu. Eestikeelne raamat ülikooli fondis. Olulisemate allasutuste raamatukogud. NÄGUDENI
Kolliga hirmutatakse lapsi pahategemise puhul, aga ka hoiatuseks, et nad paha ei teeks. Laste keeles tähendab koll igaühte, keda tuleb lapsel karta. Isegi täid saavad lapsele kolliks. Rahvasuust on teateid, et koll tuleb kurjaks, öö, pimeduse all ilmuvaks vaimuks arvata, kes nagu nahkhiir ennast päevaajal ei näita. Meile kõige tuttavam veevaim on näkk, kes Tartumaal aga näksi nime kannab ja veekogudes asub. Kes näki uputanud saab ka too ise näkiks. Rahvaluules on oletatud, et näkk on uppunud inimesest tekkinud. Kui mitu inimest kunagi vette uppunud, nii mitu näkki seal olemas. Näkile meeldivad 3 sügavamad kohad vees. Inimestele ilmutab ennast näkk väga mitmel moel, tihti meesterahva ehk naisterahva, aga ka lapse kujul. Jutt näkist Kord elanud rikas krahv, kellel olnud väga ilus tütar. Üks noormees viinud selle krahvitütre eksiteele
Ralf 15 · Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. · Üheks taeva ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. · Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. · Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandikspaariliseks oli arvatavasti Maaema. · Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. · Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama.
Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja Taaselustasid nooreestilikku sümbolismi ja arendasid seda edasi Eelistasid klassikalist, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi Tundsid huvi Euroopa vaimse traditsiooni vastu Võtsid eeskuju maailmakirjanduse suurtelt autoritelt
Hephaistos (Vulcanus): väga populaarne tulejumal, meisterlik relvameister ja sepp. Hestia (Vesta): Zeusi õde, kodukolde jumalanna. Müütides on temale teistest vähem tähelepanu pööratud. ANTIIKTEATER Tekkeaeg: 6-5 s. Ekr. Algsed eod oli olemas juba rahvaluules, nimelt saatsid rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel vahetumalt on draama areng seotud veini- ja viljakusjumal Dionysosega. 5. ja 4. s toimusid märtsis dionüüsiad (tähistasid
20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita: Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad Vasall- alamfeodaal
Kriminaalkirjandus kriminaalse sisuga romaan ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (Piibel, kreeka müüdid). Hea aeg oli 19.sajand, millal see ka kujunes zanriks. üks loojaid on Arthur Conan Doyle, edasiarendajaks ä0.sajandil sai Agatha Cristie (A.C.Doyle .(""Sherlock Holmes", A.Anvelt "Punane elavhõbe õuduskirjandus esimesi elemente võib märgata juba varases rahvaluules. Teadlikumalt hakati neid kirjutama romantismiajastul 19.sajandil. Populaarne zanr, sest iga inimene otsib alateadlikult oma ellu põnevust. Eesmärgiks on tekitada lugejas põnevust hirmutunde kaudu. ,"Tegevusest olulisem on detailne kirjeldus, mis loob vajaliku meeleolu (E.A.Poe "Must kass (.................................................. Ulmekirjandus vanim näide on 14.sajandi teos "Jumalik komöödia", kus üritatakse kujutada ette elu põrgus. Kõrgajaks võib pidada 19
huvitas hingekesi see, kas nende poolt eluajal kokku kogutud varandus ikka alles on. Hõbeprossi kadumisest tuligi suur pahandus, millest Liina auga välja tuli. Kadri- ja mardisanti jooksid Imbi ja Ärni, kaasas suured kartulikotid, et äkki on midagi veel ripakil ka. Andresepäeval, kui kestab nõidus, tulistab Jaan armulaualeivaga kirikuukse pihta ja saab vägevaks. 2.Rahvausundiga seotud tegelased. Rehepapp (Kaval-Ants) rahvaluules kaval ja naljamees, siin praktiline ja tark/kaval mees, kes ei tee suuremaid sigadusi ja tõmbab Vanapaganal (kergeusklik,veidi laisk ja kardab hunte ehk Püha Jüri kutsikaid) pidevalt nahka üle kõrvade. Libahunt Räägu Liina määris end nõiutud võidega ja käis libahunti jooksmas, Kiltri Lembit moondus tuulispasaks, lõhkus Reinu elamist ja kaotas elu, kuna ta keha ilma hingeta leiti metsa alt kätte. Loomulikult käisid kõik krattideks ja Rehepapp sõi kunagi isegi
· Kogu keskaegne kultuur seehulgas kirjandus oli kiriku kontrolli all. · Kultuurikeskusteks kujunesid kloostrid. · Kristlike tekstide kõrval esines palju rahvaluulet, eelkõige müüte. · Kui kristlik kirjandus oli seotud tõsisemaga, aga rahvaluulet meelelahutuslikumaks. · Kui linnad hakkasid kasvama, arenesid sellega inimeste mõttemaailm ning rahvaluule kõrvale tekkis rüütlikirjandus. · Ilmaliku kirjanduse algus ongi rahvaluules ja rüütlikirjanduses. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' · Rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks · On seotud couriga( õukonnaga) · Trubaduurid rändlaulikud, kes olid kõrgaadli hulgas väga lugupeetud, esitasid maailmas
Ometi - sajand, mis oli jutlustanud arukat loovust, lõppes pettumusmeeleoludega, Klassitsismi rüpes tekkis eelromantism, mis sai alguse huvist rahvusliku mineviku, legendide ja pärimuste vastu. Folkloorihuvi muutus üldiseks, rahvakunstis nähti vaimsuse ja kultuuri kõrgeimat avaldusvormi. Johann Gottfried Herder nimetas oma 1778-79 ilmunud erinevate rahvaste laulude kogumikku ,,Rahvaste hääleks lauludes" (NB!, seal olid ka mõned eesti rahvalaulud). Ta oli veendunud, et rahvaluules peegeldub rahva algkeel - rahva vaim selle harmoonilises tervikus. Selle arusaama peegeldusi kuuleme Haydni, aga kaMozarti ja Beethoveni muusikas. Klassitsism muusikas on stiiliperiood, mis valitses 18. sajandi teisest poolest 19. sajandi alguseni. Ajaliselt täpsemalt määratleda on seda kunstivoolu siiski raske, sest klassitsismi vormiprintsiibid ja väljendusvahendid kanduvad ka 19. sajandi, st. romanstismiajastu
Enne ülikooli lõpetamist avaldas J. Aavik üles soome keeleteaduslikus ajakirjas prantsuskeelse artikli prantsuse keele puuduste üle, soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel `ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub. 1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses, rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool 27. mail 1920 tema kandidaadikraadi ümber filosoofia magistri teaduslikuks kraadiks. Aavik määratakse alates 15. sept. 1910 Jalta Aleksandri gümnaasiumi prantsuse keele õpetajaks. Lugedes Krimmi kaunis looduses prantsuse ja soome ilukirjanduse meistriteoseid, tärkab Aavikul eesti keele uuendamise idee. Tema
ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit) pärimustekstide funktsioonide põimumist (neis tekstides on koos nii usundilisus, poeetilisus kui ka tavaelu teate edasiandmine jms. Ei saa väita, et rituaal on ainult usundiline toimimine, ja ei saa ka öelda, et regilaulus või vanasõnas on peidus vaid poeesia. (Vt ka: Ülo Tedre. Sünkretism rahvaluules. -- Keel ja Kirjandus nr 7, 1983, lk. 337-341.) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana. Erinevate rahvaluuleliikide puhul ja erinevate aegade pärimuskultuuri puhul ilmneb sünkretism erinevalt. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.8. Suulisus Rahvaluule olemuslike tunnustena (vt rahvaluule definitsioone ajavahemikust 1920-1980) on loetletud:
Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks (muinasjututüüp, vanasõnatüüp, tantsutüüp jne). Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on
iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti totrast surmast. Ristija Johannese surmapäevaks peetakse 29. augustit, eriliselt ja tuletegemisega tähistatakse aga jaanipäeva, 23.juunit. Lugematult pärimust on selle kohta, kuhu jäid Johannese keha ja tema pea, selgus ja üksmeel aga puuduvad. Paljude rahvaste rahvaluules on temaga seotud legende, laule ja loitse. Nii ka Eestis, kus ta kannab nime Jaan. 2 JAANIPÄEVA TALGUD Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piirkondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne-
Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm. Millest see romaan räägib ja mida ta meile ütleb? TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana positiivseks ja Kaval-Ants on negatiivne. Lugu algab, et Vanapaganal on põrgus probleemid, sest ühtki hinge ei tule. Vanapgana läheb taevasse Peetruse juurde ja küsib, miks hingi ei tule. Peetrus tegi vea inimese loomisel, et inimesel pole võimalik
Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väljendades kasutab erinevaid stiile. Olulisemad romantismi tunnused on järgmised (1): · sooviti kujundada tegelikkust ümber vastavalt oma südametunnistusele ja arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel · taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud · ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel
(paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust; Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? 16. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin
Piiblis käsitletakse kurjust isikuliselt. Kirikus arvati kõige sagedamini, et kurjust kehastav saatan (kurat) on Jumala vastu mässu tõstnud ingel. Selle arvamuse kohaselt on kurjus vaba tahte väära kasutamise tagajärg. Mõnel juhul on mässu tõstnud ingli peapatuks peetud uhkust (Js. 14:14). Tavaliselt kujutatakse saatanat soku moodi sarvede, kapjade ja sabaga mustaverd mehena. Sellisena on saatan kurjuse sümbolina püsinud tänapäevani. Eesti rahvaluules esineb ta seevastu küll pahatahtliku, kuid mõnevõrra rumala olevusena, keda on lihtne alt vedada. Kuidas seletatakse kurjust? Kurjuse seletamises oli katsetatud mitmeid viise. Dualism (eksisteerib kaks vastandlikku poolust, substantsiaalselt kuri ja hea) viis raskusteni, seoses küsimustega: Kui Jumal on hea, ja kõikvõimas ja looja, miks siis on loodud kuri? Miks kurjust siis viivitamata ei likvideerita? Augustinuse(354-430 eKr) argumendid kurjuse seletamiseks olid sellised
koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda ja tema urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks, millega on ka seotud mitmed muinasjutud. [1] Rebaseid on kümme liiki ja nende eluiga on 15 aastat[4] Välimus Rebase pikkus on ~110cm ja kaal ~5kg. Saba võib olla kuni 40cm.[2] Saba on rebasel kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks.[1] Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane
Praktika. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. · Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik). Konfliktid- võõrandub ühiskonnast. Defoe- kodanlik keskklass. Inglane. Protestant. Pamflett ,,Parim viis dissenteritest lahti saada". Romaan ,,Robinson Crusoe". 17.-18. saj. Romantism 1800-1830 Tunnused: 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6
sajandil muutunud. Minevik vs tänapäev 1990. aastatel tekkis vajadus uue folkloori definitsiooni järele. Tänapäeva folkloori klassikalise rahvaluule kõrval: peale regilaulude jt klassikaliste rahvaluule tüüpide kõrvalt hakati eristama ka nt sõdurifolkloori, jutte UFO-dest jne. (Rahvaluule definitsioon peab olema kooskõlas dünaamilise folkloorikäsitusega, mis ei eita rahvaluule tekkimise ja kujunemise võimalust tänapäeval nii nagu minevikuski.) Objekt vs subjekt kui rahvaluules oli varem kõige tähtsamal kohal tekst, siis nüüd on sama tähtsal kohal ka autor ja tema esitus, ilma milleta ei peeta rahvaluulet enam autentseks. (Suundumus mõista rahvaluulet selle toimimise kaudu, mitte tema väliste tunnuste kaudu.) "Asi" vs protsess Rahvaluule mõistet hakati 90ndatel käsitlema kui kujundiloomet, st rahvaluulest hakati rääkima pigem kui protsessist, mitte kui millestki muutumatust ,,asjast". Rahvaluule autorit tavaliselt ei teata ja
(EAS Turismiarenduskeskus). Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat 11 loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (Riigimetsa Majandamise Keskus). Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Seal asub 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks ning järve kaguosas olevat Veeriku talu juures tammepalkidest salatee (Kink & Erg). Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu "Kevade" tegevuspaigana. Paljud
annaabi.ee 
