..................................................................... 5. jagatav;........................................................................................................................................... 6. äratuntav;........................................................................................................................................ Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? 10.1.4 Maksevahendid Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu.
–Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Raha funktsioonid: -arvestusühik - raha on tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. -Vahetusvahend - raha Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära tehingutes barterit. -Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei tegemisel
Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
tõttu. Raha on kuntslik sotsiaalne tinglikkus. 4. Raha funktsioonid Raha ülesandeks on olla maksevahend, väärtuse säilitajaja arvestusühik. Eri ühiskondades kasutatavad rahavormid on aja jooksul muutunud. Eriti levinud vormidena tuleks nimetada kaupraha, metallraha, paberraha ja elektroonilist raha. Raha funktsioonid: · arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust · vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) · maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. Maksevahendi funktsiooni täidab raha siis, kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel: näiteks kaupluses toidu eest maksmisel
Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. 10. Otsefinantseerimine (direct financing)( )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi tehinguid ilma finantsvahendaja sekkumiseta. Rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). 11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )-
03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
................... RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. RAHA AJALUGU
arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust vahetusvahend - on vahetatav kõigi teiste kaupade ja teenuste vastu ning asendab ostu-müügi tehingutes barterit (kaup kauba vastu vahetust) maksevahend - võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda laene, maksta makse jm. hoiustamise (akumulatsiooni) ja laenamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. kaup - rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (n. laenamise või valuutavahetuse korral) 4 EESTI RAHA AJALUGU 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918
Hakati rändama kaugete maade taha ( nt laevadega). Hakkas levima väärimetallid ( kuld). Kaupa vahetati kulla vastu. Kuna seda eriti saada ei olnud, oli ilus ja kuna oli väga nõutud, siis selle väärtus kasvas. Kõik tahtsid oma kaupa kulla vastu vahetada. Kuld oli pehme ja vajadusel sai seda väiksemaks murda. Nii hakkas l'kuld levima üle maailma. Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj. Tekkis RAHA- on üldine maksevahend, mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides, mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. KAUPRAHA- tal oli nii kauba kui raha omadused. S
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalma
tegelema kontrollimise ja juhtimisega. Niimoodi kujunevad nendest pankadest välja riikide keskpangad. Raha tuleb hakata hindama. Anda tunnused, et defineerida. Kujunevad välja raha peamised omadused: 1. Aktsepteeritavus (kõikides majandustehingutes peab raha olema üldiselt tunnustatud maksevahendiks. Raha eest peab olema võimalik osta – müüa erinevad kaupu ja teenuseid nii täna kui tulevikus) 2. Homogeensus (kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, parimal juhul identsed. Eurode puhul identsuse probleem: vana 5-ne ja uus ning vana ja uus kümne eurone) 3. Jaotatavus (raha peab olema jaotatav erinevateks väiksemateks ühikuteks, et oleks võimalikult täpselt arveldamise võimalus. Ei tohi aga liiga peeneks jagada. Nt eesti 5-sendine. Algul õigustatud, kuid mingi hetk muutus tarbetuks) 4. Säilivus (peaks füüsilisel kujul võimalikult kaua säilima. Raha peaks olema kulumiskindel,
Kujunevad läbi aegadega Raha omadused: - Aktsepteeritavus – raha on kõikides majandustehingutes aktsepteeritav maksevahend, teda peab saama kasutada nii maja müümisel/ostmisel kui ka leiva müümisel/ostmisel. Rahast on kasu vaid siis, kui ollakse veendunud, et saadud raha saab kasutada ka järgnevates majandustehingutes. - Homogeensus – kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused ehk identsed. - Jaotatavus – raha peab olema jaotatud väiksemateks ühikuteks, selliselt, et nendega oleks võimalik täpselt tasuda. - Säilivus – raha peab oma eksistentsi vältel säilitama oma füüsilisi ja füüsikalisi omadusi. Peab olema kulumiskindel. - Käsitlevuse lihtsus ja kaasaskantavus - Raha peab olema eristuv - Raha peab olema piiratud kogus ringluses ( nii palju, et ta rahuldab raha
lambakari ja su naabril sealaut, siis sina andsid talle lamba ja said vastu sea. Hiljem leiti, et mõistlikum on võtta kasutusele ühik, mida saab vahetada mis tahes muu kauba vastu. Seda ühikut nimetatakse rahaks ja rahana on olnud käibel erinevaid tooteid, näiteks riisiterad koti kaupa, rumm, lambad jne. Oli ilmne, et rahakotti neid ei mahuta. Mõeldi, et oleks palju mugavam kasutada midagi lihtsamini kaasaskantavat midagi, mis oleks vastupidav ja kergesti jagatav ning mida oleks raske võltsida. Selleks osutusid erinevad metallid, valdavalt just kuld ja hõbe. Kuld ei oksüdeeru ja on seega vastupidav. Samas on kulda üsna lihtne töödelda ja jagada kaalu järgi tükikesteks või teha müntideks. Turu kasvades tekkis vajadus suurema raha hulga ja väärismetallist odavamate lahenduste järele, kuna väärismetallide hulk on piiratud. Seetõttu hakati müntide vermimisel väärismetallidele lisama odavamaid metalle. See muutis mündid
sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha (elektrooniline raha). 2. Raha funktsioonid · maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. · väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. 3. Rahasüsteemide ajalugu Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Selleks sai paberraha. Kuna aga erinevalt kuld- ja hõberahadest paberraha mingit väärtust ei sisaldanud, vajas see lisagarantiid. Rahasüsteemi võib liigitada suletud ja avatud süsteemiks. Suletud süsteemil ei ole mingit seost teiste süsteemidega, raha ei saa vahetada. Avatud süsteemid on tänapäeval enamus rahasüsteemid
erinevate maksude ja varade jaotuse tekkimist, mis vastab riigi kodanike enamuse kehtestamine arusaamadele oiglaselt o Stabiliseerimine o Noudluse mojutamine, hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo tagamine 25. Riigieelarvega seotud moistete selgitused. o Riigieelarve olemus- eesmärgiks hoida majandus kasvavas joones o Riigi finantsplaan- kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada o Riigieelarve koostamise prinsiibid- täielikkus, selgus, ühtsus, täpsus, eelnevus, avalikkus o Menetlus- eelarve eelnou koostamine, vastuvotmine, muutmine... o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27
rahakordaja. Euroraha teke. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena.
2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu
vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark
kontrollivad nende teostamist otseselt ja neid voib kasi- tada abiülesannetena pohieesmarkide saavutamiseks. 6. Inflatsiooni olemus ja mõõtmine Inflatsioon - kaupade või teenuste üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. 7. Raha funktsioonid Vahetusvahend kui raha kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel. Raha olemasolu lihtsustab kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka majandustegevust. Raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid. Väärtuse mõõt ehk arvestusühik väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu
fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni iseloomustavad järgmised omadused: 1) ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ja pakkuda (koht) 2) ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ja pakkuda (aeg) 3) ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad maksma ja küsima (hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 57. Inkassoarvelduse olemus 58. Inkasso plussid ja miinused 59. Akreditiiviarvelduse olemus Akreditiivi võib käsitleda nii makseviisina kui ka müüja käibekapitali lühiajalise finantseerimisvormina. Pangad pakuvad akreditiive juriidilistele isikutele, kes tegelevad väliskaubandusega, kuid neid võib kasutada ka riigisiseste arvelduste puhul. Akreditiiv on maksja palvel ja juhisel ostja panga (akreditiivi avaja) poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on müüja poolt teatud aja jooksul täidetud. 60. Akreditiiviarvelduse olemus 61. Mõisted
Enamikke kaupu ostetakse koguseliselt seda rohkem, mida odavamad nad on. Seega suurendab hinna alanemine tavaliselt kauba ostetavat (ehk nõutavat) kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Mida rohkem on aga turul ostjaid ehk nõudjaid, mida jõukamad nad on ning mida kallimad on teised niiöelda asenduskaubad, seda suuremaks kujuneb antud kauba nõudlus. 7 PAKKUMINE Kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult ka kauba turule suudavad tuua, on pakkujad. Pakkuja võib olla nii tootja, müüja kui ka kaupade vahendaja. Kui tarbijad on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkujad vastupidi, tahavad oma kaupa müüa võimalikult kallilt. Kaupade ja teenuste tootmine nõuab mitmesuguste kulutuste tegemist. Ükski tootja ei hakka valmistama kaupa, mille müümisel ta saaks tagasi vähem raha kui selle valmistamisele kulus. Pakkumiseks nimetatakse kaubakogust, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Pakkumine sõltub
Parkimistasu 55.Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? Tulud: maksutulud, riigieelarvest laekuvad tulud, muud tulud. Kulud: Laen 56.Nimetage erinevad sularahata maksevormid! Tsekk, maksekorraldus (ülekanded), akreditiivid, inkasso, pangakaart 57.Kirjeldage a)maksekorralduse võrreldes tsekiarveldusega on lihtsam, sest info ja raha liiguvad samas suunad. Kauba üleandmine ja arve esitamine; ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole; kannab raha müüja panka; raha ülekandmine müüjani. b)tsekk Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Müüja viib saadud tseki panka; müüja pank saadab tseki ostja panka; pank debitseerib ostja arveldukontolt; Ostja pank kustutab tseki, müüja kontole kantakse raha. Enim levinum eratsekk. c)inkasso dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt
Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine, korraldus pangale
Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 18. Euroraha teke. 19. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 20. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. · Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. · Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja panka, raha ülekandmine müüjani. Peale kasuba üleandmist on müüjal raske mõjutada ostjat tasuma · Akreditiiv Ostja volitab oma panka tasuma müüjale kauba eest juhul, kui müüja omapoolsed kohustused on täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine, korraldus pangale
teenuste kogusumma rahalises väljenduses! SKP arvestusel on kaks poolt: ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist? Kogu majanduse jaoks peavad olema sissetulekud võrdsed kulutustega Iga majandustehingu puhul on olemas nii ostja kui ka müüja Iga ostja poolt tarbimiseks kulutatud kroon saab sissetulekuks kauba müüjale SKP arvutamisel kasutatakse turuhindu, mis näitab, kui palju inimesed soovivad maksta kaupade eest! Oletame, et majanduses on 2 kaupa: õunad ja pirnid. Sel juhul arvutatakse SKP järgmiselt: SKP = (õunte hind x õunte kogus) + (pirnide hind x pirnide kogus) Kui majanduses on 5 ühikut õunu hinnaga 1 euro kilo ja 1 ühik pirne hinnaga 2 eurot
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on: · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes bartertehinguid. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents - Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid
11.11.2013 Hinna suhtes langev nõudlus ja tõusev pakkumine hind S D raha Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahetamisel. Raha vormide areng: kaupraha sümbolraha (dekreetraha) deposiitraha Raha funktsioonid · Vahetusvahend raha abil palju mugavam osta, kui kaup kauba vastu tehingute puhul · Arvestusühik · Väärtuse säilitamise (rikkuse kogumise) vahend Rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele reaalne rahatasakaal M/P (likviidne raha) Kui palju nominaalse raha eest teatavaid kaupu osta saab. Rahanõudlus näitab seda, kui suurt osa oma olemasolevast varast soovib inimene hoida likviidse raha vormis (sularaha või hoiuses)
International. 35. Maksekaartide liigitus Deebetkaardid - esindavad kaardiomaniku arvelduskontot Krediitkaardid - esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti 36. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. Tsekid - Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi (s.o. nimi), väljaandja panga nimi ning konto number. Tseki rahalise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. Kauba müüja viib ostjatel saadud tseki oma panka. Müüja pank saadab tseki ostja panka. Pank debiteerib ostja arvelduskontot. Pank saadab müüja pangale teate, kas tsekil on rahaline kate või mitte. Teisiti öeldes kustutab ostja pank oma kliendi tseki. Millal pank müüjale raha konotle kannab sõltub pangast, riigist, seadustest, traditsioonidest.
kasutatakse akreditiive), Stabiilsetes raha ja pangandussüsteemides ja väikse varimajanduse osakaaluga riikides on sularahalised arveldused kaduvväikse osakaaluga. Selleks, et vähendada sularalisi arveldusi on 23 kasutusele võetud ka maksekaardid, millega saab maksta väikeste ostude eest tasudes sisuliselt arverahaga. Peamised sularahatu arvelduse vormid: 1. Akreditiiv- Kasutatakse rahvusvahelistes arveldustes, kui müüja ei tunne ostjat. Tegemist on ostja panga poolt võetud kohustusega maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel, et müüja on õigeaegselt saatnud kauba saatmist kinnitavad dokumendid (makse dokumentide vastu), mis vastavad akreditiivi tingimustele. Kui dokumendid on vastavalt ostu-müügi lepingule kohal, siis maksab Ostja pank Müüjale ja annab kaubadokumendid Ostjale. Ostja pank võtab endale kohustuse maksta müüjale. See eeldab Ostja ja Müüja panga eelnevat kokkulepet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
