Isegi inimesed on olnud kasutusel. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutus müntidega arveldamine tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha. Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. 2.2 Esimesed mündid
............................................................................. EESTI KROON AASTATEL 19281941...................................................................................... RAHATÄHED............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS:........................................................................................................... RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
Lisades olen välja toonud Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandi arvamusloo rahareformist ja rahavahetusest ning 1992. aasta rahareformi komitee büroo juhi Enn Teimanni meenutuse rahareformist 1992. aastal. Referaadist saab hea ülevaate rahareformide olemusest ning samuti ka näidetena välja toodud Eesti rahareformidest. Head lugemist! 3 RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Raha on: · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus. Numismaatika e. müntide kogumine Erinevate kultuuride ja riigikordade kiire hävimine ja vahetumine jätsid inimeste taskutesse lugematul arvul erinevaid münte
.......................................................................................................7 2.3. Eesti kroon 1928-1941.................................................................... ........7-8 2.4. Nõukogude rubla 1940- 1991....................................................................8-9 2.5. Eesti kroon 1992-2010...................................................................... ......10
8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt........................................................................4 1.2. Eesti raha ajalugu.............................................................................................................5 2. MAKSEVAHENDID KUNI AASTANI 1992........................................................................6 2.1. Eesti mark........................................................................................................................6 2.2. Eesti kroon.
... 11 2 SISSEJUHATUS Rahal on väga tähtis roll nii ühiskonna kui ka üksikisiku seisukohalt. Raha vajatakse igapäevases elus, oma äri alustamisel ja ettevõtlusega tegeledes. Selles referaadis seletatakse raha mõistet laiemalt ning räägitakse ka selle ajaloost. Samuti tuuakse välja raha funktsioonid ja rahaga seotud terminid. 3 1. RAHA MÕISTE Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on kõikides inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritav maksevahend, st raha peab saama kasutada kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul.1 Selleks, et raha turvaliselt kasutada, peavad tal olema teatud omadused: · Stabiilsus, mis tekitab raha suhtes usalduse. Selleks, et vältida raha väärtuse kiiret langust, rakendavad riigid meetmeid, et ohjeldada hinnatõusu.
Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. Rahandus on raharessursside juhtimine. See jaguneb kolmeks osaks: Riigi rahandus Ettevõtte rahandus Kodumajapidamis rahandus Raha põhifunktsioonid: maksevahend, väärtuse mõõt ja akumulatsioonivahend (rikkuse akumuleerimine) Raha liigid: Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks Metallraha – mündid ja sendid Paberraha Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused: Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus
............................ 12 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................13 2 Sissejuhatus Raha, nagu ka ratas, leiutati juba ammu. Ühel või teisel kujul on raha kasutusel olnud peaaegu kõikides ühiskondades. Vaikse ookeani saartel kasutati paberraha ja müntide asemel merikarpe, Euroopas olid müntide asemel käibel väärismetallide, näiteks kulla ja hõbeda tükikesed. Kuid mis see raha ültse on? Paljudel pole kindlasti täpset aimu kuidas see kõik täpselt arenema hakkas.Sellepärast uurimegi raha täpsemat arengut ja ajalugu.Kuidas arenes raha ka eestis. Küsitleme mida arvatakse ,sellest kui käibele võetakse euro.Kas see on paljudele vastuvõetav või mitte.Uurime ka mida teeksid õpilased/tudengid
......................... 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd .................................................................................................. 14 3.2. 1992 aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine .................................... 17 4. EUROOPA ÜHISRAHA ........................................
rahandusasutused. 9. Kaudne finantseerimine (indirect financing)( indirekten Finanzierung )( )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida. 10. Otsefinantseerimine (direct financing)( )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi
Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. 3 RAHA JA SELLE OMADUSED Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada
pangad vahendavad kapitali liikumist AJALOOST · 9000-6000 eKr rahaasendajaks kariloomad · 3100 eKr kiri arvepidamisvajadus · 3000-2000 eKr Mesopotaamias panganduse alged · 2250-2150 eKr Kapadookia (tänapäeva Türgi ala) valitseja annab hõbedakangidele garantii - rahaasendaja · 1200 eKr Hiinas käibevahendiks kaurikarbid · 1000-500 eKr Hiinas rahaks miniatuursed tööriistad · 687 eKr Lüüdias tahumata mündid · 600-300 eKr Hiinas algelised ümarmündid · 600-570 eKr mündid levisid Kreekasse · 550 eKr lüüdlased valmistavad hõbe- ja kuldmünte · 336-323 eKr Aleksander Suur kehtestab kulla ja hõbeda suhte 1:10 · 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks
...............................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2.FINANTSTURG JA SELLE LIIGID........................................................................................7 3.3
Sissejuhatus Selles referaadis räägin rahast ning kõigest sellega seonduvast. Alustan kõige algusest ning uurin misasi see raha täpselt on ning millal ja kus seda ajaloos kasutataud on. Samuti mainin oma uuringutes ka Eesti raha ajalugu ning kirjutan mis meil kunagi enne krooni aega oli. Referaat seletab ka lahti kõik rahaga seonduvad tähtsamad terminid, mida võiksid kõik mõista ning enne selgeks teha kui hakata oma rahaga tegutsema. Mis asi on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Millal tekkis raha? Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid
kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus
oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent rahanduses puudusid kogemused täielikult. Tsaaririigi keskpanga rahapoliitika- emissiooni ja intressimäärade juhtimine- oli aga Eestis ja eestlastest väga kaugele jäänud. Paraku ei olnud võimalik otsustega pikemalt venitada, sest riigi rahandus oli täielikus kaoses. Konsulteerida polnud kellegagi. Kui Eesti Riigikassas olevat raha oleks saanud vahetada tugevama valuuta, näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke taskutesse. Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele
peenraha küsimust, sest nahka sai ju lõigata ja üldse erinevas suuruses), töö- ja sõjariistad. Ka üldtunnustatud kaupadel oli probleeme (nt väärtuse hindamine). Toimub järgmine areng: hakatakse kasutama väärismetalle (põhiliselt kuld). Kulla puuduseks jällegi: tuleb tükeldada, mõõtühikuid ei olnud, väärtuse küsimus. Seetõttu minnakse üle sellele, et hakatakse tootma kuldmünte – hakatakse müntima – vermima. Kuld ja kuldmündid on endiselt kaupraha (kasutatav kaubana ja rahana). 2 Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, mille väärtuse määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. Esimesed mündid pärinevad aastast 700 eKr (esimesed leiud). Leitud Kreeka ja Lüüdia aladelt. Kuldmünte hakkas valmistama kirik (st tellis selle töö)
Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu.
1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis
Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand. Krediitraha-(laen) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne Raha peab olema kergesti äratuntav ja raskesti järele tehtav Raha peab olema kerge kaasas kanda Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel Raha peab olema jaotatav
2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha rahaomaniku suva kohaselt kasutada) Krediitkaart Jooksevkonto
Vahel tõstetakse lepingujärgselt palka kooskõlas Võimude lahususe põhimõtte järgi kohus kolmas võim. elukalliduse kasvuga. Alamastme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud. Kõige madalam aste. Raha on väärtuse mõõdupuu, milles mõõdame materiaalseid väärtusi. Ka Tsiviil- ja kriminaalasjad. oluline maksevahend. Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe- laenu maksmatajätmine, kui pole bussis õpilaspiletit kaasas , liikluseeskirjade kuld, kuni 7saj Ekr hakati vermima esimesi metallrahasid. See muutub rikkumine, majaseinte sodimine. Trahvid on väiksemad kui kriminaalkorras. valitsejate monopoiks
kaheaastase tähtajaga võlakirjad jms 14. Rahamassi suhtarvud Raha ringluskiirus V kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3 K3=Rahabaas (M0)/Rahamass (M2) Mida väiksem on K3, seda paremini on välja arenenud raharinglus ja pangandussüsteem Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8)
klassikalistes tsivilisatsioonides, eriti Roomas. [1] Sõna pank tuleneb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti, müügilauda või riiulit, kuhu 15. Sajandi Itaalia kullassepad ja rahavahetajad asetasid täpselt lahterdatuna nende juurde kaupmeeste või lihtkodanike hoiule toodud kulla. Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks. Et hoiduda suurte kullakoguste pidevast kaasaskandmisest ning ka julgeolulistel kaalutlustel, hakkasid inimesed viima oma kulda kullaseppade juurde hoiule.[2] Termin pankrot tuleneb itaalia kombest, mille kohaselt pankuri pink lõhuti, kui ta ei suutnud oma kreeditoridele tasuda. [1] Miks just kullaseppade juurde? Aga sellepärast, et nad tegelesid niikuinii kullaga ja
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks.
Eestis on rahareformijärgsel perioodil märgatavalt kasvanud suuremate kupüüride kasutus. Muude põhjuste kõrval on see hindade üleüldise tõusu kaudseks indikaatoriks. Sularaha struktuuri probleemid langevad ära uuemate rahaliikide, nagu arveldusraha ja elektrooniline raha, puhul. See on üks olulisemaid põhjusi, miks suuremate ostude korral kasutataksegi põhiliselt neid. Praeguste rahaliikide puhul muutub üha aktuaalsemaks nende võltsimiskindluse probleem. Paberraha, arveldusraha ja elektroonilise raha kasutamisel on võltsimiskindlus eriti tähtis valuuta kvaliteedi komponent, sest raha valmistamise (emiteerimise) kulu on vahetusväärtusest sadu ja tuhandeid kordi väiksem. Peale hea jaotatavuse ja ehtsuse kontrollitavuse on raha kvaliteedi näitajateks ka hea säilivus (kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresistentsus), sobiv kaal ja mõõtmed, hõlbus äratuntavus jm. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad.
Ühtede hüviste ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke.Vahetus toimus esialgu kaup kauba vastu. Sellise olukorra probleemiks oli aga sobiva vahetuskauba puudumine. See lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema hüvis, mida paljud aksepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. RAHA- on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav ja üldtunnustatud instrument Rahaks on olnud karusnahad, kivid, loomad, ehted, metall jne. Esimesed mündid võeti kasutusele 600 a, eKr. Ees-Aasias. Esialgu tehti münte väärismetallist. Hiljem hakati selleks kasutama odavamaid metalle nagu alumiinium ja vask. Sellele järgnes paberraha kasutuselevõtt. Kaasajal on kasutusel elektrooniline raha ja plastraha (deebetkaart ja krediitkaart). Raha täidab majanduses järgmisi funktsioone: a) vahetusvahend- võimalus vahetada kaupa universaalse maksevahendi vastu, see hoiab kokku aega ja võimaldab teha ratsionaalsei otsuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
