Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Retsensioon 29. aprillil käisin Pärnu Raekojas kuulamas kontserti ,,Jagamisrõõm", kus esitati klaverikillukesi eesti heliloojate ja Griegi radadelt, lisatuna natukene ka improvisatsiooni. Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri
Ekskurisoon tõeliste artistide maailma Pärnu Raekojas, 7. detsembril 2008. aastal, leidis aset suurejooneline jõulukontsert, mis kandis nime ,,Lumepromenaad 2008" ,, See A-tähega sõna". Esinejateks olid neidudekoor Argentum Vox, Toomas Volli solistid Oliver Timmusk, Laura Junson, Kaisa Lillepuu, Hedi Maaroos, Erko Niit kitarril ning neidudeansambel. Meeleolu sel sügis-talvisel päeval oli väga ärev, tundsin, et miskit head on minuni jõudmas läbi esinejate. Inimesed saalis olid samuti
Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870
Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Gootika mõjutas Tallinna Raekoja ehitust. Tallinna Raekoda on nimelt ainuke siiani säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandil. Praegusel kujul valmis hoone aastaks 1404. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani. Tänaseni täidab raekoda linnavalitsuse esindushoone rolli, võttes külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega?
Riigi roll majanduskasvus Klassikalised anglosaksi tavad majandusteaduses milles keskendutakse eelkõige vahetuskaubandusele ja turustamisele, mitte aga tootmisele ja teadmistele ei suuda süstemaatiliselt neid majandusarengu laiemaid küsimusi haarata ning tuuakse sisse riigi rolli käsitlus mittetasakaalustatud majandusteaduse alternatiivsetes tavades. ,,Renessansiriik" VS ,,loomulik harmoonia" Aastal 1338 lõpetas Ambrogio Lorenzetti Siena raekojas oma freskod "Hea ja halvavalitsuse allegooria". ('Hea ja halva valitsuse allegooria' esindab optimistlikku renessansiaja vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". )
Roland Bachmann PT-12 ,,Tallinna Gootika." 2012 Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure
mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri *Jüriöö ülestõus- eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 1343. Eesti pidas sõda Taaniga. Vallutati linnu üle Eesti
Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. See gild oli Tallinna tähtsaim kaupmeeste ühendus. Kaupmeeste ühendusse tohtisid kuuluda ainult kohalikud ning abielus kaupmehed. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? Hüpokaust süsteemil - antiikajast pärit õhkküttesüsteem, kus keldris paiknevast küttekoldest juhitakse soojendatud õhk lõõride (kalorifeersüsteem) kaudu ülal asuvatesse ruumidesse. 12. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Kaaristu all raidreljeef ,,Õiglus" Sisemised kunstiväärtused: kodanike saal, raesaal, raepinkide puitnikerdused: ,, Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat". Maarjaroos, lünettmaalid. 13. Kus asub Tallinna vanim tänavakell? Meister? Asub Pühavaimu kiriku seinal. Meister Christian Ackermann. 14. Kuidas kujutati sümboolselt ,,Õiglust" ja ,,Rahu"? Õiglust" ja "Rahu" kujutati raidreljeefidel naisekujuna, Raekoja all
Kunstinäitus Näitus toimus 7.-30. märts raekojas ja selle autor oli Jakob Kipper kes on sündinud Muhumaal, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid
TEATRI ALGUS EESTIS ALEKSANDER PUKMAN TEATER 16.-19. SAJANDIL • Iseseisva kunstivormina tõid teatri Eestisse sakslased. • Teated Eesti esimesest teatrinäidendist pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased Tallinna raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat,
(Skone) 5. Tallinnas Niguliste kiriku, Raekoja torn. 18.saj. Itaalia barokk: uhkem, terrassid, stukk-kaunistused. 1. Kadrioru loss arh. N.Michetti 1718-23 2. Palmse jt. Mõisad. Skulptuur: seotud arhitektuuriga. Tallinnas Niguliste kirikus (olid), Kadrioru lossis, Narva Raekojal, Tallinna Toomkiriku, Rapla kiriku jt. Altarid Chr.Ackermann Maalikunst: Tsunftide asemel vabameistrid. Laemaalingud, plafoonid Narva Raekojas, Kadrioru lossis Portreed J.Aken Rokokoo Peamiselt sisearhitektuuris. J.M. Põltsamaa lossi sisekujundus.
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19
Mitmed neist avaldasid mulle muljet. Eriti hea oli foto naisest kahe vihase koeraga. Ülejäänud portreed ei avaldanud mulle nii sügavat muljet, kuid olid siiski päris head. Peaks ka ära märkima, et kõigi fotodega oli midagi tehtud kas Photoshopis või Lightroomis (muudetud värve, tumedust, kontrasti ja muud), kuid suuremale osale töödest andis see vaid iseloomu juurde ning oli maitsekuse piirides. Üldine olustik oli nagu Ajamajas ikka: mitte päris sama, mis Raekojas või mõnes muus kunstisaalis. Seekord aga andis ümbritsev hämarus fotodele just midagi juurde, mitte ei võtnud seda ära. Piret Metsamäe 12.B
KUNSTI RETSENSIOON Külastasin Kuressaare Raekojas keldrigalerii näitus-müüüki, kus olid esindatud väga paljude erinevate Saare kunstnike tööd, nagu näiteks Anne Olop, Eve Oeselg, Anne Metsamaa, Virge Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab. Minu lemmikuks m...
Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883)
Kuna mungad jäid kindlask enda usule ja ei tjutustanud uut usku oma kirikus, tuli neil pahandusi raega.Raehärrad tulid kloostrisse na nõudsid kokkutulekut.Raad keelas koosolekus munkadel enda usu jutlustamist selle maal.Ja et mungad õigele usule pöörduksid ,tulevad kloostrisse jutustama kolm pühapäeva järjest linna jutustajad.Ja nad nõudsid,et kõikide kodanikkude testamendid ,mida kloostris hoitakse ,antaks Lüübeki õiguse alusel raele välja,et nad raekojas kõigile näha oleks ja et raad saaks jälgida ,et üks aasta ja üks päev nööda läheb,enne kui nende järgi hakatakse pärandusi jagama,nagu seda seadus nõudis.Ja kõik vara mis ,klooster testamentide järgi juba endale on võtnud,tuli linnale tagastada.Ja raad keelas ka neil kalade üleostmise ära.Mungad ajasid neid vihahoos kloostrist välja.Aga nad ei olenud veel lõpetanud.Raehärrad keelasid neid surnute kandmise protsessioonis läbi linna ja mungad
rist. Linnaelu juhtis, eesotsas linnapeaga, raad ehk linnanõukogu, mille liikmeskond koosnes enamasti jõukatest kaupmeestest ning jagunes kaheks-pooled puhkasid ning teised valitsesid ja vastupidi. Nemad arutasid ning otsustasid kõik linnaelu puudutavad asjad- hoolitsesid heakorra eest, kirikute ning koolide eest, kaitsesid linna huve, tegelesid tähtsate lepingutega, suunasid ehitustöid jne. Suhtlesid ka teiste linnadega. Koosolekud toimusid raekojas. Käsitöö eraldus põllumajandusest ning spetsialiseeruti vaid oma kindlale alale. Nii muutusid valmistatud asjad vastupidavamateks ning ilusamateks. Kuid puudusid masinad, kõik valmistati oma käte abil. Toodangut vahetati või müüdi. Käsitöölised rändasid pidevalt ringi, otsides paremaid müügikohti. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti
Liis Kadakas 11a Kunstinäituse retsensioon 8. jaanuaril 2011 käisin vaatamas Raekojas Kuressaare kunstikooli õpilaste ja õpetajae tööde näitust ''Valguse algus''. Väljapanek koosneb valguse teemalistest töödest ning on kasutatud ka inglitemaatikat. Kohe algul saali sisse astudes tekkis hubane ning kodune tunne - saal on kaunistatud põlevate laternate ning muude huvitavate skulptuuridega. Teatavasti Raekoja galerii koosneb kahest toast. Rääkides lähemalt sulptuuridest:
liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingly. Reformaatorina alustas Zwingly kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest, kusjuures tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Nii vaidlustas ta paastu ranged toidueeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakutekummardamise, patukartistu kustutamise ja muidki katoliku kiriku reegleid. Zwingly esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud siiski omaks tema õpetust tervikuna. Märtsis 1523 toimus raekojas suur diskussioon, milles osalesid raad ning vaimulikkond. Otsus langetati Zwingly kasuks ja nüüd hakati Zürichis juba linnavõimude abil reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus
13. 2005 sai raekoda tohutu tunnustuse, mis tunnustus see oli? Tallinna raekoda pälvis 2005.a. Euroopa kõrge tunnustuse - Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali. Madridis 27.juunil 2006 toimunud üle-euroopalisel tseremoonial andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile Elvira Liiver Holmströmile üle Hispaania kuninganna Sofia. Europa Nostra medali andsid 15.septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra nõukogu liige Thomas Willoch. Tallinna raekoda pälvis arhitektuurimälestiste kategoorias II preemia Põhja-Euroopa ainsa säilinud gooti stiilis raekoja taaselustamise ning raekoja hoone kui Euroopaliku linnavõimu traditsiooni silmapaistva sümboli kõikide ajalooliste kihistuste väljatoomise eest.
Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang. Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest
Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang. Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest
Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. septembril 1953 ta amnesteeriti ja jäi esialgu Siberisse elama. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga. Autasu andis Pärnu Raekojas üle Pärnu üksikjalaväepataljoni väljaõppekeskuse ülem kapten Margus Rebane. Autasustamise juures viibisid Pärnu linnapea Väino Allikmäe ja Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitserid. Kuid juba 2002. esitas Kaitseministeerium ettepaneku, autasustada Eesti iseseisvuspäeval presidendi poolt riikliku autasuga Eesti iseseisvuse eest võidelnud Harald Nugiseksi, kuid tema nimi kadus presidendilossis autasustatavate nimekirjast. Ja seda mitu aastat järjest.
Samuti tuleks haljastusega puhkeala ning katuseterassid. Kavas on ka eemaldada Sõpruse pst-lt juurdepääs praeguse parkimisehtisse ning selle tõttu kaotataks ka ära sealt kaudu pääs hoonesse. Planeeringus on ka ettenähtud jalakäijate ala, kuhu tuleb tervislikult lahendatud väliala, kuhu on ette nähtud laste mängu platse, jalgrattaparklaid, istumiskohti jne. Avalik arutelu ja planeering Avalik väljapanek toimus 04.10.2016 – 18.10.2016 Tartu infokeskuses Raekojas. Avalik arutelu toimub 18.04.2016 kell 15:00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3, III korrusel. Arvan, et tingimused avalikkust kaasata planeeringu ettepaneku arutellu on olnud head. Toimunud on avalik väljapanek ja võimalus on minna avalikule arutelule. Kahjuks leian seda,et teemat pole piisavalt kajastatud ja inimesed ei pruugi planeeringust teadvad olla. Avalikule arutelule on sissepääs ratastooliga ja lapsevankriga liiklejale tagatud.
maade reisi ajal kaotsi vabakäeseade. 7) Sõumaailmas tegutsedes tuleb tunda autoriõiguseseadust. 8) Tohutu suur neljatärnihotelli tuba maksis Eesti rahas kaks tuhat eurot. 9) Milliseid Euroopa keeli on vaja osata, et seda stipendiumi taotleda? 10) Kuulan tihti Raadio 2 ja vaatan ETV. 11) Kontsertidele saab minna 3., 10. ja 14. mail. 12) Olen harjunud palju guugeldama ja skaipima. 13) Tartus on öösiti avatud Raekoja platsil raekojas asuv apteek. Põhjendused (muu hulgas võib esitada ka lingi allikale, kust otsisid abi) Lause nr 7: Show soovitatav mugandtatud kuju on eesti keeles sõu. Seaduste, määruste jm õigusaktide nimetamisel ei ole esisuurtähe kasutus õige. Lause nr 11: Järgarvude loetelu tuleb esitada, nii punktide, kui ka komadega. 5. Lühenda ja vajaduse korral kääna lühendit. Numbreid nrd Arvelduskonto ar
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal,
Saksa eeskuju Skandinaavias ja Baltikumis. Tartu toomkirik oli suurim, millel oli 2 lf torni. Rootsi Uppsala toomkirik – pseudog. 2 lf torni valmisisd 19. saj, prantsuse ehitusmeister esialgselt tegi, punane telliskivigootika Itaalia pole torne, kuid kirikutel eraldi kellatorn kõrval, kuppel nelitise kohal, kirikutel ainsana kasutati seal marmorit, frantsisklaste ordule- San Francesco kirik Assisis Siena raekoda- seal oli torn (Siena Palazzo Pubblico) raekojas ratsaportree-kondotjeeri kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents
Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui
..lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia...kurbmäng, näidend... 20.vaatlus...draamateose suur koostisosa, 23 vaatluseks jagatud... Eesti teatriajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789. aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870
Sissejuhatus Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus
piiskopkond Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Keskaegses linnas kehtis Lübecki linnaõigus. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linna keskel oli turuplats, kus kaubeldi ja kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil seisis raekoda. Linna elu juhtis nõukogu ehk raad, mis koosnes kaupmeestest. Raad tegutses raekojas. Majad oli tihedalt koos ja tänu sellele levis tulekahju kiiresti. Linnakodaniku majast puudusid kraanivesi, keskküte ja elektrivalgus. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama, sealhulgas võtma osa sõjakäikudest, andma senjöörile laenu jne. Vasalli üheks peamiseks mureks oli ka kloostrite püsimajäämine, mis olid sotsiaalabi keskused.
Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid. Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904. 17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti, martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma. Mõisate põletamine- "volta" keldris toimunud salakoosolek võttis vastu otsuse ülestõusu alustamisest mail
Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus? Kes peaks lausuma uue tunnuslause, mille nimel edasi püüelda? Elu ei ole lihtne. Meil kõigil on olnud häid ja halbu aegu. Tihti tuleb millegi nimel pingutada. Korra me oma ühise eesmärgi juba täitsime. Ajaloost on kõigile hästi teada, et 1918 aastal Tartu raekojas masti pandud sini- must- valge sai meie isamaa eest lehvima järgmised 28a. Siis tuli küll väike tagasilöök, kuid meid see ei heidutanud 91-st aastast lehvib ta jällegi meie vabaduse ja iseseisvuse eest. Loodame, et enam tagasilööke ei tule. Kuid milleks meil on seda vabadust üldse vaja? Mis sellega nüüd siis peale hakata? Võib olla see tuleneb lihtsalt sellest, et eestlane on uhke ja auahne või et me saaksime Venemaa ees kelkida: näe ära tegime teile
1911. a. valmis esimene näidend ,,Paunvere", 1912. a. ,,Ärimehed" ja ,,Kapsapea", trükis ilmusid kõik kolm 1913. aastal. 1912. aastal ilmus ,,Kevade" I osa . Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". 8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor-Eestilt" honoraride ja avansside näol sisuliselt kuupalka Luts sai 200 krooni kuus. Koos arvukate kordustrükkidega
· Ordumeister ja muud orduametnikud · Vasalkondade esindajad · Linnade esindajad Meespäev- koguneti vasallide siseküsimuste lahendamiseks Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid Wolter von Plettenberg- tugevaim ordu juht ja hea diplomaat Linna ja kaubandus: Linnaõigused: 1. Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere 2. Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 3. Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu Linna juhtis Raad Raekojas. Raes oli 24 liiget (12 istuvat liiget ja 12 puhkavat liiget). Rae liikmeteks valiti rikkaid ja kaupmehi. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit ja sündik, kes tundis õigusteadust, maahärrat esindas linnafoogt. Rae ülesanded: · Puhtuse hoidmine · Rahu ja heakorra tagamine · Sissetulekute eest hoolitsemine · Pidi soodustama kaubandust · Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega · Kandma hoolt kirikut eest · Hoolitsema koolide eest
Seitsmeaastaseks perioodiks valitaval presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Iirimaa iseseisvumine 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21. Jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabriiklik Armee). 1921 sõlmiti Inglise- Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidid jääma Suurbritannia koosseisu. 1937 a. Põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.
ja Järva Teatajast ning lahenda ülesanded! Laupäeval Paide keskväljakul toimuvate jüripäevapidustuste puhul kogunevad Paide raekotta taas- kord kõik endised ja praegused Paide kuningad, keda Paides alates 2005. aastast eestlaste muistse nelja kuninga legendi raames ametisse on määratud. Ühtekokku kuulub kuningate nõukokku 31 endist ning praegust kuningat. […] Tähistamaks jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva, haaravad ohjad enda kätte Paide Kuningad. Paide Raekojas kuulavad Kuningad ära linnakodanike soovunelmad, et need tänastele linna- isadele üle anda. Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid, nii kodulinnas kui ka väljaspool. Kui esimesed kaks põlvkonda Paide linna kuningaid määrati jaanipäeva aegu ametisse linnarahva
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14
raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kellega abiellus 2. juulil 1917. Nad said poja Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918. Augustis 1918 vabastati Oskar Luts sõjaväest ja ta hakkas koos perega tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". 8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor-Eestilt" sisuliselt kuupalka. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut
täiendasid eeskaitserajatised - Rootsi kuningriigi sõjajõudude poolt projekteeritud bastionidee, reduutide ja raveliinidega kindlustussüssteem, nn Tallinna kindlus. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. 11. Kuidas köeti Pirita kloostrit? See oli köetav keldris asetseva hüpokaustahjuga, mille kuumenev õhk läbi põrandas või seinas olevate kanalite pääses elutuppa 12. Raekojas asuvad kunstiväärtused? Haruldasemate kunstiväärtuste hulka kuuluvad 14.-15. sajandist pärit nikerdatud pingileenid ning 16. sajandi seinamaalingud raesaalis 13. Kus asub Tallinna vanim tänavakell? Meister? Tallinna vanim tänavakell, 1684. aastal Christian Ackermanni valmistatud Pühavaimu kiriku kell, mis tiksus viimati 1994. aastal. 14. Kidas kujutati sümboolselt "Õiglust" ja "Rahu"? "Õiglust" kujutati naisekujuna, käes kaalud ja mõõk, "Rahul" käes palmioks. 15
hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad. Tähtsate pühakute mälestuspäevadel etendati nende piibliainelisi elulugusid. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes
Kogu selle asjaarmastajaliku arengujärgu vältel oli juhtivaks Tartu "Vanemuine", mis August Wiera käe all kujunes juba poolkutseliseks teatriks. Kunstiliselt asetus selle kõrgaeg 1880. astatesse, kui katsetati ka maailmaklassikaga. Hiljem jäi Wiera oma jantide ja laulumängudega kiiresti esile tõusva harituma kihi nõudmistest Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789. aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870
Linn oli jagatud neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks: Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Igasse jaoskonda määras raad jaoskonnaülema kelle ülesandeks oli kontrollida määruse täitmist ja korraldada kustutustöid. Iga jaoskonnaülem valis linnakodanike hulgast neli brandmeistrit, kes tulekahju puhul pidid organiseerima inimesed kustutustöödele ning neid juhtima. Jaoskondadel olid oma kustutusvahendid, mis asusid tähtsamates kohtades: raekojas, kirikute juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule. Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud. Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe hakati raekoja tornis tulekella lööma
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti.
tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Käsitöö keskaegses linnas Keskaegne käsitöö erines oluliselt sellest, mida meie oleme harjunud nägema suurtes vabrikutes ja tehastes
pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad.Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil.
läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Nii romaani kui gooti suurimad saavutused arhidektuuris on seotud kirikutega. Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. Selle iseloomulik uste, akende, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared jm. Üldjoontes oli romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne
Linnas oli suuri ehitisi nagu kirikud ja turuplats. Keskmise inimese elumajad olid 2-3 korruselised- 1. korrus oli tavaliselt töökoda, 2. korrusel olid elutoad ja 3. korrus oli laoruum. Öösel suleti aknaluugid ja mindi magama. Majade uhkemad küljed olid tänavate pool. Tänavad olid tavaliselt kitsad. Peatänavad viisid turuplatsini. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja,
See oli minu arvates üks huvitavamaid peatükke. Keskaegsetesse linnadesse koondus käsitöö ja kaubandus. Linnad ei olnud väga rahvarohked. Linnades oli surevus suurem kui sündivus ja enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Hügieenitingimused olid halvad ja nakkushaigused tapsid suuri masse. Peamised keskaegset linna ja linlasi ähvardavad hädad olidki tulekahjud, sõjad ja katk. Linna juhtis linnanõukogu ehk raad. Raad käis koos raekojas. Raekoja allkorrusel asusid kaupluste ruumid ja linna apteek, keldris aga peenema seltskonna joomakoht. Paljudes linnades peeti raekojaesisel väljakul paar korda nädalas turgu. Raekoja plats oli linnaelanikele peamine kogunemiskoht. Linnas elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik, see andis õiguse olla käsitööline. Reklaam ja konkurents tsunfti liikmete vahel oli keelatud. Tsunfti kuuluvate
annaabi.ee 
