Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül
Enamus sööke sisaldab rasvu, niiet juba toitudes tarbime me hulgaliselt rasvu, kes vähem, kes rohkem. Kuid mis need rasvad siiski on, kuidas neid liigitatakse ja kuidas mina nendega seotud olen? Rasvad on glütsereeni ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul
maltoosi hüdrolüüs C12H22O11+H2O--- C6H12O6 + C6H12O6 17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud
1. Keemiline ahelreaktsioon Vesiniku (H2) ja kloori (Cl2) ühinemine ahelreaktsioonina toimub läbi vabade radikaalide tekke. Piisab ühe vaba radikaali (H või Cl) olemasolust, et see reageeriks mõne Cl2 või H2molekuliga tekitades ühe soolhappe (HCl) molekuli ja uue vaba radikaali, mis omakorda alustab uut keemilist reaktsiooni. 2. Elektronlaviin Elektronlaviin tekib tugevas elektromagnetväljas vabade elektronide olemasolu korral. Elektromagnetvälja poolt kiirendatud elektronid põrkuvad vastu aatomeid ja ioniseerivad neid. Selle tulemusena tekib järjest rohkem vabu elektrone, mis omakorda kiirendatakse elektromagnetvälja poolt ning mis löövad lahti uusi vabu elektrone. Niimoodi tekib näiteks elektriline läbilöök dielektrikus. 3
Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained jne Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape
H-C-H H-C-OH H-C-C-OH H H H H metaan metanool etanool Alkoholid sisaldavad O ja H ühendit! Ei tohi sisaldada kaksiksidet. Alkaan Radikaal Alkohol R-OH CnH2n+2 CnH2n+1 CnH2n+1OH n= 1 Ch4 Ch3 Ch3OH n=2 C2H6 C2H5 C2H5OH n=3 C3H8 C3H7 C3H7OH jne Radikaali iseloomustab poolik side (võib tekkida pürolüüsi käigus), seal on 1 vesiniku võrra vähem kui alkaanis. Kui aga radikaalile lisada OH saab alkoholi. Alkaanide oksüdeerumisel on võimalik saada vastavaid alkohole. Alkoholid ise oksüdeeruvad ise ka edasi. Pohmelli põhjus on alkoholi oksüdatsiooniproduktid, mis ladestuvad organismi. 2 süsinikuga aldehüüdi mürgistus ongi pohm. Pohm lõppeb .... Alkohol imendub Co2ga koos kergemini! Alkoholid põlevad.
SÜSINIKU KEEMIA. ALKAANID. Kordamisküsimused Õpik lk. 10-44 TEOORIA: 1. Alkaanide mõiste 2. Alkaanide füüsikalised omadused 3. Alkaanide füsioloogilised omadused 4. Radikaali mõiste 5. Alkaanide kasutusalad lähtuvalt nende omadustest ÜLESANDED (töövihikust ülesanded lk 3-18): 1. Ülesanded kordamiseks TV 1.1 1.4 2. Oska kirjutada erinevaid valemeid ja struktuurivalemeid TV 1.5 3. Oska määrata süsiniku keskmist ja iga süsiniku oksüdatsiooniastet TV 1.6 4. Oska anda alkaanidele nimetusi ja kirjutada nimetuste järgi erinevaid struktuurivalemeid TV 2.1 C - H 5. Oska moodustada isomeere ja anda neile nimetusi, oska leida isomeere TV 2
Amplituud Erinevad kasutused: Raadiolained - side Mikrolained - mikrolaineahi Infrapunakiirgus - soojuskiirgus Nähtav valgus – inimsilmaga nähtav Ultraviolettkiirgus - meditsiin Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi teadlased väidavad, et maapiirkonnas mobiiltelefoniga kõnelemine võib tõsta
* leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool
kõrbema. 9. Mingil põhjusel juba rääsunud õli, millel on kibe, mõru või hapu kõrvalmaitse, ei tohi kasutada. 10. Rafineeritud õlid on kõrge kalorsusega toiduained, mis peale lipiidide teisi toitaineid ei sisalda. Füüsikalised omadused Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...) Keemilised omadused 1) Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib
rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radikaalidega. AMIIDID on ammoniaagi ja eetri vahelised reaktsioonisaadused. KETOONID on orgaanilised ühendid, mille molekulides 2 radikaali on seotud ketorühmaga. VALGUD on aminohapete polükondensaatorid, milles aminohapped on seotud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE tekib aminohapete omavahelisel reageerimisel. ESTRID on alkoholi ja karbüksüülhapete reaktsioonisaadused. ISOMEERIA on nähtus, kus sama koostisega ühenditel on erinev molekuli ehitus ja esinevad omadused. VALENTS on maksimaalne oksüdatsiooniaste. SIGMASIDE on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel.
alkoholaat+H2 Hüdroksüülrühm OH +H+eeter+H2O Alkoholid R-OH +O2aldehüüd/ketoon+ -ool H2O +O2CO2+H2O O kahe radikaali vahel Eetrid R-O-R +O2CO2+H2O -eeter Ammoniaagi vesinikud asendatud radikaalidega R-N-H R-N-R | | Amiinid R R +khapeamiid+H2O -amiin R-NH2 amino-
toodetakse orgaanilist ainet, eeskätt glükoosi.Toimub organismide kloroplastides.Koosneb kahest staadiumist:1.Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valguse käes. Valgusstaadiumil on kaks fotosüsteemi, kus neelatakse valgust:1)Fotosüsteem II:egastatud elektroni energia arvel toimub vee fotooksüdatsioon e. vee molekuli lõhustamine. Vaba elektron ühineb veest tekkinud vesinikiooniga. Iooni elektriline tasakaal kaob, see laguneb atomaarseks vesinikuks ja OH radikaaliks. Iga neli OH radikaali annavad tagasi 2 molekuli vett. Vesinik seotakse NAD-ga. Vee molekuli lõhustumisel vabaneb vaba hapnik, mis eraldub atmosfääri. Seega valgusstaadiumis saadakse kahe molekuli vee kohta üks molekul hapnikku neng neli molekuli vesinikku.2)Fotosüsteem I:toimub ergastatud elektroni energia arvel NADH2 süntees. Valgusstaadiumi reaktsioonides saadakse ATP ja NADPH2- te. Ehk vee molekulist on eraldatud vesinik ja toodetud edasisest rektsioonst ATP- d.2
ained Hüdrofoobsus vett tõrjuvad Oksüdeerumine kõik orgaanilised ained on redutseerijad st. nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel Täielik oksüdeerumine siis kui mingi aine põleb täielikult Mittetäielik oksüdeerumine aine ei põle täielikult ja eraldub tahm Paralüüs aine lagunemine kõrge temp toimel. Radikaal osake, mille mingil orbitaalil asub üksik paardumatu elektron Radikaalne dissotsiatsioon radikaali tekkega katkeb C C side Rekombineerumine radikaalide taasühinemine Ahelreaktsioon radikaal ründab stabiilseid molekule ja toimub mitu korda erinevateks aineteks üleminek. Põlemis reaktsioon. CH4+2O2=CO2+2H2O CH6+Cl2=CH3Cl+HCl
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid.
Siis nimetadakse neid ühendeid aldehüüdideks. Aldehüüdide homoloogiline rida on HCHO- metanaal üldvalem R-CHO CH3CHO- etanaal C2H5CHO- propanaal C3H7CHO- butanaal Aldehüüdid on karbonaalühendid, mis sisaldavad aldehüülrühma. Ketoonideks nim org ühendid milles karboksüülrühm CO on seotud radikaaliga. O R-C-R CH3- CO-CH3 (ketoon) atsetoon Aldeküülide nim lõpp on aal. Kusjuures arvestadakse alküül radikaali nimetusega. Nt : 2 hüdroksüü pentanaal ja 3klorobutanaa, stuktuur valemiga: C4H9CHO- pentanaal CH3-CH2-CH2-CH2- CHO- pentanaal CH3-CH2CH2-CH-CHO 2hüdroksüülpentanaal OH C3H7CHO- butanaal CH3- CH2-CH-CHO- 3klorobutanaal Cl Ketoonide nim kasut kõige rohkem rahvapäraseid treviaal nim peale selle sõib ketooni nim veel funksionaal nometatouri järgi nim süsivesinik rühmad ja lisades liite ketoon. Füüsikalised omadused Aldehüüdidest metanaal on gaasiline aine
tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub kaks radikaali, radikaalilised reaktsioonid(homogeenne liitumine, homolüütiline katkemine) Heterolüütiline katkemine keemilist sidemet moodustanud elektronpaar jääb ühe fragmendi juurde, moodustuvad katioon ja anioon. Polaarsed reaktsioonid (heterogeenne liitumine, heterolüütiline katkemine) iooniline on polaarse erijuht. Brönsted: Hape on aine, mis loovutab prootoneid Alus on aine, mis seob prootoneid
jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Mitmeastmelised reaktsioonid, milles moodustub vaba radikaal (paadumata elektroniga osake), mis initsieerib reaktsiooni, ning milles seda radikaali taastoodetakse Ahelreaktsioonid, eriti hargneva ahelaga, võivad viia plahvatusteni kui eralduvat soojust ei juhita piisavalt efektiivselt süsteemist välja. (2) Tohmsoni aatomimudel kujutas endast rosinakuklit, kus positiivsed osakesed on ühtlaselt jaotunud massiks ja negatiivsed osakesed on selle sees väikeste gruppidena. Planetaarses aatomimudelis liiguvad elektronid kindlatel orbiitidel, tuum on koondunud keskele. Kogu mass on tuumas. (Rutherford)
avastasid, et bensoüülrühm C 6 H 5 CO- võib muutumatult üle minna reaktsioonides ühest ainest teise. See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga. RADIKAALid (lad k- juur) on org ainetes esinevad tervikrühmitused, mis ei lagune keemilistes reaktsioonides ja käituvad nagu aatomid anorgaanilistes ainetes. Radikaalid koosnevad vaid C ja H aatomitest, kus C on neg laenguga ja H on pos laenguga (osalaengu mõistet ei olnud veel) ja seostuvad omavahel elektriliste jõududega. Esimese radikaali tegi kindlaks Gay-Lussac ja Thenard 1810 uurides sinihapet ja tsüaniide. Nad avastasid, et CN rühm käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini
avastasid, et bensoüülrühm C 6 H 5 CO- võib muutumatult üle minna reaktsioonides ühest ainest teise. See avastus seostus Berzeliuse radikaalide teooriaga. RADIKAALid (lad k- juur) on org ainetes esinevad tervikrühmitused, mis ei lagune keemilistes reaktsioonides ja käituvad nagu aatomid anorgaanilistes ainetes. Radikaalid koosnevad vaid C ja H aatomitest, kus C on neg laenguga ja H on pos laenguga (osalaengu mõistet ei olnud veel) ja seostuvad omavahel elektriliste jõududega. Esimese radikaali tegi kindlaks Gay-Lussac ja Thenard 1810 uurides sinihapet ja tsüaniide. Nad avastasid, et CN rühm käitub analoogselt halogeeni aatomiga, st on nn pseudohalogeen ehk ditsüaan (CN) 2 . Liebig töötas pikemat aega GISSENI Ülikoolis keemiaprofessorina, rajas kaasaegse keemialabori ja arendas välja tugeva laboratoorse õppetöö. Tal oli palju õpilasi ja ta rajas tugeva keemiakoolkonna Saksamaal . Ta tegeles biokeemiaga, uuris koevedelikke, verd, uriini
Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas. Pärast kommuistide valitsusest eemaldamist 4.V.1947 liitus Prantsusmaa 1948 Marshalli plaaniga, asetus NATO-sse ja laiendas Vietnamis koliniaalsõda. Paindlikku poliitikat ajav pahempoolse radikaali P.Mendes-France`i valitsus pidi pärast seda, kui koloniaalvägi Dien Bien Phu lahingus 7.V 1954 lüüa sai, lõpetama Vietnami sõja ja 20 VII 1954 alla kirjutama Vietnami, Laost ja Kampucheat käsitlevale kokkuleppele. USA ja Suurbritannia survel kirjutas P. Mendes-France samal aastal alla Pariisi kokkulepetele, millega Saksamaa Liitvabariik võeti NATO-sse. 1.XI 1954 algas koloniaalsõda Alzeerias. 1956 tunnustas G. Mollet´ valitsus Tuneesia ja Maroko iseseisvust. 1957 osales
Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsaim esindaja Eteen CH2=CH2 Füüsikalised omadused: Alkeenid ei lahustu vees, kergesti lahustuvad orgaanilistes lahustites Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu
Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R CO R', radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga, saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutatakse järelliidet oon. Ketoonid on narkootilise toimega ning kahjustavad närvisüsteemi, ärritavad limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on vähem mürgisemad kui on aldehüüdid. Ketoone saadakse: 1. sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel; 2. alkoholide katalüütilisel dehüdrogeenimisel peenestatud Cu ja Ag manulusel; 3
täitmisega teiste osakeste arvel. · Dissotsiatsioon-rekombinatsioon -kovalentselt sidestatud molekuli lõhustumine vabadeks radikaalideks ja radikaalide ühinemine kovalentselt sidestatud molekuliks · Liitumis-eraldumisreaktsioon võimalik ainult kordse sidemega substraadi osavõtul · Vabaradikaalne asendusreaktisoon -protsess, kus vaba radikaal sidestub substraadiga kus on ka teine radikaal, tõrjudes välja mõne teise radikaali. Elektrofiilid ja nukleofiilid (happelisus ja aluselisus). Nukleofiilil on vaba elektronipaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Happed on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootonit loovutavad ja Tugevad: OH-, CN-, OR-, R-NH2 mida vähem tekkinud anioon seda tagasi liita soovib. Nõrgad: R-COO-, Hal-, H2O, R-OH Alused on seda tugevamad, mida hoolsamalt nad prootonit liidavad ja mida
kujutavad endast mitmesuguste estrite segu, siis ei ole rasvadel ka kindlat sulamistemperatuuri, vaid temperatuuri tõustes nad aeglaselt pehmenevad. Sellepärast iseloomustatakse rasvu sagely tahkumistemperatuuriga. Rasvade agregaatolek sõltub rasva koostisse kuuluva rasvahappe radikaalist. Kui rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, siis on rasv toatemperatuuril vedel. Mida rohkem rasvhappe radikaalis kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv aga tahke. Vedelaid rasvu nimetatakse rasvõlideks ehk lihtsalt õlideks. Nendeks on taimerasvad, hülge- ning vaalarasv. Rasvad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes- eetris, alkoholides, estrites, atsetoonis, bensiinis jm.. Rasvu iseloomustavad järgmised eripärad: 1.Suhteliselt kõrge keemistemperatuur 2. Kõrge keemiatemperatuuri kõrval on rasvadel võrdlemisi madal sulamistemperatuur 3. Kõrge toiteväärtus
aldeküüdidorgaanilised ühendid, mis sisaldavad aldeküüdrühma ja vesiniku samaaeglselt betoonidorgaanilised ühendid, mis sisaldavad keto rühma karboksüülhapeorgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma amonihappedühendid, mis sisaldavad lisaks karboksüülrühmale ka aminorühma amiidkarboksüülhapetest tuletatud ühendid, kus hüdroksüülrühm on asendatud LH2 rühmaga ehk aminorühmaga eetridorgaanilised ühendid, kus kaks süsivesiniku radikaali on ühendatud hapniku aatomiga estridühendid, mis on saadud karboksüülhapete ja alkoholide ioonidest halogeenalkaanidalkaanid, mille molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit ja need on asendatud halogeeni aatomitega areenühendid, milles esineb tervelt süsiniku tsüklit hõlmav pielektronpilv sahhariididpolühüdroksüülühendid, kus vesiniku ja hapniku aatomite vahekord vastab veemolekulidele polümeerkõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktruuriühenditest
(Tabel 3). Inimene ja atmosfäär on väga tihedalt omavahel seotud, kuna atmosfäär loob inimeste jaoks soodsad elutingimused. Inimene hingab sisse päevas 10 15 m3 õhku 3 ja viibib pidevalt atmosfääri mõjusfääris. 1 cm õhku sisaldab 2,69.1019 erineva aine molekuli. Neist 1014 (~ 10 ppm = osakest milj. kohta) on lisandimolekulid ( ~10-3 %). 1 3 cm õhus on ka 100 - 1000 aeroiooni, ~106 radikaali, ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2.105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimetegevus mõjutab atmosfääri koostist pikapeale, rikkudes sellega meile eluks vajalikku õhu koostist. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: (tolm, autode hei1)liiklusest tgaasid NOx, CO, benspüreen, aromaatsed süsivesinikud ),
suuda neid hüdrolüüsida ning sellepärast lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Biolagunev e. biodegradeeruv kokkupuutel mullaga laguneb kiiresti ,ei reosta loodust 2. Nimetused Estrid: Põhimõte on sarnane karboksüülhapete nimetusele. Nimetuse tuletamiseks tuleb esmalt vaadata, millise happe estriga on tegemist, see annab estri nimetuse lõppliite. CH3COOCH3(etanaat); HCOOCH3(metanaat); CH3CH2COOCH2CH3(propanaat). Täieliku nimetuse tuletamiseks tuleb lõppliite ette märkida radikaali nimetus. Siis saab valemitele vastavateks nimetusteks: metüületanaat, metüülmetanaat, etüülpropanaat. Ehk: nimetus algab funktsionaalrühmas vesiniku asendunud alküülrühma nimetusest ja järgneb happeaniooni nimetus, kus sõna 'hape' on asendatud lõppliitega aat. Amiidid: Nimetus sarnane karboksüülhappe nimetusele, kus sõna 'hape' asendatakse liitega amiid. Nimetamine algab sealt, kus on NH2 rühm. CH3C (etaanamiid). NH2 rühmas võivad olla ka H'd asendatud R-rühmaga.
Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. Mida hõredam õhk molekuliga ja tekib osoon. Stratosfääris lagundavad osooni peamiselt katalüütilised reaktsioonid, mis haaravad endasse homogeenseid gaasifaasi seda tumedam taevas. Bougueri seadus- Neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise reaktsioone aktiivse vaba radikaali perekondadest. Kloori ja broomiühendid atmosfääris põhjustavad osooni lagunemise. Atmosfääri vertikaalne paksuse korra. I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - struktuur- kihiline, Troposfäär 20km; Stratosfäär 50km; Mesosfäär 85km; Termosfäär 690km;Eksosfäär 500-10000km. Atmo aersool: pinnasetolm neeldumistegur (neeldumiskoefitsient)
· Steroidid · Terpenoidid Samuti võib lipiide eristada seebistumisvõime või struktuuri järgi (liht-, liit-, tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Looduses omab erilist tähtsust toiduenergia säilitamises, olles loomades akumuleerunud rasvadepoodesse ja kõrgemates taimedes seemnetes. Glütserofosfolipiidid on peamised rakumembraani ,,ehituskivid". Molekul on amfipaatne, kaks hüdrofoobset rasvhappe radikaali ja fosforhappejääk, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid. Tänu sellele tegib molekulis polaarne tsenter. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum. Levinuim loomne steool on kolesterool, mis tagab rakumembraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Väga tähtis on kolesteroolist toodetud sapphapped, steroidhormoonid ja D-vitamiin. Taimedes omavad sarnast funktsiooni fütosteroolid. Praktika 1.3.1 Rasvapleki proov
Metaani plahvatusohtliku segu alumine piir on 5% (vt lk 23), seega siis võiks enam-vähem (5% × 15 m 3 ) ohutult lekkida kuni = 0,75 m 3 (750 dm 3 ) gaasi. 100% Hoiatus! See arvutus on tehtud köögi koguruumala suhtes. Lekkiva kraani juures moodustub plahvatusohtlik gaasisegu varem, kui kogu köök gaasiseguga täitub. 2.4. Alkaanide omadused (lk 41) 1. Radikaali määratlus on toodud lk 37. Eristage reaktsioone, mis võivad toimuda radikaalide endaga (nt rekombinatsioon ehk omavaheline ühinemine molekuliks) ja reaktsioone, mis kulge- vad radikaalide tekkimise ja nende edasise reageerimise teel. Viimastest on juttu lk 3840. 3 2. Radikaalil on paardumata elektron ja seetõttu on ta kõrge energiaga ebastabiilne osake. Radikaal
aatomeid.; Küllastunud või küllastumata C-ahel.; Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis.; Palmit(iin)hape CH3-(CH2)14-COOH rasvades ja õlides sagedane küllastunud rasvhape.; Ole(iin)hapeCH3-(CH2)7- CH=CH-(CH2)7-COOH laialt levinud küllastumata rasvhape. RASVAD - Rasvad on glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete triestrid - triatsüülglütseriidid. Lihtsad triatsüüglütseriidid (looduses esinevad harva) sisaldavad kolme ühesugust rasvhappe radikaali. Looduses esinevad vaidavalt segatud triatsüüIglütseriidid, mis sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. TRIATSÜÜLGLÜTSERIIDIDE TEKE - Glütserooli polaarsed hüdroksüülrühmad reageerivad üksteise järel kolme rasvhappe polaarsete (ioniseerunud) karboksüülrühmadega, moodustades neutraalsed estersidemed. Seetõttu on rasva molekulid apolaarsed, hüdrofoobsed. RASVADE REAKTIIVSUS - Rasvade keemilised omadused on tingitud
Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1. Leian peaahela. 2. Nummerdan kõik peaahela süsiniku aatomid ühest otsast teise (nummerdamise suund nii, et kõrvalahela jaoks oleksid väiksemad numbrid). 3. Kõrvalahela asend märgitakse peaahela süsiniku aatomi numbriga, mille juurde ta kuulub. 4. Mitme ühesuguse radikaali puhul esitatakse nende arv eesliidete di-, tri-, tetra- jne abil. 5. Radikaalid nimetatakse tähestikulises järjekorras
Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1. Leian peaahela. 2. Nummerdan kõik peaahela süsiniku aatomid ühest otsast teise (nummerdamise suund nii, et kõrvalahela jaoks oleksid väiksemad numbrid). 3. Kõrvalahela asend märgitakse peaahela süsiniku aatomi numbriga, mille juurde ta kuulub. 4. Mitme ühesuguse radikaali puhul esitatakse nende arv eesliidete di-, tri-, tetra- jne abil. 5. Radikaalid nimetatakse tähestikulises järjekorras
nitroimidasoolid anaeroobide tsütoplasmas oleva • Preparaadi vähenenud metroimidasool anaeroobsed mikroorganismid, algloomad – seedetrakti- ja (bakteritsiidne) reduktaasi abil aktiveeritakse omastatavus vaginaalinfektsioonid. ravim, tekib kõrgelt • Radikaali neutraliseerivad tsütotoksiline vaba radikaal, mis rakusisesed ensüümid seostub DNA-ga, tekitab kromosomaalseid katkestusi.
Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . 3 Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1. Näiteks CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3 Nummerdame peaahela paremalt vasakule nii tulevad väiksemad numbrid ja tulemuseks on heksaan Metüülradikaale on 3 , seega trimetüül Paiknevad metüülid 2., 2. ja 5. Peaahela C juures, seega 2,2,5- Kokku : 2,2,5-trimetüülheksaan
moodustab hape anhüdriidi. Ammoniaagi või amiiniga moodustab hape ammooniumisoola, mis kuumutamisel annab amiidi. 15. Karboksüühapete derivaadid (omadused, saamine). Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape vastavale derivaadile omase liitega. Soolal ja estril on niisuguseks liiteks aat või karboksülaat, amiidil amiid või karboksamiid, nitriilil nitriil või karbonitriil ja anhüdriidil anhüdriid. Halogeniidi nimetamisel lisatakse radikaali R-CO-nimetusele lisatakse liide -fluoriid, -kloriid, -bromiid või jodiid. Isotsüaniidi nimetamisel lisatakse radikaali nimetusele liide isotsüaniid. Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras
tühjale orbitaalile doonor. NUKLEOFIIL ÜHINEB ELEKTROFIILIGA, ELEKTROFIIL EI ÜHINE ELEKTROFIILIGA. NUKLEOFIIL EI ÜHINE NUKLEOFIILIGA. Radikaalid- paardumata elektroniga osakesed. On neutraalsed aatomirühmad. Mille koostisse kuulub aatom, mille ühel orbitaalil on paardumata elektron. Radikaalid püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates.tavaliselt kaasneb sellega uue radikaali teke. Ründav osake- reaktsiooni alustav osake. Reaktsioonitsenter- nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter v radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake. Lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake. Katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel. Delokalisatsioon- ehk laialijaotumine on seotud bi-elektronsüsteemidega: kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. Hüdrofiilsed ained- millel tugev vastastikmõju veega
saama toidust. Looduslikel küllastumata rasvhapetel on kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonid, mistõttu on ahel kujult väändunud. Kuna trans-konfiguratsioonis küllastumata rasvhapete ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning kujutavad endast amfifiilseid molekule, kus on kaks rasvhappe radikaali (hüdrofoobne osa) ja fosforhappejääki (sellele seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter). Oma amfifiilsuse tõttu saavad nad moodustada vesikeskkonnas struktuure nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide e steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen (3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis C-3 asendis on hüdroksüleeritud. Seeläbi saavad rasvhapped estreid moodustada, andes steriide.
kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu)
salvide valmistamisel. Tserüülalkoholi ja müritsüülalkoholi esineb estrina meevahas. Allüülalkoholi kasutatakse mitmete sünteeside puhul. Paljusid teisi alkohole kasutatakse nii parfümeeriatööstuses kui ka mingite ainete sünteesimistel. Metanooli kasutatakse vastava aldehüüdi tootmiseks, mitmesugusteks sünteesideks ja etanooli denatureerimiseks. Eetriteks nimetatakse ühendeid, milles kaks radikaali on ühendatud hapniku aatomiga. Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused. Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, milles üks vesiniku aatom on asendunud alkosürühmaga R O . Eetrid moodustuvad alkoholaatide toimel süsivesinike halogeenderivaatidesse. Sümmeetrilised eetrid moodustuvad alkoholide kuumutamisel väävelhappega (ka fosforhappega, tsinkkloriidiga). Reaktsioon kulgeb üle etüülvesniksulfaadi, mis reageerib alkoholiga moodustades eetri.
1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Üldreaktsioonid ( biureedireaktsioon ) on omased kõikidele valkudele, erireaktsioonid (Mulderi, Milloni, tiooli) on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Polaarsed mitteionogeensed radikaalid, ionogeensed radikaalid (happelised ja aluselised), apolaarsed radikaalid. 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys
Need on tähtsad puu-ja köögiviljades ning seentes (lõhnavad nagu muru- ja kurgisarnaselt lõhnavad aldehüüdid). Heksanaal, 3-cis-heksenaal (,,leheline aldehüüd"), 3-cis-6-cis-nonadienaal ja 1-okteen-3(R)- ool (seene-sarnane). -lagunemine Süsivesinikud, estrid Küllastumata C11 süsivesinikud, mis omavad tähtsust kui aroomiühendid on 1,3-trans-5-cis- undekatrieen ja 1,3-trans-5-cis-8-cis-undekatrieen. Need moodustuvad -oksüdatsioonil, lipokügenaasi katalüüsil, radikaali oksüdatsioonil karbooniumioonideks ja dekarboksüleerimisel. Sünteesitakse ainult tervetes rikkumata rakkudes, vastavalt reaktsioonivõrrandile: R-CO-SCoA + R'-OH R-CO-O-R' + CoASH Laktoonid Nimi Aroom Leidumine 4-nonanoliid Rasva sisaldav toit, näkileib, Kookosõli meenutav, rasvane
Seega funktsioneerivad vastavad ühendid kui prosteetilised rühmad. Nende funktsioon on vastavate ensüümide varustamine redoksreaktsioonides osalevate tsentritega, mis liidavad või loovutavad elektrone. FAD ja FMN koosseisu kuuluv isoalloksasiini tsükkel võib liita-loovutada elektrone ühekaupa, ehkki mobiilsete elektronide koguarv vastavates reaktsioonides on kaks. Selline võime on sageli kriitilise tähtsusega bioloogilistes protsessides. Osaliselt redutseeritud vorm sisaldab radikaali, mida tuntakse kui semikinooni. Selline radikaalne vorm on suhteliselt stabiilne ja tema olemasolu võimaldabki elektrone loovutada ka ühekaupa. Sellega on tagatud teatud paindlikkus, mis tuleb kasuks ühe ja kaheelektroniliste ülekandeprotsesside omavahelisel sidumisel. Flavinoidsed ja nikotiinamiidsed koensüümid on olulised elektronide kandjad mitmesugustes bioloogilistes protsessides, olles kasutatavad mitme redoksreaktsioone katalüüsiva ensüümi poolt
esine ja komplikatsioonid mida arstid kõige enam kardavad on infektsioonid ja need on mõõdetud CRP taseme järgi. Uurginguid sellel teemal kas esineb muutusi põletikumarkerites ja nende efekti kohta poole uuritud. Oodetakse et igasugused muutuse mõõdetud parameetrite puhul võivad anda tuleviku viideid kuidas käituda terapeutiliselt/sekkuda terap. Näiteks kui esineb pikaajaline leukotsüütide ja endoteeli aktivatsioon THR ja TKR järgselt, siis anti adhesiooni molekulid ja vaba radikaali püüdjad võivad aidata vähendada leukotsüütide ja endoteeli aktivatsiooni vastvalt ning vähendades see läbi ka põletiku kulgu postoperatiivselt. See asjaolu võib omada omakorda olulist mõju seoses edasise ortpeediliste traumade ravi strateegiaga . Mõlema opi puhul oli 3 naist ja 2meest grupis. Enne opi võeti veeniproov, mis oli algmõõtmeks selle konkreetse patsiendi jaoks. Opi ajal olid narkoosi all. Peale opi võeti kanüülist vereproov 1,3 ja 5 päeval
seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. 7.Kirjutada üldistatud struktuurvalemid ja iseloomustada keemilise ehituse järgi: a) Rasvad - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali on rasv vedel - õli. Triatsüülglütserool neutraalne rasv; glütserool, mis on estersidemete kaudu ühendatud kolme atsüülrühmaga. b) vahad - aineklass estrite rühmast. Nende hulka arvatakse kõik kõrgemate rasvhapete estrid kõrgemate alkoholidega (välja arvatud glütserooliga). Agregaatolekult on vahad kas poolvedelad või tahked. Enamikku vahasid iseloomustavad järgmised tunnused: · plastilisus tavatemperatuuridel
halogeenidega. Halogeeni molekul võib polariseeruda polaarse lahusti (vee) mõjul ja halogeenis võivad eristuda selle tagajärjel osalaengud. Alkadieeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkadieeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Liitumisreaktsioon halogeenidega: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + Br2-> CH2Br - CHBr-CH2-CH=CH2 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi.
Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. Maapinnast kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise < 200 nm kiirguse mõjul, päikesekiirgust neelavate osakeste puudumise tõttu, kuni 1200oC-ni. 11. Nimetage põhilised radikaalid, mis osalevad keemilistes muundumistes troposfääris. Illustreerige valemitega. Tooge ühe reaktsiooni võrrand iga radikaali kohta. Vaba radikaal on paardumata elektronidega aatom ning molekul. Kõige tähtsam radikaal on hüdroksüülradikaal. See võib tekkida hüdroksüülradikaal võib suurematel kõrgustel tekkida vee fotolüüsi tagajärjel: Kõige sagedamini eemalduvad hüdroksüülradikaalid troposfäärist reageerides metaaniga või süsinikoksiidiga: Metüülradikaal reageerib hapnikuga suure reaktsioonivõimega metüülperoksüülradikaali moodustamisega:
kaaliumfenolaat 1.1. Eetrid Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alkoksü-rühmadega R-O. R-O-H alkoholid R-O-R' eetrid, kus R' on süsivesinikradikaal (alküülradikaal) Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse eetri nimetus vastava tüviühendi nimetusest alkoksürühma näitava eesliitega (metoksü-, etoksü-). CH3-CH2-CH2-O-CH3 - metoksüpropaan Lihteetri puhul võib nimetuse moodustada ka vastava radikaali nimetusest, lisades liite eeter. Kasutatakse rohkem sümmeetrilise ehitusega eetrite puhul. Näiteks CH3-CH2-O-CH2-CH3 -dietüüleeter (aga võib ka etoksüetaan) CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 -etüülpropüüleeter 1-etoksü-3-kloropropaan (ehk etüül-3-kloropropüüleeter) 1,2-dimetoksüetaan tsüklopentüületüüleeter butüülmetüüleeter 1.2. Aldehüüdid
Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne). P-elemendid d-elektronid tugevalt seotud, kui täidetud, ei anta enam ära. Ga[Ar] 3d104s24p1 Ga3+[Ar]3d10. D- elemendid enne s-elektronid ja siis d-elektronid. Fe[Ar]3d64s2 Fe3+(2+)[Ar]3d5(6); N1s22s22p3 1s22s22p6 = [Ne] 12. Joonistage Lewisi struktuurid molekulile, radikaalile ja ioonile. nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks. Formaalse laengu järgi saab aru, kas anioon või katioon. Sidemed aatomite vahel saavad olla delokaliseeritud nii et nad ei ole sideme kordsed. Sideme kordsed saavad olla mittetäisarvuline. Formaal laeng V-(2L+S). V-
annaabi.ee 
