Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanide kujutamise viisid (0)

1 Hindamata
Punktid
Alkaanide kujutamise viisid: H H
Täielik struktuurivalem : H C C H
Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H
Summaarne valem: C4*H10
Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained)
Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus.
Alkaanide kasutamine ja omadused:
* Metaan – lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa .
*Propaan ja butaan – vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga.
* Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised . Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt.
o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda.
Mõisted:
Valents – näitab mitu sidet võib antud aatomil olla.
Tetraeedriline süsinik – nelja üksiksidemega süsinik
Hargnev ahel – süsinikahel hargneb mitmeks ja on seotud naabersüsinikega
Hargnemata ahel – süsinikuahel on ühe pika ahelana
Tsükliline ühend – suletud süsinikahel
Alkaanid – orgaanilised ühendid, kus süsinike vahel on kovalentne üksiksida
Isomeer – ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained
Hüdrofoobsus – vett tõrjuvad
Oksüdeerumine – kõik orgaanilised ained on redutseerijad st. nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel
Täielik oksüdeerumine – siis kui mingi aine põleb täielikult
Mittetäielik oksüdeerumine – aine ei põle täielikult ja eraldub tahm
Paralüüs – aine lagunemine kõrge temp toimel.
Radikaal – osake, mille mingil orbitaalil asub üksik paardumatu elektron
Radikaalne dissotsiatsioon – radikaali tekkega katkeb C C side
Rekombineerumine – radikaalide taasühinemine
Ahelreaktsioon – radikaal ründab stabiilseid molekule ja toimub mitu korda erinevateks aineteks üleminek.
Põlemis reaktsioon .
CH4+2O2=CO2+2H2O
CH6+Cl2= CH3Cl +HCl
Alkaanide kujutamise viisid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SaSsS Õppematerjali autor
kogu vajaminev info alkaanide kohta

Sarnased õppematerjalid

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid
4
doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel ­ olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

Keemia
Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus
5
doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

Nummerdamist alustatakse sellest peaahela otsas, kus asendusrühmad on ahela otsale kõige lähemal. b) Antakse alkaanile nimi vastavalt sellele, kui palju on peaahelas süsinikke c) Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne) 2) Molekuli ehitus · Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega. · Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet) · Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º

Keemia
Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid
15
doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria................................................................................................................................7 Alkaanide keemilised omadused........................................................................................... 7 Halogeeniühendid..

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II
5
docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

rekursiooni- ja keerukusteooria
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Keemia
Alkaanid - referaat
5
docx

Alkaanid - referaat

Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide ­aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan ­ penta, heksaan ­ heksa jne).

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun