Lisaks kontrollib üle ka hinnad mis on kokku lepitud tellimise hetkel. Arve vastab tellitule ja tootmisjuht kinnitab saabunud arve ning saadab edasi juhatusele kinnitamiseks. Kui kaup ei vasta tellitule või on praak osaliselt, saadetakse info koos reklamatsiooni dokumendiga tarnijale tagasi ja vastavalt kokkuleppele saadetakse uus kaup või juurde puuduvad osad. Peale kogu kauba kätte saamise kinnitatakse alles arve tootmisjuhi poolt. Peale juhatuse kinnitamist liigub arve raamatupidamisse, kus toimub kontroll. Kas on vaja minevad kinnitused peal ning peale kontrolli teostab raamatupidaja vastavad kanded programmis ja teeb ülekande pangas. Protsess on lõppenud. Kui aga jõuab arve raamatupidamisse ainult ühe kinnitusega ehk ilma juhatuse kinnituseta siis saadetakse arve juhatusele uuesti kinnitamisse. Ja peale juhatuse kinnitamist teostatakse programmis vajalikud kanded. Algus, materjali vajadus
aktiva passiva (+15 000 87 365.- 87 365.- (-15 000 87 365.- 87 365.- →Oluline on jälgida, et peale majandustehingu toimimist oleksid bilansi aktiva ja passiva pooled endiselt võrdsed. 6 Kasutatud kirjandus: „Sissejuhatus raamatupidamisse. Raamatupidamise algkursus”, M.Rebane; A.E. Visberg, kirjastus Külim 1996 „Sissejuhatus raamatupidamisse“, koostaja Jaak Kütt, kirjastus Külim 2009 Õppematerjali koostas Helena Allikmaa 7
Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, 5 vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved. Arvete maksmiseks kasutatakse Sampo panka teenuseid, kus hoiustatakse eurod ja dollarid. Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 5 RAAMATUPIDAMISE DOKUMENDID 5.1. Müügidokumendid Müügiarved koostab müügiassistent ja edastab need kliendile. Müügiarved sisestab raamatupidamisse raamatupidaja. Müügiarvete laekumist jälgib raamatupidaja iga päev. Müügilepingud koostab müügiesindaja, allkirjastab juhatus, müügiarvete koostamise eest lepingus fikseeritud tingimustel vastutab müügiesindaja. Arvete edastamise eest vastutab müügiassistent. Klientide nõuetega tegeleb raamatupidaja. Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta koostamise käigus. Ebatõenäoliseks kantakse summad, kui need on laekumata 1 aasta
Ostu-, müügi-, rendi-, laenu-, ja muud lepingud Raamatupidamisõiendid 12 Alg- ja koonddokumente ei ole lubatud parandada ega kustutada ega teha nendes õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamisdokumendi järjekorranumbrile. 13 Dokumendi nimetus Raamatupidamisse Esitamise eest vastutav esitamise aeg isik Müügiarved tekkimisel müügijuht Ostuarved tekkimisel ostujuht Lähetusaruanne Hiljemalt 5 tp pärast lähetatu lähetuse lõppemist Majanduskulu aruanne Hiljemalt järgmise kuu Aruandev isik 3.tööpäeval Laoaruanne Nädala viimasel Mat.vast
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi
finantstehingu aruanded raamatupidamist reguleerivate õigusaktide järgi. Tööülesanded: Peamised tööülesanded Töötulemused ja kvaliteet Arvete korrektsus on kontrollitud ja Ettevõtte arvete tasumine õigeaegselt tasutud Kõik arved on kontrollitud ja õigesti Raamatupidamisse laekunud arvete kontroll ja konteeritud konteerimine Aruanded on esitatud statistikameti poolt Töö ja töötasu igakuiste, kvartaalsete ja aasta ettenähtud tähtaegadeks statistiliste aruannete koostamine ja esitamine Ettevõtte rahaallikate õigeaegne kajastamine, Rahakäibe liikumise aruandlus nende kasutamine ja rahajäägi muutused
arvepidajate seas. Pacioli traktaat koosneb 36st peatükist, mis sisaldavad väga põhjalikke ning üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning näiteid praktikas. 11.Raamatupidamise arengusse on oma panuse andnud veel rida kuulsaid mitteraamatupidajaid nagu Gerolamo Cardano, Simon van Stevin, Jacques Savary, Gottfried Wilhelm von Leibnitz, Daniel Defoe, Josiah Wegwood, Andrew Morrison Carnegie. 12.G. Cardano oli matemaatik, filosoof, arst ja astroloog ning tema panus raamatupidamisse seisnes selles, et temalt pärineb idee kasutusele võtta kogumisandmikud. 13.Simon van Stevin oli raamatupidamises flaami koolkonna esindaja, kes laiendas kahekordset kirjendamist kõikidesse rahavamajandusharudesse ning ka riigiasutustesse. Kontode klassifitseerimine viis kontoplaanini ja plaan andis registreerimiseks erinevaid võimalusi. Ühte ja sama majandustehingut sai vormistada erinevate raamatupidamiskannetega
KOKKUVÕTE Võib öelda ,et Josiah Wedgwood oli innovaatiline ja geniaalne mees. Ta lõi oma aja moodsaima keraamikatööstuse, mis kogus kuulsust ja on tuntud tänapäevalgi. Tänu oma uuendusmeelele ja uudishimule avastas ta, et industrialiseerida tööstusettevõte peab tähelepanu pöörama ka tootmise erinevate etappide kuludele alates toorainest ja selle muundumisprotsessist tooteks. Nii püsikuludele, muutuvkuludele kui kõrvalkuludele. Ta tõi raamatupidamisse esimesena kuluaruandluse. Leidis viisi, kuidas teades kui palju maksab ühe eseme tootmine on võimalik kulusid vähendada nii, et kokkuvõttes saab kauba hinda alandada ja ikkagi kasumit teenida. Samuti on ta kuulsa Darwin-Wedgwood perekonna liige, kus on palju tähtsaid ja ajalooliselt kuulsaks saanud nimesid. Peale selle, et ta on tähtis raamatupidamise vaatenurgast, kes viis raamatupidamise industriaalaega võib teda pidada ka üheks kuulsamaks keraamikuks.
». Avatakse vorm, kuhu sisestage uut tabeli numbrit ja vajutage nupule "Täida". Kui te juba arvestasite palga ühe kuu eest, siis ei saa tabeli numbri muuta. Plaan -graafik Tööaegade arvestus on realiseeritud graafikute ajumise alusel. Aegsasti planeeritud tööaeg (igale perioodile) formeeritakse plaan-graafik. Millal vajalik periood tuleb, siis plaan-graafikut edasi kantakse fakt-graafikusse, kuhu sisestate hälvi (haiguse päevad ja muud). Trükitud fakt- graafik kantakse üle raamatupidamisse. Vajutage nupule "graafiku täitmine", kus on järgmised punktid: -graafiku täitmine; -uute töötajate sisestamine graafikusse. Esimese täitmise ees valige «Uute töötajate sisestamine graafikusse» ja ekraanile ilmub töötajate nimekiri, kus on kõik töötajad lepingutega (seal on vallandatud töötajad). Igale töötajale sisestatakse dokumendi (tabeli) number (elukutse ja osakond täidetakse automaatselt töölepingust). Saate lisada või kustutada töötajaid plaanist
8) konservatiivsuse printsiip; 9) avalikustamise printsiip; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip; Majandusaasta aruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.(RPS § 14 lg 3). Soovituslik kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Raamatupidamise seadus (www.riigiteataja.ee) 2. L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus 2009, lk 11-47 (Arvepidamise ajaloost). 3. K. Kallas, Finantsarvestuse alused 2002, lk 296-303 (Kahekordse raamatupidamise evolutsioon) 4. Sissejuhatus raamatupidamisse (Koostanud Jaak Kütt) 2009, lk 5-12. Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012
Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust.
aruannete koostamist. Kuid nende eesmärgid on siiski erinevad, millest lähtuvalt on erinevad ka rakendatavad meetodid ning aruannete sisu ja vorm. Juhtimisarvestuse esmane eesmärk on info kindlustamine sisetarbijatele, samas kui finantsarvestuse eesmärgiks on anda infot välistarbijatele (Juhtimisarvestuse loengukonspekt, 2004). Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse. Nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja analüüse strateegia formuleerimiseks, tegevuse planeerimiseks, otsuste täideviimise kindlustamiseks ja kontrolliks. Seega on juhtimisarvestuse ülesandeks pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks (Juhtimisarvestus ...). Juhtimisarvestuse ülesandeks on anda vajalikku infot mitte ainult võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid neist ka parima valikuks. Keerukamate
Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal. Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga. Varade ja kohustuste tasaarvestus. Varasid ja kohustusi ei taasarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse Tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks. Varude arvestus. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud tarnspordikulutusi.
firma tegevusi. Dokumentatsioon kujuneb järgmiselt: ALGDOKUMENT PÄEVARAAMAT PEARAAMAT KÄIBEANDMIK BILANSS. Raamatupidamissüsteemi eesmärgiks on produtseerida informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks. 21 KASUTATUD ALLIKAD 1. Allikvee, A. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine, Tallinn 2006 2. Alver, J., Alver. L, Finantsarvestus, 2009 3. Kutt, J. Sissejuhatus raamatupidamisse, 2009 4. U. Meriste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y) 5. Otsus-Carpenter, M. Väikeettev¨tte raamatupidamine, 2010 6. Palm, M. Raamatupidamiskanded, 2003 7. Tikk, J. Finantsarvestus, 2008 8. Villems, T. Majadnusaasta aruande koostamine, Tallinn 2006 9. Raamatupidamis ja maksuinfoportaal, http://rmp.ee/seadused/, (04.06.2012) 10. Raamatupidamisfirma infoportaal, http://www.ecovisvesiir.ee, (05.05.1997)
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja
internetipanga; · arvelduskontodel tehingute sooritamise (ülekannete tegemise) eest vastutavad isikud; · arvelduskontodel liikumiste jälgimine, nende läbikandmine raamatupidamises ning informatsiooni edastamine; · arvelduskontode dokumentide vormid ja kinnitamised; · arvelduskontodel raha kasutamise eest vastutavad isikud; · pangakaartide kasutamiseõiguste määramine, sh limiitide kehtestamine ja aruandluse esitamine koos algdokumentidega raamatupidamisse, tehingute kinnitamine [1 : 110-111]. 6.1.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on lühiajalised finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka, kui need on soetatud edasimüügi eesmärgil ja realiseerimiseks ühe aasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilnasipäevast arvesades üks kalendriaasta või vähem [1 : 114]. Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastatakse on õiglases väärtuses, v
erinev. Toon näiteks ostuarvete ja müügitegevuse dokumentide liikumise. Ostuarved: · Ostuarved tuuakse ostujuhile; · Ostujuht kontrollib need üle, vajadusel konsulteerib inimesega kes on kauba või teenuse tellija ning kirjutab dokumendile peale mis objektiga on tegemist; · Seejärel teeb ta vajadusel laosissetuleku kande programmmi laomoodulis; · Peale kande tegemist antakse ostuarve edasi raamatupidamisse; · Raamatupidaja sisestab ostudokumendid läbi vastava mooduli programmi; · Raamatupidaja paneb arved kronoloogilises järjekorras kaustadesse, mida hoitakse kuni majanduaastaaruande kinnitamiseni raamatupidamisosakonnas; · Peale aruande kinnitamist viiakse dokumendid teise ruumi, kus säilitatakse neid vastavalt vajadusele 7 või rohkem aastat.(Juhul kui leping on pikemaajalisem kui 7
transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110 Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised. Kõik materjalide ja kaupade tarnete arved kinnitab juhataja, laoprogrammi sisestab laohoidja. Kõik materjalide ja kaupade ostuarved kontrollib ja sisestab raamatupidamisse raamatupidaja. Müügiarvete sisestamisel kantakse kaubad kuluks kaalutud keskmise meetodil, mida arvestab programm automaatselt. Tehakse kanded: 1. kajastatakse müügitulu D 1200 K 3000 K 2310 2. müüdud kaubad kuluks D 4000 K 1340 Iga kvartali lõpus koostab laohoidja inventuurilehe ja laoaruanded, mida raamatupidaja kontrollib ja võrdleb raamatupidamise andmetega. Kord aastas detsembrikuu viimasel nädalal toimub korraline inventuur, mille viib läbi 3 liikmeline komisjon
Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas mahus, koostatakse kreeditarve üldise korra ja numeratsiooni järgi ning üks eksemplar saadetakse ostjale. 3. DOKUMENTIDE KÄIVE JA SÄILITAMINE Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl raamatupidaja poolt, kes koostab raamatupidamise alg- või koonddokumendile lausendi (lausendid). Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks Dokumendi nimetus Esitaja Pangadokumendid Juhataja Kassadokumendid Juhataja
Kassa revisjonid vähemalt 2 korda aastas. Maksunõuded ja kohustused – e-maksuameti infosüsteemist iga kvartali lõpus. Varade inventuur – üks kord aastas. Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon. Inventeerimiskomisjon teeb kindlaks materiaalsete väärtuste jäägid, edastab inventeerimisaktid raamatupidamisse võrdlemiseks, koostavad otsuse puudu- ja ülejääkide kohta ning teevad vajadusel ettepanekuid linnapeale /asutuse juhile/ materiaalsete väärtuste vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korrastamiseks, arvestuse parandamise ja nende säilivuse kontrollimiseks. Inventeerimisnimestikesse kantud raamatupidamisandmed tõestatakse raamatupidamistöötaja allkirjaga. Inventuuri materjalid vaatavad läbi ja kinnitavad asutuse
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1
Andmehaldusviisid organisatsioonis Tsentraalne: ühiskasutusega andmete jagamine erinevate rakendussüsteemide vahel iga rakendus kasutab osa andmehulgast ühisandmehoidlas erinevad osakonnad, töötajad jagavad omavahel ühiskasutusega andmeid kliendid tellimused inventar töötajad tarnijad Hajutatud: toimub lokaalsetes andmehoidlates iga töötaja või osakond kogub andmed enda juurde klienditellimused kogutakse müügiosakonda kliendiarved kogutakse raamatupidamisse andmehulgad luuakse ja hoitakse igas andmehoidlas eraldi paljud andmed on mitmekordselt n: kliendi nimi ja aadress tegemist andmeliiasusega (redundancy) andmete muutumisel võidakse muuta ainult ühte andmehulka toob endaga kaasa konflikti andmete terviklikkusega (data integrity) kuivõrd andmed ükskõik millises andmehoidlas on korrektsed ja kokkusobivad Mõisted kordamiseks 8
Aine lisamine ning õppejõu allkirja küsimine võivad toimuda mitu korda. Kui deklaratsioon on valmis, viiakse see dekanaati. Dekanaadi töötaja kontrollib kas deklaratsioon on enam-vähem korras. Deklaratsioon kas võetakse vastu või ei võeta vastu. Kui deklaratsiooni ei võeta vastu, toimub jällegi ainete lisamine- õppejõudude allkirjade korjamine ja uuesti esitamine. Kui deklaratsioon võetakse vastu, sisestab dekanaadi töötaja selle arvutisse ning edastab andmed raamatupidamisse. Raamatupidamine esitab selle alusel arve tudengile. Tudeng maksab või ei maksa arvet. Iga dekanaadi või raamatupidamise tegevuse juures võib toimuda katkestusi ja esineda probleeme. See tähendab, et tudeng kutsutakse välja dekanaati. Kui kõik toimub plaanipäraselt, väljastatakse õppejõule semestri lõpus hindamisleht. Antud protsessi lõpuks loemegi seda kui hindamisleht on võimalik väljastada (väljastatakse). 3.2. Protsessi eesmärk
· AS Viljandi Aken ja Uks peakontor asub Viljandis Puidu tn. 6. Aktsiaseltsil on esindused nii Tallinnas, Lätis kui ka Leedus. Tehaseid on firmal kolm: aknatehas asub Viljandis Puidu tn 6, uksetehas aga Viljandis Piiri tn 2A ja komponenditehas Võru maakonnas Saru külas. · Käesoleval aastal, tänase päeva seisuga on töötajaid ca. 475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes.
· arvestust ja aruandlust piiravad arvestusprintsiibid - majandusüksuse printsiip, tekkepõhisus, perioodilisus · mõõtmisprintsiibid kõik tehingud mõõdetakse rahas · muud kvalitatiivsed (eetilised) arvestusprintsiibid Eesti RPS § 16 -10 raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipi · 1) majandusüksuse printsiip kui ma olen asutanud äriettevõtte, siis minu isiklik vara ja ettevõtte vara on lahus, üks on asutuse ja teine minu oma. Kui raamatupidamisse anda arve, kus pole ettevõtte andmeid, siis ei saa seda ettevõtte raamatupidamisse panna, need peab lahus hoidma · 2) jätkuvuse printsiip lähtutakse eeldusesest, et ettevõte on jätkuvalt tegev, ta ei ole plaaninud seda lõpetada, kui tahad lõpetada, siis peab seda kõikides dokumentides kajastama · 3) arusaadavuse printsiip tarbijad peavad majandusaastaaruandest aru saama, need kel on piisavalt finantsalaseid teadmisi, aga kasutama peab
finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada adekvaatseid otsuseid, peab finantsaruannete koostamisel lähtuma heast raamatupidamis- tavast ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest. Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia formu- leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 6 Juhtimisarvestuse ülesanne on anda piisavat infot mitte ainult erinevate võimalike tegevusvariantide selgitamiseks, vaid ka neist parima valikuks. Keerukamate eesmärkide
1994. 24 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 25
koostamise ja vormistamise kohta. § Ei pea koostama raamatupidamise sise-eeskirju. § Ei pea koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruandeid. § Ei arvestata põhivara raamatupidamislikku amortisatsiooni. § Ei pea pärast kalendriaasta lõppemist tegema mingeid kandeid laekumata arvete pärast. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seepärast tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIEdel suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Majandusaasta Raamatupidamise seaduse ei reguleeri alates 2003. aastast kassapõhise raamatupidamisega ettevõtjate majandusaasta algust, lõppu ja pikkust. Kuna tulu- ja sotsiaalmaksuseadused näevad aruandeaastana ette ainult kalendriaastat ja ainsaks aruandeks on tuludeklaratsioon, on FIE jaoks majandusaastaks kalendriaasta. Ettevõtluse alustamise ja lõpetamise aastal on tema majandusaasta lühem kui 12 kuud
Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles määratkse volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus. 6.3. Dokumendikäive Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks 10 DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG
väärtused liikide ja sortide kaupa koguseliselt. Inventuuriakti all näidatakse ära, mitu ühikut inventeeriti ja mis see koguseliselt kokku moodustas. Samuti peab olema akti all materiaalselt vastutava isiku allkiri tekstiga "Kõik minu arvel olevad materiaalsed väärtused on inventeeritud minu juuresolekul ja kantud inventeerimisnimekirja õigesti". Inventuuriaktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja esimees. Seejärel antakse akt raamatupidamisse, kus võrreldakse koguselisi andmeid omavahel ja lisatakse rahalised näitajad. Kui võrdlemisel esineb lahkuminekuid, tuuakse raamatupidamise poolt välja ülejäägid ja puudujäägid. Ülejäägid võetakse raamatupidamises arvele ja puudujäägid kantakse puudujääkide kontole. Kui süüdlast ei leita, kantakse puudujäägid kuludesse. Kui selgitatakse välja puudujäägis süüdiolev isik, siis nõutakse temalt puudujääk sisse.
Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või 7 raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles on määratud volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus. [1] Dokumendikäive Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG Maj kulude aruanne Aruandvad isikud Kuu viimane kpv
3. П. Ревенко, Б. Вльфман, Т.Киселева Финансовая бухгалтерия , Москва, ИНФОСОФТ, 1994. 4. Макальская М.Л., Фельдман И.А. Бухгалтерский учет, Москва, ВЫСШЕЕ ОБРАЗОВАНИЕ, 2005. 5. Tiik J. Finantsarvestus, Tallinn, VALGUS, 2003- 2008. 6. Ev raamatupidamise toimkond Hea raamatupidamistava 2007,Tallinn, AGITAATOR OÜ, 2007. 7. Kütt J. Sissejuhatus raamatupidamisse, Tallinn, KÜLIM OÜ, 2009. 8. Kärstna O. Pisiettevõtja käsiraamat, Tallinn, KIRJASTUS ILO, 2009. 9. Lehte A., Alver J. Finantsarvestus, Tallinn, DEEBET, 2009. 10. Бухгалтерский учет: просто о сложном , под ред. Г.Ю.Касьяновой, Москва, АРГУМЕНТ,2007. 11.Балабанов И.Т. Основы финансового менеджмента. Как управлять капиталом, 2000. 12.Быстрова Е
käibemaksukohustusega. · Tekkepõhisele raamatupidamisele tuleb üle minna mitte kohe, kui käive ületab 250 000 krooni, vaid alles järgmisel aastal. · Tekkepõhiselt raamatupidamiselt tagasi kassapõhisele enam minna ei saa. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seega tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIE-del suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Tekkepõhine arvestusprintsiip on majandustehing, kus kajastatakse tehinguid, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud.
lähtudes. Et päevaraamatust ettevõtjale kasu oleks, on soovitav see kujundada antud aastaks rahandusministri poolt kinnitatud tuludeklaratsiooni E-vormi arvestades. Ettevõtluse tulud ja kulud võiks päevaraamatus jagada nii, nagu seda on tehtud E-vormil. Kui teie tulude ja kulude jaoks ei ole vaja kõiki E- vormil olevaid ridasid, jätke mittevajalikud ära. Võib teha ka kuludele ja tuludele eraldi päevaraamatud. Üht laadi kulude algdokumendid (näiteks bensiinitshekid) tuleb kõik raamatupidamisse lülitada ja kõigist võtta kuludesse sama protsent. Legend päevaraamatu juurde Ettevõtja teenis tulu teenuste ja kaupade müügist. Ettevõtluse vara ta ei müünud. Ostis uue mobiiltelefoni ja andis vana Nokia 5110 oma lapsele. Isikliku sõiduauto läbisõidust on 70% seotud ettevõtlusega. Korterist on ettevõtlusega seotud 40%. Sama protsendiga arvab ettevõtja kuludesse kõik kommunaalmaksed, elektri ja telefoni. Mobiiltelefonist on ettevõtlusega seotud 90%.
annaabi.ee 
