LISAD......................................................................................................... 16 SISSEJUHATUS Valdav osa arveldamisi ettevõtete vahel toimub tekkepõhise arvestuse meetodil. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamise seaduse § 5 lg 2 järgi tekib tekkepõhise arveldamise puhul ettevõttele üles kohustus. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. (Raamatupidamise seadus § 3 lg 2) Kuna majandustehingutest tulenevalt tekivad ettevõtetel kohustused on aktuaalne seletada lahti kohustuste sisu. Seletada lahti eraldiste ja tingimuslike kohustuste sisu. Töö eesmärk on välja selgitada kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste olemus. Seletada lahti kohustuste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste mõiste, nende liigitamine ja kajastamine bilansis. Tuua välja eraldiste ja tingimuslike kohustuste
korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg · omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe · tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali · kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud
oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanike tehtud sissemaksed omakapitali kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
RAAMATUPIDAMISARVESTUS on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. RAAMATUPIDAMIS KORRALDUSE KOHUSTUS on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. VARA on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. VÕÕRKAPITAL on ettevõtte varade moodustamise ajutiste allikate nimetus. OMAKAPITAL on raamatupidamiskohustuslase vara ja kohustuste vahe. BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase
VARAD->PÕHI JA KÄIBEVARA. Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, . KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida hoiatakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähemas 12 kuu jooksul bilansipäevast. VARA=kohustused+omakapital voi omakapital=vara-kohustused KOHUSTUS- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. Kohustused liigitatakse bilansis lühi-ja pikaajalisteks. OMAKAPITAL e.netovara- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeba seisuga. TULU- aruandeperioodi sissetulekud,millega kaasneb varade suurenemine voi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali. KULU- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine voi
EKSITAV TEAVE on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. KONKURENTSIAMET on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. RAAMATUPIDAMISE SEADUS: VARA raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; KOHUSTUS raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade
(a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise
Kaubaalus - kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldabkaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga Kaubavoog - kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks Konsolideerimine - kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti Konto - finantsarvestuse abivahend, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks Konventsionaalne - traditsioonile vastav, leppekohane, tinglik Krediit - laen
· · · · · · · · · · Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.(RPS § 3) · Omakapital (netovara) on varade ja kohustuste vahe.(RPS § 3) · Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused +
või koonddokumendile lausendi (lausendid). Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks Dokumendi nimetus Esitaja Pangadokumendid Juhataja Kassadokumendid Juhataja Hankijate arved Juhataja Müügidokumendid Juhataja Peale jooksva arvestuse ja aruandluse on raamatupidamiskohustuslasel ka raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustus. Nii raamatupidamise seaduse kui ka maksukorralduse seaduse kohaselt tuleb tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente ning raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente säilitada vähemalt seitse aastat dokumendi koostamisele või kajastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates (Äripäeva käsiraamat). Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat
1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital- Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse vastavat bilansi osa netovaraks. Kasum/kahjum- Raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui
lõpul inventeeritakse lõppjääk ja arvutatakse müüdud kaupade soetusmaksumus. 22. Konto materjal (varu) deebetkäive oli 28 000 eurot, kreeditkäive 32 000 eurot ja lõppsaldo 13 000 eurot. Konto materjal (varu) algsaldo oli: Valige üks: a. 4 000 eurot b. 17 000 eurot c. 9 000 eurot d. 47 000 eurot 23. Nõue loetakse lootusetuks, kui: Valige üks või mitu: a. Ostjale on kuulutatud pankrot ning on teada, et raamatupidamiskohustuslasel puudub võimalus oma nõude kaitsmiseks. b. Ostja on unustanud arve maksta. c. Ostja on suurtes makseraskustes ning ei suuda maksetähtaegadest kinni pidada d. Võlgnikku ei leita e. Võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma 24. Kaubavaru algjääk oli 100 000 eurot, perioodi jooksul müüdud kauba soetusmaksumus on 120 000 eurot ja perioodi lõpuks jäi kaupa lattu 25 000 euro eest. Perioodi jooksul osteti kaupa: Valige üks: a
avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. (RPS § 2 lg 2) Mõisteid kasutatakse Raamatupidamise seaduses järgmises tähenduses: 1) vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 3) omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; 4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; 5) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või
esitatav kirjalik avaldus. Raamatupidamisseadus Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU
MÕISTED suudetud välja töötada selleks vajalikke skeeme ja See annab kahe maatriksi singulaarlahutused ja vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv ergutusvahendeid, et see finantseerimisallikas võimaldab arvutada nn rotatsioonimaatriksi. Selle rahaliselt hinnatav asi või õigus; toimiks. faas annab omakorda signaali liidetavate kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv · Riskikapital: Eesti riskikapitali turul sagedused. Meetodil on kaks versiooni rahaliselt hinnatav võlg; tegutsevad välismaised riskikapitali fondid, millised vähimruutude variant LS ja täiustatud variant TLS. omakapital (netovara) eelistavad raha paigutamisel keskmisi ja suuri
Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks kasutusea ja soetusmaksumuse alusel. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalisteks loetakse kohustusi, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi valem: vara = kohustused + omakapital e. omakapital = vara kohustused
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks
ARVESTUSE PÕHIMÕISTED Vara - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasumikeskuse tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel); c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist; c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Omakapital - ehk netovara on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeva seisuga. Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega
[20 : 126]. Raamatupidamises tuleb ära määrata järgmised sätted: · immateriaalse põhivara arvele võtmise kriteeriumid; · immateriaalse varade liigitus, süsrenatiseerimine; · immateriaalse varade arvestuse pidamise kord; · amortisatsiooiarvestuse meetodid; · amortisatsioonidemäärade vahemikud; · vara väärtuse testi tegemise kord; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 147]. 7 KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist [11]. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalsiteks kohustusteks. Finantskohustusi kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Ainaks erandiks on edasimüügi eesmärgil seotatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil [9 : 70].
mahaarvamist varadest. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt: 20 Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus kasu tekkimisel. Bilansis kajastatakse ainult selline vara, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Varaobjektil võib, kuid ei pruugi olla materiaalset vormi. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga.
ettevõttele kuluks, vaid vähendab lihtsalt rahahulka ja omakapitali valitud realt olevat numbrit, näiteks dividendi-realt. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi põhivõrrad on: TULU-KULU= KASUM/-KAHJUM Ikka seesama ämber. Kui sa ostad selle plekist ämbri 30 krooniga (kulu) ja müüd selle edasi 50 krooniga (tulu), siis see 20 krooni ongi Sinu kasum, mis on tulnud Sulle rahana kätte ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni sinu omakapital, laenad
2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 2. Vara Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). 3. Kohustus Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. 4. Omakapital Omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; 5. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 6
raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. Tulum (gain) mittepõhitegevuslik tulu, mis tekib majandusüksuse ebaregulaarsetest majandustehingutest. Tulu (income, revenue) on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu
6. Inventeerimine. Nõuded ostjate vastu bilansikirjet tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Inventeerimine seisneb selles, et ostjatele saadetakse saldoteatised, milles on ära toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub. KOHUSTISTE ARVESTUS 1. Kohustiste jaotus. Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus.
Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest rendilepingutest 31.12.2009 31.12.2008 12 kuu jooksul 59 044 96 180 1-5 aasta jooksul 131 571 190615 14 4 KOHUSTUSTE ARVESTUS Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. On olemas lühialalised kohustused ja pikaajalised kohustused: Lühiajalised laenud ja võlad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteerivad võlakohustused Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed (6) 4.1 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja
Muud reserveid kõigi kohustiste mahaarvamist Muu omakapital I Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) T Aruandeaasta kasum (kahjum) Rp-kohustuslase valitseva A mõju all olev ressurss L Allikas: RTJ 2. Lisa 1. KOHUSTISED raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg LÜHIAJALISED KOHUSTISED • kohustised, mis eeldavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase ärtitsükli jooksul • kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast Kõiki muid kohustusi kajastatakse PIKAAJALISTE KOHUSTISTENA KOHUSTISED = LÜHIAJALISED KOHUSTISED + PIKAAJALISED KOHUSTISED AKTIVA PASSIVA
substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara. Immateriaalsed varad on näiteks: litsentsid (tegevusluba), patendid (õigust tõendav dokument), kontsessioon (õigus kasutada midagi), ostetud kaubamärgid, firmaväärtus jne. 9 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital Ettevõtte kapital jaguneb kaheks: • kohustused ehk võõrakapital ja • omakapital. Kohustus (RPS § 3 p 2) on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustusi võiks nimetada ka kreditoorseks võlgnevuseks (kreditoorne tuleb sõnast kreedit ja tähendab tõlkes ta usaldab ehk antud ettevõtte on kohustatud teatud aja möödumisel tasuma kreeditorile teatud summa). Kohustused jagunevad: • lühiajalised kohustused
annaabi.ee 
