Libraries. We know a lot of things thanks to books, but we do not know exactly when and where they originated, and what should be considered the first book in the world. Ancient document, written on parchment, papyri and vellum can hardly be qualified as books the way we understand the word today. Centuries went before paper replaced parchment and papyri. In the 15 th century Johann Gutenberg invented a mechanical process of duplicating texts, which we today call book printing. The first book was printed between 1444 and 1446, so these years can be considered as the beginning years of book printing. His most important preserved printings are the 40 copies of the Bible. By the end of the 15 th century there were about 1000 print-shops in Europe already. The oldest Estonian book dates back to 1535. Libraries form a vital part of education. They make available-through books, f...
kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD Matthias Hunyadi I Bibliotheca Corviniana, abiks Beatrix
Praktikum 1. 1. Infootsing Eesti raamatukogude koondkataloogis ESTER http://tallinn.ester.ee/ 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester lihtotsing, märksõna hobid. Vastuse esimene osa: hobid ei kasutata selles kataloogis, kasutusel on harrastused . Harrastused alt tuli 10 viidet seotud märksõnadele nt huviharidus, isetegevus. Ester liitotsing, märksõna harrastused, keel inglise, teavikulaad raamat, valitud kataloogi osa Eesti Rahvusraamatukogu. Vastuse teine osa: Leiti 13 kirjet Kirje: De Ville-Colby, J. (2001). The expatriate handbook. Seoul: Hollym. 2) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis käsitles kultuuridevahelist psühholoogiat. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Ester liitotsing, kataloogi osa Ül...
TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk.
portee hiljem maalitud igal ajastul oma soov teda näha TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Trükikunsti mõju kommunikatsiooni võimalustele. Kultuuriliste märksõnade teisenemine. Trükiste arvukuse kasv. Odavus. Kirjaoskuse kasv. Eraraamatukogude areng. TRÜKIKUNST. MAADEAVASTUSED Skriptooriumi eraldumine raamatukogust. Raamatukogu ilme muutumine. Nn.saaliraamatukogu. Trükikunst ideoloogiate teenistuses. Maadeavastuste eeldused. Kokkupuuted teiste kultuuridega. Raamatukogude hävitamine. PROTENSTANTISM Kalvinism. Jean Calvin. Francios I. Sundeksemplari seadus. Anglikaani kirik. Henry VIII. John Leland. Luterlus. Martin Luther. Komplekteerimispõhimõtted. Reformatsioon Eesti alal. Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine. PROTENSTANTISM. Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum. Raamatukogu staatus. Heinrich Bröcker 1658-67 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684 1777 kd. Reinhold Gristi raamatupärand.
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis:
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist.
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...
Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu
BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid...........................................................................................
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor
URRAM URRAM on veebipõhine raamatukogudele mõeldud täisfunktsionaalne infosüsteem. Veebipõhine tarkvara ning keskandmebaas võimaldavad lugejal kasutada raamatukogude teenuseid interneti kaudu, muutes teavikute reserveerimise ning otsimise oluliselt mugavamaks. URRAM on veebipõhine tarkvara ja ei vaja mitte mingeid litsentse. URRAM vastab raamatukogu ja IT standardite (MARC21, ISBD, UNICODE, Z39.50, avatud süsteemide standardid) nõuetele, toetab Eesti ID kaardi kasutamist lugeja identifitseerimiseks, võimaldab piirata kasutajagruppide kaupa ligipääsuõigusi, teostada andmevahetust, laadida alla kirjeid elektronkataloogist ESTER ja kasutada
........................................................................................9 5Kokkuvõte...............................................................................................................................10 6Kasutatud kirjandus.................................................................................................................11 2 2 Sissejuhatus Eestis on 977 raamatukogu (2013. aasta raamatukogude statistika andmetel). Eesti on väike, kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks.
Essee. Milline võiks olla tuleviku raamatukogu ? Hetkel on aktuaalseid teemasid palju ja üks nendest on see, et milline võiks olla tulevikus raamatukogu. Mina ise arvan,et tulevikus on domineerivamad just digitaalraamatukogud/virtuaalraamatukogud. Miks ma arvan nii? Põhjus on lihtne. Digitaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab ühendust võtta eemal asuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu kataloogi ja võrguarvutit; kvaliteetne infoteenus, mis vahendab raamatukogu andmebaasi valitud ja teatud valiku- ja kvaliteedikriteeriumidest lähtuvalt kirjeldatud infomaterjale. Digitaalraamatukogu eelised traditsioonilise raamatukogu ees on järgmised: pole füüsilisi piire, kättesaadav 24/7, rikkalikumalt struktureeritud juurdepääs, kiire ja mitmekülgne
Praktiline töö nr 2 Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke AÜ Kongressiraamatukogu (Library of Congress) ja Rootsi raamatukogude koondkataloogist LIBRIS teavikuid Fjodor Saljapinist.
NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Raamatukogunduse alused Kodutöö Leida üles raamatukogude kohta käiv statistika, teha väljavõtted: Maakoolides asuvate raamatukogude arvu ja sealsete töötajate arvu kohta aastatel 2000-2009 Tabelist on näha, et kooliraamatukogude sulgemine aastast aastasse on suurenenud, selle tagajärjel ka töötajate arv vähenenud. Põhjuseks on koolide sulgemine. Harju, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvaraamatukogu lugejate arvu kohta aastatel 2003-2012 Lugejate arv on vähenenud kõige rohkem Ida-Viru maakonnas võrreldes Harju ja Põlva makonna raamatukogudega
ümber ARMAks. ARMA International liikmed teevad olulisi investeeringuid oma karjääri ja elukutsega seotult. ARMA International'i abiga on võimalus vaadata internetis kursuseid ja seminare, millal sulle endale sobib. Samuti saab näost-näkku rääkida info juhtimise professionaalidega. Organisatsioon hoiab kursis kõigi hiljutiste erialaste väljaannetega. 4. IFLA - http://www.ifla.org/ IFLA ehk The International Federation of Library Associations and Institutions esindab raamatukogude, informatsiooni teenuste ja nende kasutajate huve. Organisatsioon rajati 1927. aasta ülemaailmsel konverentsil Šotimaal. IFLAs on 150s riigis üle kogu maailma kokku üle 1500 inimese. Peakorter asub Hollandi rahvusraamatukogus. IFLA on sõltumatu, rahvusvaheline, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon. Eesmärkideks on edendada raamatukogude ja informatsiooni teenuste korraldamise ning kätte
kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? (https://www.riigiteataja.ee/akt/76507) Tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6
kommunikatsioonivahend. Kirjandus rikastab inimest. Mida rohkem loed, seda paremini loed. Lapsed, noored, täiskasvanud haaravad aina vähem raamatu järele. Sellega kaasneb lugemisoskuse, tekstist arusaamise ja analüüsivõime vähenemine. Lõhed ühiskonnas suurenevad.Olukord paneb tuleviku pärast muret tundma, sest lugejail ja arutlejail on tulevikus paremad väljavaated elus ja tööl hästi toime tulla, samal ajal kui teistel oht raskustesse sattuda. Raamatukogude roll ühiskonnas on muutunud. Kui varem võis neid kirjeldada justkui raamatupankadena, siis nüüd on raamatukogud võtnud pigem avatud teabekeskuse rolli. Ma arvan ,et lapsed lugema saada on kõigepealt vaja kirjandus teha kõigile kättesaadavaks ja põnevaks. Raamatukogude sisekujundus ja kuvand peavad vastama tänapäeva noorte ja laste ootustele.Lapsevanemad peaksid rohkem toetama laste lugemist, olema neile eeskujuks, rääkima oma kogemustest ning kuidas kirjandus on
Praktiline töö Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal- ja virtuaalraamatukogudest Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1. Avage RR otsinguportaal. Leidke (Library of Congress) http://catalog.loc.gov/ ja Rootsi raamatukogude http://libris.kb.se/ teavikuid Fjodor Saljapinist. Kasutage
web). Süvaveeb on kaitstud parooliga ja/või tulemüüriga ning pole mõeldud avalikuks kasutamiseks. Süvaveebi hulka kuuluvad: · parooliga kaitstud materjalid · tulemüüriga kaitstud dokumendid ja interaktiivsed vahendid (nt sõnaraamatud, teatmeteosed) · intranettide materjalid · andmebaasid, kuhu pääseb dialoogiakna kaudu (nt mõned arhiivid, dokumentide andmebaasid, raamatukogude kataloogid). Teemaportaalid Teemaportaalid (erialaportaalid) on temaatiliselt liigendatud lingikogud ning on loodud tavaliselt kindlat kasutajat silmas pidades. NB! Just teemaportaalid sisaldavad linke andmebaasidele, mille sisu otsingumootorid leida ei suuda või mille olemasolu kohta puudub informatsioon (raamatukogude kataloogid, dokumentide andmebaasid, statistikaväljaanded, teatmeteosed jne).
esteetiliste tõekspidamiste omandamisel, elutarkuse kogumisel. Veelgi enam lastekirjandus on omandamas riikliku haridus-kasvatusliku mõjuri staatust, mis kehtib ja kestab vääramatult ka infoajastu kiirelt muutuvas maailmas. Tänaseks on laienenud autorite ring ning paranenud raamatute väljanägemine. Kuid probleemiks on lastekirjanduse levi ehk raamatu tegelik jõudmine iga lapseni, mis kajastub eriti ilmekalt raamatukogude materiaalsetes võimalustes varuda oma lugejaile vajalikul määral lastekirjandust nii koolitöö kui vabalugemise tarbeks. · põhikooli ja keskkooli õpilased Laste- ja noortekirjandus peab omandama kindla koha koolielus, kus õpetaja vahendajaroll on asendamatu. Selle eeldus on aga õpetajaskonna järjekindel teavitamine uudiskirjandusest. Uue põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude komplekteerimine, alates raha leidmisest kuni asjatundliku valikuni
Üldlaulupeol esines 386 koori ja orkestrit, kokku 10 562 esinejat. Enamus neist nägi oma riigi pealinna esimest korda. Põhilise lauljate hulga moodustasid valdade ja linnade rahvakoorid. Laulupeo üldjuhid olid Juhan Smuul, Anton Kasemets ja Eduard Knude, peoperemees oli Eesti Lauljate Liit. Sügava mulje nii pidulistele kui ka 35 riigi ajakirjanikele jätti kolmekilomeetrine rongkäik. Kuulajaid oli hinnangu järgi kuni 80 000. 1924. aasta Avalike raamatukogude seadus. 23. mail võttis Riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse, mis nõudis omavalitsustelt raamatukogude asutamist. Uue kirjavara ostmiseks pidi iga omavalitsus andma aastas ühe elaniku kohta kaks marka, sama palju kui laekus lisaks Haridusministeeriumilt. Nii pandi alus kohalike raamatukogude võrgule. 1939. aasta algul oli Eestis 736 raamatukogu, kuid kogud jäid väikeseks ja lugejaskond tagasihoidlikuks. 1926. aasta Eesti Kultuurkapital andis tulemusi.
AND piirab otsingut, päringus sellega ühendatud sõnad peavad kõik leitavates dokumentides esinema. OR laiendab otsingut, esinema peab kas üks või teine (vähemalt üks) operaatoriga OR ühendatud sõnadest. NOT kitsendab otsingut, esimene sõna peab esinema, teine ei tohi esineda. Nii saab välistada mõne sõna esinemist leitavates dokumentides. Mis on ESTER? E-kataloog ESTER on Tartu ja Tallinna suuremate raamatukogude ühiskataloog. Mis on ISE? ISE on Eesti artiklite andmebaas, kust leiab infot kuni 2016 aasta peamiselt Eestis ilmunud ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklite kohta. Mida see andmebaas sisaldab? üksikuid artikleid 19. sajandist; õigus- ja ajalooalaseid artikleid alates aastast 1900; enamikku ajakirja- ja kogumikuartikleid aastatest 19932016; humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid aastatest 19932013;
(määratlus/definitsioon). Raamatukogu on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht. 2. Raamatukogu funktsioonid. Raamatute säilitamine, kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S.R Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) 1) raamatud on kasutamiseks 2) igale lugejale tema raamat (raamatud on kõikide jaoks) 3) igale raamatule tema lugeja 4) säästa lugeja aega 5) raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: 1) rahvusraamatukogu 2) kõrgkooliraamatukogu 3) erialaraamatukogu 4) rahvaraamatukogu 5) kooliraamatukogu 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded?
Aastatel 1985-1995 on ilmunud 11 nimestikku · 1977 - alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist elektronarvutil · 1980 - 1991 osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel · 1983 - toimus esimene teaduskonverents · 1989 - alustati Eesti tehnikabibliograafia koostamist; raamatukogu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldati vabariiklik teaduskonverents "Raamatukogude osa tehnikahariduse ja tehnikauuringute arengus Eestis" · 1990 - raamatukogu astus Rahvusvahelise Tehnikaülikoolide Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL) · 1991 - alustati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite andmebaasi ETE loomist. 1996. a. lõpuks oli ETE-s 1315 kirjet koos referaatidega (aastad 1988-1996) · 1992 - seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest.
· Refereerimine: vabas vormis ümberjutustamine. · Viitamine tekstisisene ja sulgudes. · Mereste on oma õpikus (1087, lk 163-163) väitnud, et... või Mereste oma õpikus (Mereste 1987, lk 163-163) on võitnud, et... · Kui viidatakse kahele autorile, siis tuuakse ära mõlemad autorid. · Kui on rohkemkui kolm autorit, viidatakse vaid esimesele. · Arhiivide puhul: arhiivi nimi (RA), f.., n, s. Andmebaasid ja raamatukogude koondkataloogid · Bibliograafilised andmebaasid · Referatiivandmebaasid · Täistekstandmebaasid OPAC = online public access catalogue Eesti raamatukogude koondkataloogid · http://ester.nlib.ee · http://merihobu.utlib.ee · http://www.lugeja.ee URRAM maakonnaraamatukogud · http://ise.nlib.ee · http://bie.nlib.ee · http://search.theeuropeanlibrary.org
miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29. jaanuar 1992 Aastal 1928 oli ta väljas ja sees konkursid hoone raamatukogu nime Lenin Lenin raamatukogu, suurim raamatukogu Euroopas ja üks suurimaid raamatukogusid maailmas, teadusasutuse valdkonnas raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajalugu, metoodiline ja nõustamise keskus raamatukogude kõikide süsteemide, kesklinnas soovitusliku kirjanduse. Et saada raamatukogu kaardi on kohustatud: kõrgharidusega inimeste umbes raamatukogu, selle reziimi kord külastused ja registreerimise tingimused võib lugeda tema ametlikul kodulehel www.rsl.ru Kaidi Peterkop
Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus, kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid teoseid Eesti raamatukokku.4 Siinkohal eaks raamatukogu ise olema leidlik ning otsima muid võimalusi. Raamatukogu juhataja või keegi teine võiks olla võimeline kirjutama projekte. Tänapäeval väga hea projektiga, saaks kindlasti mingisuguse vajaliku summa raamatukogude toetuseks. Suur osa rolli mängivad ka omavalitsused, kindlasti leidub või leiaks ressursse. Tänapäeval me siiski mõtleme, et tasuta on alati parem, kui tasu eest. Keegi ei taha tasuta saadavatest asjadest loobuda, olgu see siis kastmisvesi, massikultuur või telefonikõned. Rein Sikk oma artiklis kiidab Langi, et julges tõstatada lihtsaid aga olulisi küsimusi.5 Tänapäeva raamatukogude tähtsus aina suureneb. Kui on vaja kiirelt ilma otsimiseta mingit
infotehnoloogilisteks arendusteks. Maksimaalselt saab kool kulutada aastas kuni 10000 krooni. See summa peaks esimesel aastal sisaldama ühekordset liitumistasu ja edaspidist hooldustasu. 6 3. Analüüs 3.1 Laenutusprogrammi eesmärk Laenutusprogramm peab andma kiire ülevaate kogus olevatest teavikutest Programm peab automaatset statistikat, mida saab igal ajal välja printida Võimalus vaadata sama programmi kasutatavate raamatukogude kogusid ja vaadata kas seal on X teavikut Saadab lugejale automaatse meeldetuletuse Võimaldab kataloogida raamatuid, ajalehti ajakirju ning CD-sid ja DVD-sid Lugeja saab vaadata, kust raamatukogust ta saab endale huvipakkuvat raamatut laenutada Lugeja saab koodidega sisse logides ise pikendada käesolevat teavikut 3.2 Laenutusprogrammi kasutajad Laenutus- programm
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpi...
Proovisin uurida midagi arhiivinduse teemal ja leidsin arhiiviteatise taotluse kohta infot. Avaleht: E-teenused: Ettevõtjale: Töökeskkond ja personal: Arhiiviteatise taotlus – Biograafiline Euroopa Raamatukogu portaal - http://www.theeuropeanlibrary.org/portal/ 7) Mis on portaali eesmärk? Mida portaalist leiab? Eesmärgiks on ühendada erinevaid Euroopa raamatukogusid. Euroopa Raamatukogu portaal tagab kiire ja lihtsa ligipääsu 48 Euroopa rahvusraamatukogu ja juhtivate ülikoolide raamatukogude kollektsioonidele. Portaalist leiab palju erinevaid digitaalseid ühikuid ja bibliograafilisi kirjeid. 8) Leidke info Saksamaa Rahvusraamatukogu kohta. Mis infot see kajastab? Pange kirja portaalis liikumise ehk sirvimise teekond. Kajastab kirjeldust, ajalugu, asukohta, kontaktandmeid, veebilehte ja muud üldist informatsiooni. Home: Discover: Discover Contributors: Discover German National Library 9) Tutvuge iseseisvalt portaaliga põhjalikumalt. Tehke erinevaid prooviotsinguid
Paljud raamatukogundusalaste tööde autorid on rõhutanud raamatukogunduse kestvate väärtuste olulisust, täpsustamata, mida nad silmas peavad. Gorman formuleeris kaheksa raamatukogunduse kestvat väärtust: Hooldamine: · hoida inimkonna ülestähendusi kindlustamaks, et tulevased põlvkonnad teaksid seda, mida teame meie · hoolitseda raamatukoguhariduse eest ja arendada seda nii, et me annaksime edasi meie kutseala parimad väärtused ja praktika · olla oma raamatukogude head hooldajad nii,et me pälviksime oma teenindavate kogukondade lugupidamise Teenindamine: · kindlustada, et kõik meie tegutsemisviisid ja protseduurid oleksid hingestatud indiviidide, kogukondade, ühiskonna ja tulevaste põlvede teenindamise eetikast · hinnata kõiki meie tegutsemisviise ja protseduure, kasutades teenindust kui kriteeriumi Intellektuaalne vabadus: · järgida oma tegevuses ideed, et vabaks ühiskonnas peavad kõik inimesed saama lugeda ja
langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem
ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks. 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine; säilitamine; kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) • Raamatud on kasutamiseks • Igale inimesele tema raamat • Igale raamatule tema lugeja • Säästa lugeja aega • Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded?
Individuaalne töö nr 1 Valitud teema: Biokatalüütiline stereokeemiline süntees Biocatalytic stereochemical synthesis 1.1 Otsing Eesti raamatukogude e kataloogist ESTER a) Otsi rühma poolt valitud teemal raamatuid Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli e kataloogist ESTER kasutades erinevaid otsivõimalusi (sõna, märksõna, UDK). Otsivõimalus Otsiprofiil Raamatute arv Raamatute arv TÜRs TTÜRs Liitotsing (biocatalytic) or 1 5 (stereochemical) and
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees
See juhtus tänu sellele, et toimus rüüstamisi üle riigi. Notre-Dame´i katedraalis visati alla 90 kuju. Paljudes kirikutes rüüstati kunginglikke sarkofaage. Et säilitada kunstiteoseid loodi kunstimuuseumeid. Kuulsaim neist Louvre, mis on säilinud veel tänapäevani. Rüüstamiste käigus sattusid tule alla ka raamatukogud ja arhiivid. Raamatuid hävitati nende sinu pärast, mille vastu revolutsioon võitles. Suuremate kahjude ära hoidmiseks loodi avalike raamatukogude võrgustik. Vanade dokumentide säilitamiseks loodi Rahvuslik Arhiiv. Revolutsioon tõi kaasa muutusi ka igapäeva elus. Koatati aupaklikud väljendid nagu härra, proua ja preili. Inimesi hakati sinatama. Aadlike elulaad ei olnud enam eeskujuks. Meeste suurmoeks kujunes algul Rahvuskaardi vorm. Hiljem see muutus natukene ja tulid kasutusele pikad püksid. Hakati kandma punase früügia mütse ja kaela seoti lõdvalt sõlme jäemdast riidest rätik. Nii mehed kui ka naised hakkasid
infotöös l971-1980 - uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeeltest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi fondide koostis ja kasutamine, kordusuuring lugemishuvidest; 1981-1990 - lugemisuuringud, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 1991 - teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti. Informatsioon ehk teave on tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. Informatsioon on eelkõige mingil kandjal fikseeritud (trükitud või digitaalselt)
Katoliku kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgendamine. Usuvabadus. Vaimulike allutamine riigile.Majandus Varapõhine maksustamine.Keelati talupoegade teotöö raharendisuhted.Riigistati ja müüdi maha kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad.Likvideeriti tsunftid vaba ettevõtlus. Sisetollide kaotamine.Meetermõõdustik.Kultuur:Kultuurivarade hävitamine: kirikute, losside, kloostrite rüüstamine, nt Notre Dame ja St Denis' katedraalid, Versailles' loss. Raamatukogude, arhiividokumentide hävitamine.Riikliku kaitse korraldamine: Louvre kunstimuuseumiks, avalike raamatukogude, rahvusarhiivi asutamine.Uute koolide ja kõrgkoolide asutamine.Tiitlite kaotamine. Kodanik, proua, härra. Puhvpükste asemel pikad püksid. Parukad moest, lihtne juus. Antiigi jäljendamine. 16. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Suur Prantsuse revolutsiooni Positiivne- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks
teavikuist Komplekteerimise allikad Peamised: · Kirjastused, kirjastajad · Vahendusettevõtted edasimüüjad, hulgimüüjad · Raamatukauplused jaekaubandus · Antikvariaadid vanaraamatu vahendajad Muud: · Organisatsioonid, institutsioonid, asutused · Raamatuoksjonid · Eraisikud · Varukogud, reservkogud Retrospektiivne kogude kujundus · Passiivne oodatakse, kuni vajalikke nimetusi pakutakse; uuritakse komisjonikaupluste pakkumis- ja raamatukogude dubletteksemplaride nimestikke · Aktiivne raamatukogu koostab kogu jaoks vajalikest nimetustest desideraatide nimekirja (desiderata), mis saadetakse nt raamatuantikvariaatidesse või teistesse raamatukogudesse Hankimise viisid · Sundeksemplarid · Ostud kirjastused, vahendajad, jaemüük · Kingitused, annetused · Vahetused mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus · Reprodutseerimine (s.t. põhil. kopeerides.
väljastamine; linnaarhiivis säilitatavate dokumentide arvestus- ja teatmesüsteemi pidamine ja arendamine; Tallinna ajaloo teadusliku uurimise korraldamine, sh eelkõige linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide ja neil põhinevate teaduslike uurimuste avaldamine; ajaloo- ja arhiivindusalaste seminaride ja nõupidamiste korraldamine; koostöö tegemine Rahvusarhiiviga ning teiste Eesti ja välisriikide arhiivide, muuseumide, raamatukogude ja teadusasutustega; Tallinna ajaloo ja linnaarhiivi kogude avalikkusele tutvustamine näituste, ekskursioonide, loengute ja muude ürituste kaudu, samuti massiteabevahendites; Tallinna Linnaarhiivis on üks vanimaid ja ka ilmselt üks Euroopa rikkalikemaid kirjalikke pärandeid. Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele, kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid
Pärnus on palju raamatukogusid, aga kõige suurem on neist kindlasti Pärnu Keskraamatukogu, kus on olemas lasteosakond, üldlugemissaal, muusikaosakond, perioodikasaal, Saksa lugemissaal ja kogude arenduse osakond. Lisaks on seal internet, ajalehe/ajakirja lugemissaal, galerii, näitused ja musitseerisvahendid, mida inimesed saavad igal ajal kasutada, mis teeb Pärnu Keskraamatukogust indiviididele väga vajaliku koha. Oluline aspekt raamatukogude tähtsuses on see, et raamatuid saab koju laenutada endale sobival ajal. See on eriti oluline neile inimestele, kellel pole võimalik endale ise kõiki huvipakkuvaid raamatuid soetada. Samuti annab see võimaluse valida erinevate raamatute vahel ehk lugemishuviline saab endale laenutada mitte ainult neid raamatuid, millest ta kuulnud on vaid ka neid, mis on talle täiesti võõrad ja seda kõike täiesti tasuta.
20. sajandil hakati rohkem uurima infoteadust teadusharuna. Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust.Seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon). Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele
leibkonda. SA Tartu Kultuurikapital- Tartu Kultuurkapitali nõukogu on 15-liikmeline. Nõukogu liikmed nimetab Tartu linnavalitsus. Nõukogu liikmeks võib nimetada isiku, kellel on Kultuurkapitali juhtimiseks vajalikud teadmised, kogemused ja laitmatu reputatsioon. Vähemalt viis nõukogu liiget peavad omama teadmisi ja kogemusi majanduse ja finantsjuhtimise alal. Mittetulundusühingud (MTÜ): MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium-Raamatukogude ja arhiivide tegevus- Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET Konsortsium) on põhikirja järgi raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulunduslik ühendus. MTÜ Salota- Raamatupidamine, maksualane nõustamine- Salota põhitegevuseks on tervikliku raamatupidamisteenuse osutamine. Alates üksiku dokumendi koostamisest kuni finantsanalüüsini välja. Teenus on suunatud eelkõige alustavale ettevõtjale, väikestele ja
raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Infovajadus ja kasutamine, Infoallikad, Keel, Tõlkimine, Infoanalüüs ja süstematiseerimine, Süsteemid, Analüüs ja hindamine Eksperimentaalne infootsing, Viitamise analüüs, Praktiline infootsing, Bibliomeetria, (Raamatukogude) infosüsteemid, Teaduslik kommunikatsioon, Kasutajauuringud, Indekseerimise teooriad 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960- 1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1
Akvedukte rajati palju VanaRoomas joogi ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja viimase laskis ehitada Claudius Foorum Foorum oli linna keskus, mida kasutati haldus, kaubandus ja kohtumispaigana. Foorum võis olla ka turuplats. Kõige suurejoonelisem on Traianuse turuplats: tohutu suur turgude, raamatukogude, foorumi ja basiilikaga plats. Tänan kuulamast! J
sattusid ka kirikud ja katedraalid kus asusid need kunstiteosed. Peale kuningaid ja feodaale kujutavate kunstiteoste said kannatada ka muud vana korda meenutavad esemed, näiteks raamatud ja erinevad dokumendid.Kultuuriväärtuste säilitamise nimel loodi mitmeid organisatsioone mis kaitsesid erinevaid teoseid ja dokumente. Näiteks loodi otsustamaks kultuuriväärtuste hulka kuuluvate monumentide saatuse üle, 1790.aastal Monumentide Komisjon. Veel loodi ka kunstimuuseum , avalike raamatukogude võrk ja pandi ka alus Rahvuslikule arhiivile mis säilitas vana korra aegseid dokumente. Niisiis toimusid mitmed otsustavad teod ja tegemised mis muutsid sügavalt inimeste suhtumist kultuuriväärtustesse. Revolutsiooni aastate algul olid paljud inimesed täis viha ja vaenu vana korra peale. Nad püüdsid hävitada kõike mis meenutas neile vana korda ja sellega kaasnenud sündmusi. On ka väga mõistetav miks nad seda tegid. Prooviti hävitada erinevaid
universaalsest jätkuvusest. Koos isikliku ja ilmaliku saatuse tõusuga teadvustus ka aja mõiste. Inimene hakkas teadvustama end mitte vaid kui tulemust, vaid põhjust. Kreekas hakati esimest korda tähelepanu pöörama aeg-ruumis toimuvale ajalikkusele, mis oli vajalik mõistmaks ühiskondlikku arengut. Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid minevik, olevik, tulevik olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses. Ka keskaja inimese maailmapildis oli sama süsteem olulisel kohal: ilmaliku elu jaoks oli aastaaegade tsükkel ning liturgilise elu jaoks kiriklik tsükkel
annaabi.ee 
