Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu, 20. sajandi algus (0)

1 Hindamata
Punktid
20. sajandil hakati rohkem uurima infoteadust teadusharuna. Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust.Seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon).
Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. Raudteed ja aurulaevad , elekter, telegraaf , telefon – need on vaid mõned uued leiutised , mis ühiskonnas tõid käibele sõna „progress“.
20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid , millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. Arenes ka lennundus . 1900. aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ( tsepeliin ), kolm aastat hiljem püsis tervelt 12 sekundit õhus ja tuli tervena alla tagasi vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, millega tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata . Lennunus hakkas eriti hoogsalt arenema pärast prantslase Louis Bleriot lendu üle La Manche ’i 1909. aastal.
Need ja mitmed teised leiutised kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Atlandi ületanud esimene raadiosignaal oli olulise tähtsusega leiutis nii sõjaväele, laevakompaniidele, diplomaatidele, ajakirjandusele jne. Esimesed raadiod olid kõrvaklappidega. See muutis maailma senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks. 15. aprillil 1912. aastal uppus „uppumatu laev“ Titanic oma esimesel reisil Euroopast New Yorki . Uppumise peamiseks põhjuseks peetakse kokkupõrget jäämäega, mida märgati liiga hilja ning laeva ei jõutud õigel ajal sellest eemale juhtida. Kokku hukkus 1500 inimest.
1943. aastal loodi koodimurdja Colossus, mis oli esimene programmeeritav digitaalne arvuti. See tegi kuni viis tuhat aritmeetikatehet sekundis ja seda kasutati sõjalisel eesmärgil. Infoteaduse areng hoogustus eriti pärast Teist maailmasõda .
Toimusid muutused olmes seoses tehniliste uuendustega :
Näiteks: KINO tõi kaasa muutused moes / tantsudes
ELEKTRIENERGIA
AUTO muutis inimese liikuvamaks
LENNUNDUSE arengu algus
RAUDBETOON ja TERAS võimaldas ehitada kõrghooneid
Tarbeesemete kättesaadavus kasvas seoses tööstuse arengu ja konveiersüsteemi(liinisüsteem)
kasutuselevõtuga (USA / Fordi tehased 1913).
Kiirenevad muutused olmes tõid kaasa samasugused muutused kunstis
20.sajandi alguses olid tähtsamad keskused:
majanduselus- USA idaranniku linnad
kunstielus- Pariis / Prantsusmaa
Ajalugu-20-sajandi algus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor luurus Õppematerjali autor
Konspekt ajaloost.

Sarnased õppematerjalid

Imperialismi ajastu
3
doc

Imperialismi ajastu

Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul

Ajalugu
Imperialism-tehnoloogia areng-rahvuvahelised suhted-Balkani püssirohukelder
16
docx

Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder

1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud

Ajalugu
Ühiskondlikud olud 20-sajandi algul
8
docx

Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul

3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda. Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud

Ajalugu
12-klassi ajalugu
18
doc

12. klassi ajalugu.

nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20

Ajalugu
AJALUGU-I ja II maailmasõda
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

Positsioonisõda ehk kaevikusõda ­ pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa Manöövrisõda ­ toimusid Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 ­ Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi Sõjategevus 1914-1918: LÄÄNERINNE IDARINNE 1 esimesi suuremaid lahinguid oli Marne'i jõe kaldal Algus: august 1914 ­ venelased tungisid Ida- Tulemus: prantslased peatasid sakslaste Preisimaale pealetungi Marne' Toimus Tannenbergi lahing 1914 Tulemus: venelaste armee löödi puruks, sakslased võitsid

Ajalugu
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt-

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt-

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun