Kleopatra ja triumfikaar (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

docx

TRIUMFIKAAR

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Mirjam Endjärv 10.R TRIUMFIKAAR Referaat Juhendaja: Tairi Karafin Kohtla-Järve 2013 1. SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest see huvitas mind kõige rohkem. Mind on alati kunst huvitanud ja ma teadsin, et selle teema koha pealt ma pettuma ei pea. Kui tunnis sellest lähemalt kuulsin siis oli tahtmine selle kohta kohe uurida. Koju tulles tõesti otsisin juba selle kohta internetist informatsiooni. Peamine allikas oli internet kust ma informatsiooni otsisin

Ameerika vähemusrahvad

34

ppt

Singapur ja Pariis

Singapur/Singapur Lühitutvustus Pariis/Prantsusmaa Alice Niinemäe I kusus SINGAPUR/SINGAPUR • Singapur on linnriik Malaka poolsaare tipu lähedal asuvatel saartel • Singapuri rajasid britid kaubandustugipunktina 1819. aastal Thomas Stamford Rafflesi juhtimisel • Teise maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Singapuri • 1959 sai Singapur omavalitsuse, 1965 riik iseseisvus • Singapur on arenenud turumajandusega ja kõrge Malaka poolsaar Riigihümn Majulah Singapura Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2 Riigikeel inglise,hiina,malai,tamil i Rahvaarv 5 076 700 (2010) Rahvastiku 7022 in/km² tihedus President Tony Tan Keng Yam Peaminister Lee Hsien Loong Iseseisvus 9. august 1965 Rahaühik dollar (SGD) Ajavöönd maailmaaeg+8h Legendi järgi olevat 7. sajandil saarele s

Geograafia

3

odt

Tähe triumfikaar

Tähe triumfikaar. Tähe Triumfikaar ( Arc de Triomphe) on üks kuulsamaid monumente Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal. Napoleon I otsustas Täheväljakule oma suure armee võitude

Kunstiajalugu

9

docx

Prantsusmaa ajalugu, vaatamisväärsused ja köök

Jakob Westholmi Gümnaasium Prantsusmaa ajalugu,vaatamisväärsused ja köök Inimeseõpetuse referaat Ralf-Rasmus Animägi 7.c Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1.Prantsusmaa ajalugu.................................................................4...5 2.Prantsusmaa vaatamisväärsused....................................................6 3.Prantsusmaa köök..........................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................................................................9 Sissejuhatus- Prantsusmaa Valisin selle teema, sest ma olen Prantsusmaal käinud ning olen ise ka huvitatud sealsest kultuurist ning ajaloost. Prantsusmaal on ka väga huvitav köök. Pra

Geograafia

17

docx

Vana rooma kunst

Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Triumfikaares on 3 või vahest ka 1 ümarkaarega müüriava ja näeb välja nagu suur müür. Dekoreeriti sammaste, poolsammaste ja pilastritega ning reljeefidega võitlusstseenidest või vallutusretkedest. Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Roomlastel õnnestus hästi ka suurte väljakute kujundamine. Neid nimetati foorumiteks. Foorum oli nii rahvakoosolekute kui ka kauplemise paik. Hommikust peale tungles seal rahvahulk. Jõukad ärimehed tulid sinna oma asju ajama, seal tegutsesid rahavahetajad, liigkasuvõtjad, vahetalitajad ja nõustajad, kaubeldi soosingu, klientide ja rahaga... Seal toimusid ka tähtsate isikute matused ja liikusid ringi linna kuulsaimad kodanikud

Kunstiajalugu

45

pptx

Antonius ja Kleopatra

Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, kus kreeka kultuur levis nii Aasiasse kui  Hellenistlik Egiptus Ptolemaios I valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks* riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta; nende valitsusajal oli Egiptuse pealinn Aleksander Suure rajatud Aleksandria. Viimane Ptolemaioste soost valitseja oli Kleopatra VII. Kleopatra surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. ____________________ * hellenism (sõnast 'helln' kreeklane) ­ kreekapärasus kreeklaste (makedoonlaste) poolt vallutatud aladel; kreeka kultuuri segunemine vallutatud maade kultuuriga  Kleopatra* VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. __________

Ajalugu

27

odt

Karismaatilised naised

a kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. Tema valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks 1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta. Viimase Ptolemaioste soost valitseja Kleopatra VII surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. Kleopatra2 VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. Kleopatral oli kaks venda: Ptolemaiois XIII ja Prolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel. Nii tuli noorukesel Kleopatral abielluda esmalt ühe, hiljem teise vennaga. Vendadega Kleopatral lapsi ei olnud. Neiu sai juba väga noorelt abielust aru nii: see on poliitiline trikk, et võimule saada ja seal püsida. Ptolemaios XII suri 51. a eKr

Kunstiajalugu

9

odt

GAIUS JULIUS CAESAR

Lühikese ajaga läks Rooma ja kogu Itaalia Caesari võimusesse. Pompeius, kes ei suutnud vastu seista, põgenes Kreekasse, kus kogus enesele sõjaväe. U. 48 a. e.Kr. Pompeiuse sõjavägi purustati ja ta ise põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti Egiptuse kuninga käsul. Caesar siirdus samuti Egiptusesse. Aleksandrias toimus tollal võitlus surnud kuninga (ühe Ptolemaiose) laste vahel. Caesar segas end sellesse, asudes aleksandrialaste poolt pagendatud kuningatari Kleopatra poolele. Roomlaste segamine Egiptuse siseasjadesse ja nende väljapressimised kutsusid esile ülestõusu nende vastu. Caesar piirati kuningalossis ümber. Lossi piiramise aegu põles ära ka kuulus Aleksandria raamatukogu. Caesari seisund, kel oli esialgu vähe sõjamehi, oli erakordselt ohtlik. Alles pärast seda, kui Caesarile saabus Aasiast abivägesid, õnnestus tal ülestõus maha suruda. Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)