Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaanilised Ühendid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest koosnevad orgaanilised ühendid?
  • Mitu kovalentset sidet moodustavad C N O ja H aatomid?
  • Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel?
  • Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel?
  • Millest on moodustunud nafta ja maagaas?
  • Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid?
  • Mida näitab kütuse kütteväärtus?
  • Millised on põhilised nafta tootmise piirkonnad maailmas?
  • Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta toornafta?
  • Mis toimub toornafta separeerimise käigus?
  • Mis toimub nafta stabiliseerimise käigus?
  • Millised riigid on suurimad maagaasi tootjad?
  • Mis toimub naftaga destillatsioonikolonnis?
  • Mille järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks?
  • Kus neid kasutatakse?
  • Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv?
  • Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada?
  • Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju looduselekeskkonnale?
  • Millised on alternatiivkütused?
ORGAANILINE KEEMIA
I ARVESTUSTÖÖ
  • Millest koosnevad orgaanilised ühendid?
    Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid).
  • Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid ?
    C – 4 sidet, N – 3 sidet, O – 2 sidet, H – 1 side.
  • Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud.
  • Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites.
  • Orgaaniliste ainete põlemise saadused .
    Orgaaniline aine + O2 → CO2 + H2O + energia (täielik põlemine)
    Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) → CO ( vingugaas ) + H2O + natuke energiat
    REEGEL!
    Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim.
  • Alkaanide koostis.
    Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed.
    CH4 – metaan
    C2H6 – etaan
    C3H8 – prop aan
    C4H10 – butaan
    C5H12 – pentaan
    C6H14 – heks aan
    C7H16 – heptaan
    C8H18 – oktaan
    C9H20 – nonaan
    C10H22 – dekaan
  • Alkaanide leidumine looduses.
    Metaan - maagaasi koostises. Propaan vedelgaasi koostises.
  • Osata kirjutada alkaanide süstemaatilisi nimetusi, kui on antud struktuurivalem.
    Hargneva ahela puhul nimetused: – CH3

    -CH3 – metüül ; -CH2CH3 – etüül ; -CH2CH2CH3 – propüül ; CH – CH3 - isopropüül
  • Osata kirjutada alkaani struktuurivalemit, kui nimetus on antud.
  • Osata kirjutada isomeeride struktuurivalemit, kui nimetus on antud.
  • Teada aine struktuuri ja omaduste vahelist seost.
    ................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Alkaanide omadused (hüdrofoobsus, toime inimesele, asendusreaktsioonid halogeenidega e halogeenimine, pürolüüs, põlemine).
    • Alkaanid on hüdrofoobsed – nad ei lahtustu vees.
    • Alkaanid on veesty kergemad (ρ
    • Alkaanid on organismile mürgised (vedelad, gaasilised , tahked pole mürgised).
    • Alkaanid põlevad hästi.
    • Alkaanid ei reageeri kergest iteiste ainetega. Reaktsioonid toimuvad eritingumistgel (rõhk, temperatuur, katalüsaator, kiirgus)

    Toimuvad vahetusreaktsioonid halogeenidega.
    1.ETAPP: CH4 + Cl2 → CClH3 + HCl
    2.ETAPP: CClH3 + Cl2 → CCl2H2 + HCl
    • Alkaanid võivad olla gaasilised (C1 – C4); vedelikud (C5 – C15); tahked (C16 – ... )

  • ARVUTUSÜLESANDED reakstsiooi võrrandi järgi.
    VIHIKUS!!!
  • Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited.
    Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geolooglises minevikus elanud organismide jäänused ( nafta , kivisüsi, põlevkivi).
    Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused (sõnnik, põhk jm jäätmed).
  • Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited.
    Looduslikud kütused on kütused, mida saadakse maa seest (kivisüsi, põlevkivi, nafta , maagaas jne).
    Tehiskütused on kütused, mida inimene on teinud looduslikest kütustest (turbabrikett, koks, bensiin , kütteõli, generaatorigaas jne).
  • Millest on moodustunud nafta ja maagaas?
    Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Naftat arvatakse enamasti tekkinud sõnajalgtaimedest.
  • Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid?
    Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinke veel teisigi lisandeid, nagu lämmastikku ja väävli ühendeid.
  • Mida näitab kütuse kütteväärtus?
    Kütteväärtus näitab kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel.
  • Millised on põhilised nafta tootmise piirkonnad maailmas?
    Peamised nafta tootjad: Mehhiko , Araabia ÜE, Venemaa.
  • Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta (toornafta)?
    Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4 % lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
  • Mis toimub toornafta separeerimise käigus?
    Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinukud ja alles jäänud vesi.
  • Mis toimub nafta stabiliseerimise käigus?
    Ometi sisaldab nafta ka pärast separeerimist kergesti lenduvaid komponente ja seepärast viiakse läbi nafta stabiliseerimine , kuumutades teda temperatuurini 80- 120 °C. Selle tulemusena eraldub naftagaas, mida saab kasutada keemiatööstuse toorainena.
  • Millised riigid on suurimad maagaasi tootjad?
    Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Alžeeria, Holland , Suurbritannia ja Indoneesia .
  • Mis toimub naftaga destillatsioonikolonnis?
    Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne.
  • Mille järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks?
    Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks.
  • Nimeta tähtsamad nafta saadused ja kus neid kasutatakse?
    Bensiin (kuni 15%) autode kütusena,
    Petrooleum (kuni 20%) lambiõli, majapidamiskütus, lennukipetrooleum,.
    Diislikütust (kuni 20 %) autode kütusena,
    Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen , mida läheb vaja asfaldi tootmiseks.
  • Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv ?
    Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus.
  • Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada?
    Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid ( eetrid , mõned nitroühendid).
  • Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele /keskkonnale?
    Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul.
  • Millised on alternatiivkütused?
    Looduslik gaas ja vedelgaas , alkoholid ( etanool ), taimeõlid (rapsiõli)
  • Orgaanilised Ühendid #1 Orgaanilised Ühendid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anni Aste Õppematerjali autor
    Millest koosnevad orgaanilised ühendid?
    Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid?
    Orgaaniliste ainete põlemise saadused.
    Alkaanide koostis.
    Alkaanide leidumine looduses.
    Osata kirjutada alkaanide süstemaatilisi nimetusi, kui on antud struktuurivalem.
    Alkaanide omadused (hüdrofoobsus, toime inimesele, asendusreaktsioonid halogeenidega e halogeenimine, pürolüüs, põlemine).
    Mis vahe on taastuvatel ja taastumatutel kütustel? Näited.
    Mis vahe on looduslikel ja tehislikel kütustel? Näited.
    Millest on moodustunud nafta ja maagaas?
    Miks sisaldavad kütused peale süsivesinike ka lisandeid?
    Mida näitab kütuse kütteväärtus?
    Millised on põhilised nafta tootmise piirkonnad maailmas?
    Mida sisaldab maapõuest väljuv nafta (toornafta)?
    Mis toimub toornafta separeerimise käigus?
    Mis toimub nafta stabiliseerimise käigus?
    Millised riigid on suurimad maagaasi tootjad?
    Mis toimub naftaga destillatsioonikolonnis?
    Mille järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks?
    Nimeta tähtsamad nafta saadused ja kus neid kasutatakse?
    Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv?
    Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada?
    Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale?
    Millised on alternatiivkütused?

    Sarnased õppematerjalid

    Nafta
    3
    doc

    Nafta

    lähedusse, et muundada gaas kohapeal mootorikütteks, sest selle transportimine on odavam ja ohutum. 4. Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehases ning naftakeemiatehastes. Naftatöötlemistehastes kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Nafta fraktsioonide keemispiirid ja koostis kattuvad üsna tugevasti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Masuudi destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid. Masuuti kasutatakse ka katlakütusena. Masuudi destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks.

    Keemia
    Nafta
    4
    doc

    Nafta

    Lisalugemine: Nafta NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloo

    Keemia
    Nafta
    3
    doc

    Nafta

    Nafta hinna kujundab selle töötlemine ja kättesaadavus. Kanadas ja merest on nafta saamine kallis, aga Pärsia lahe lähedalt on see märksa odavam. 4. Nafta töötlemine Naftast toodetakse tehiskütused ja õlisid ja keemiatehased toodavad naftasaadustel baseeruvaid keemilisi ühendeid. Naftatöötlemistehases kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonn. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. keemistemperatuuri järgi jaotatakse naftat fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Nafta destilleerimisel saadavate kütuste kogused ja kvaliteet ei vasta tänapäeva vajadustele. Bensiini ja teiste vedelkütuste saagiste suurendamiseks on mitu meetodit.

    Keemia
    Nafta
    3
    docx

    Nafta

    transportimine on odavam ja ohutum. 4. Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehasesse, mille põhitoodanguks on tehiskütused ja õlid, ning naftakeemiatehastes, mis toodavad naftasaadustele baseeruvaid keemilisi ühendeid. Naftatöötlemistehases kuumutatakse naftat erilistes toruahjudes,aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Masuut on atmosfäärirõhul läbi viidud destilleerimise jääk. Seda kasutatakse ka katlakütusena. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks

    Keemia
    Keemia 11 kl-arvestused
    7
    doc

    Keemia 11 kl. arvestused

    ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5

    Keemia
    Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus
    5
    doc

    Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

    1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused ­ inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused ­ Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur ­ aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet.

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

    Analüütiline keemia
    Orgaaniline keemia
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun