Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner
Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased võimu haarata, et taastada balti hertsogiriik . Landeswehr loodi balti sakslaste usaldusväärsetest kodanikest, vaatamata rahvusele. Nad hakkasid tegutsema kui maavägi, ning alguses võitlesid nad Läti eest, kuid hiljem üritasid võtta võimu nii lätis, kui ka Eestis. Lätlased palusid Eestilt abi, millele Eesti ka vastas. Kui landeshwerlased Eestit ründasid, siis käskis Kindralmajor Ernest Põdder neil tungivalt taganeda, kuna nad aga edasi tungisid, siis ründasid Eesti väed neid tugeva jalaväe, kui ka mõnede soomusautodega. Landeshwerlased löödi laiali. Eesti liitlased: Eesti esimeseks ja ilmselt tähtsaimaks liitlaseks oli Suurbritannia , sest Suurbritannia varustas Eesti sõjaväge relvade, laskemoonagaja kaitses Eestlaste seljatagust Balti merelt.Lisaks selleleandsid brittid Eestile ka vajalikke laene. Teiseks tähtsaks liitlaseks oli Eestile Soome oma 3500 vabatahtlikuga
Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2. detsembril Vaivaras esimese lahingu. Karl Parts osutus üheks üheksast Vabadussõja ohvitserist, keda autasustati kolme Vabadus-ristiga. Lätlased pidasid teda meeles Karutapja ordeniga. (Kaitseliit, 2014) Ernst-Johannes Põdder (10.02.1879 24.06.1932) oli Eesti sõjaväelane, andekas väejuht, kes oli osalenud Vene keisririigi armee koosseisus nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses maailmasõjas, oli üks esimestest Eesti Vabariigi kindralmajoritest, kes Vabadussõjas osalesid. 17. detsembril 1918. aastal anti sõjavägede ülemjuhataja õigused talle Tallinnas, Harju-, Järva- ja Läänemaal. (Histrodamus, 2014) Jaan Poska (24.01.1866 07.03.1920) oli 20. sajandi Eesti olulisemaid poliitikuid
Grete Põdder XI Meine Freizeit und Hobbies Ich bin kein Sportfan. Ich mag keine Sportnachrichten. Ich treibe wenig Sport. Sport ist ein gutes Hobby. Ich machte Sport nur in Sport stunden. Wir haben zwei Sportstunden pro Woche in der Schule. Im Herbst und im Frühjahr spillen wir Fußball, Volleyball, Basketball oder laufen im Wald oder im Stadion
Gerda Põdder 112799IABB-22 Big sell, tiny targets (summary) Manufacturers use information about children's leisure activities to target them. Big companies are using many intensive techniques to promote their products. Now big companies are targeting very young people. Often companies advertise their products, like toys, on children's television. Many ads on television are for foods and soft drinks, which are not healthy
http://www.englishrussia.com/?p=554 Esimest korda uuemas ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitteEuroopa riigi käest. http://www.indiana.edu/~jia1915/war/keepit2.html http://media3.web.britannica.com/ebmedia/17/84517050B5669B9F.jpg Eestlased sõjas Tulevased Eesti kindralid: J.Soots, A. Tõnisson, E. Põdder. 1904 suvelsügisel mobiliseeriti 7500 eestlast. Jaan Soots Aleksander Ernst Põdder http://www.hot.ee/vabadussoda/podder.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/soots
Information technology specialists Gerda Põdder Tallinn University of Technology Content IT-specialists (in general) Duties Skills Environment Prerequisites Salary Some interesting facts IT-specialists computer support specialists Duties Work with customers Identify computer-user problems Fix computer problems Teach people Supervise the work Upgrade hardware and software Assist in the design, preparation, editing and testing Skills Great customer service skills Good communication skills Computer skills Technical skills Listening skills
1918. Jaan Soots- oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. Korp! Sakala vilistlane. Julius Kuperjanov- oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Formeeris Tartu kaitsepataljoni, mis hiljem nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Rüdiger von der Goltz-. oli Saksa sõjaväelane (kindralleitnant), kes oli Eesti Vabadussõja ajal Saksa 12. maakaitseväediviisi (12. Landwehrdivision) juht Ernst Põdder- kindralmajor, 17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks. Johan Pitka- oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, kontradmiral, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. Kirjutas alla Tartu rahulepingule Eesti poolt.
Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses - Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus, kes tahab tegutseda, on legendaarne kindral Põdder, kuid riigivanem Akel ei võta tema hoiatusi kuuldagi ning kindral Unt sõnaselgelt keelab tal olukorda sekkuda. Purjuspäi puistab Põder südant Tanel Rõugule, kes teda ballilt koju konvoeerib, soovitades tal armeest lahkuda ning hoopis enne sõda omandatud arhitektiametis kätt proovida. Tanel, kindrali nõuandest julgustatuna, annabki järele Anna veenmisele ning otsustab koos naisega Eestist üldse lahkuda. Paari ärasõiduhommikul, 1
verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased. Novembriöö varjus end Tallinna konspiratiivkorteritesse varjanud kommunistlike riigipöörajate rühmitused, kes kõik on ootamas käsku asuda rünnakule. Käsk saabub detsembrikuu esimesel ööl ning mässajad eesotsas Juristi ja Spetsialistiga asuvad Tallinna endale allutama. Talveöös plahvatavad granaadid ja pauguvad laskerelvad, rünnakuid asub tagasi lööma kindral Põdder ning koos temaga ka teised pealinna tublid kodanikud, Tanel nende hulgas. Öö edenedes ristuvad mässajate teed abielupaar Rõuguga, kuid kohtumisel on pingelised tagajärjed, sest Jurist kahmab Anna oma valvsa "hoole alla", mahalaskmisele määratud Tanel aga pääseb põgenema. Hommik tõi aga selguse vaenlane on selleks korraks alistatud, Tallinn endiselt Eesti Vabariigi pealinn ja Tanel koos Annaga peab otsustama, kuidas nad oma elu edasi elavad.
Ajutine Valitsus: 2.veebr.1920 Eesti Kaitseliit kell: 00:45 (E. Põdder, J.Pitka) Joffe, Poska 6.01.1919. Rahvaväe pealetung (alg. 12-14 000meest, hilj. 100 000 meest) ajakirj.E. Hubel 14.01. Tartu vabastamine (soomusrongid) 1)Eesti on tekkinud ja püsima jäänud 16.01
Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vaid ainsast telegrammist, mis on abipalve Venemaale, kus ootab mitutuhat sõdurit
okupatsioonivõimule ohtlik rahvaorganisatsioon 27. juunil 1940 president Konstantin Pätsi seadlusega. · Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peag seisvat vastupanu okupatsioonile. · Vastupanuliikumisest kasvas välja metsa endlus. kaitseliidu ülemad aastatel 1918-1940 · Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks. · kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 4. aprill 1919) · Eduard Alver (4. aprill 24. oktoober 1919) · polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 29. märts 1920 · kolonel Aleksander Seiman (17. er 1924 10. veebruar · kindralm jor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 28. juuni 1940) veel kaitseliidust · Riigikaitseline organisatsioon · *Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning tegevus
5. We think that the price should be $55. This price will attract the most buyers. 6. Firstly we should sell our products in different shops and if there are a lot of clients then we should sell our products in department stores too. 7. We should promote our sunglasses in magazines and in public (in the streets). Advertising is an important because we need a lot of customers to get good profit. Conclusion I think that the new product is going to be very popular and required. Gerda Põdder A member of Gadget Plc's Product Development Department 13 April 2010
kuuluv Balti (hertsogi riik) 21.Millise riigi kavatsesid baltisakslased luua Eestisse ja Lätisse? Balti riiki 22.Miks see riik jäi loomata? Sest see hakkas vastumeeli tekitama Berliinis 23.Millal tuli üle pika aja jälle kokku Eesti Ajutine Valitsus? Mis päevaga see kattub? (ametlikult anti võim üle 21.11.) 11.11. Loodi Eesti kaitseliit 24.Kes olid Eesti Kaitseliidu loojad? Johan Pitka, Ernst Põdder 25.Mida tähendab, et Eesti riik eksisteeris nüüd de facto? Nüüd eksisteeris Eesti riik ametlikult.
5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust: * Jaan Poska Eestimaa kubermangu kantsler, Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule *Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister *Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja 6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast: * Johan Laidoner Eesti sõjavägede ülemjuhataja * Ernst Põdder Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos Nikolai Reekiga) *Julius Kuperjanov Tartus tegutseva Kuperjanovi Partasonide Pataljoni juht, kes langes Paju lahingus 7. Eestlaste võidu põhjused Vabadussõjas: *Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet *Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik *Eestil oli andekas väejuhatus
millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Tsekaa Salapolitsei -> KGB Juulis 1918 kõrvaldati essurid ja vähemlased valitsusest Bresti rahu 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Kaitseliit Ül oli tagada tänavatel kord Liidu loojateks olid Ernst Põdder ja Johan Pitka Weimari vabariik (1918-1933) Püsis Hitleri võimule tulekuni Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. I maailmasõja olulisemad lahingud (aeg, osapooled, tähtsus sõjas): Tannenbergi 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida- Preisimaal. Marne'i 5.-6
23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 3.jaanuar 1920 relvarahu Vabadussõjas 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine VABADUSSÕJA KANGELASED Johan Laidoner Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Pitka Eesti mereväe ülemjuhataja Vabadussõjas Julius Kuperjanov kooliõpetaja, paistis juba I maailmasõjas silma oma vaprusega,asutas omanimelise üksuse, hukkus Paju lahingus Ernst Põdder juhtis algul Eesti sisekaitset ja hiljem võitles Landeswehri vastu
kirjutas alla Tartu rahulepingule * Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister * Jüri Vilms Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 4. Vabadussõda: Nimeta 3 väejuhti, 3 lahingut. Miks puhkes, eestlaste esialgse allajäämise põhjused, eestlaste võidu põhjused Väejuhid: Johan Laidoner, Ernst Põdder, Julius Kuperjanov Lahingud: võnnu lahing, narva lahing, pihkva lahing Sõja puhkemise põhjus: Saksa väed olid just Eestist lahkunud ja Nõukogude Venemaa väed tungisid Narva linna. Esialgse allajäämise põhjused: * Rünnak oli ootamatu * Sakslased olid just lahkunud ja Eesti väed ei olnud piisavalt tugevad * Rindele saadeti vähe mehi ilma korraliku relvastusega Võidu põhjused: * Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet
Selle põhjuseks võib lugeda meie harimatust ja seetõttu ei osanud me enda eest seista. Aga alates ärkamisajast oleme saavutanud üha suuremat mõjuvõimu omal maal, sest haridus oli aina kasvamas. Vabadussõjas saavutasime iseseisvuse tänu haritlastele ja nende õigele tegutsemisele. Kas oleksime saanud iseseisvuse, kui meil poleks olnud vene armeest pärit kõrgelt haritud ohvitsere, nagu näiteks Johan Laidoner, Ernst Põdder ja Johan Pitka. Kõik,mis me oma riigi jaoks oleme saavutanud, on tänu eestlase visale õppimisele, et olla haritud. Et säilitada riigi püsimajäämine, on vaja haritud inimesi. Tänapäeva maailmas ei saa riigiasju ajada barbaarsel viisil, vaid tuleb osata rääkida. Rääkimine aga on väga peen kunst, mille annab haridus. Eesti ajalugu näitab hästi, mis tähendab haridus, et olla iseseisev.
Oli ka Eestima Nõukogude Täitvakomitee juht. · Juhan Kukk Koostas ,,Manifset kõigile Eestimaa rahvastele" · Hugo Kuusner Luges Pärnus esmakordselt ette iseseisvus manifesti · Konstantin Konik Üks Päästekomitee liikmeid · Jaan Soots Staabiülem · Julius Kuperjanov Eesti väejuht, kes langes Paju Lahingus. · Rüdiger von der Goltz Landeswehri juht. · Ernst Põdder Eesti väejuht, kelle eestvedamisel vallutatakse Võnnu · Johan Pitka Soomusrongide kasutusele võtja ja mereväe looja. · Jaan Poska Tallinna linnapea. sai kubermangukomisariks. Tartu rahuläbirääkija Eesti. · Adolf Joffe Tartu rahuläbirääkija Venelaste poolt. Maanõukogu 15. novembri otsused: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni on ainus kõrgeim võimukandia eestis Maanõukogu kogu
Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti 5 seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud
milj. 120,5 milj. Pole teada 155,3 milj. Käsigranaate 421 000 22 400 Pole teada 443 400 Kuulsamad Eesti väejuhid Johan Laidoner - Eesti Vabariigi sõja- vägede ülemjuhataja Johan Pitka - Eesti mereväe ülemjuhataja, soomusrongide eestvedaja Julius Kuperjanov - Vabadusõja kangelane, juhtides hulljulge taktikaga mitmeid edukaid lahinguid Ernst Põdder - Legendaarne väejuht, kes juhtis Landeswehri purustamist Tähtsamad lahingud Vabadussõjas Narva lahing • 28. nov. 1918. a. sõja algus Tartu lahing • 13.-14. jaan 1919. a. Tartu langeb Eesti kätte Utria dessant • 17.-19. jaan. 1919 a. Eestlased ründasid punaarmee tagalat, millega loodi eeldused Narva vallutamiseks Narva lahing • 18.-19. jaan. 1919. a. Eesti vallutab Narva Paju lahing Tähtsamad lahingud Vabadussõjas
Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Eestlaste ebaedu põhjused · Vastase arvuline ülekaal · Relvastuse ja varustuse ebapiisavus · Otstarbeka juhtimise puudumine · Madal võitlusmoraal Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 · 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal
Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti 5 seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud
25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1.diviis-Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik-J Pitka IIetapp(01-02.1919)-7.01.1919-Eesti Rahvaväe vastupealertung, vabastati Tapa, 14.01.1919- Soomusrongide abiga vabastati Tartu, Jõhvi, 18.01.1919-Utria dessant, Narva vabastamine, 30.01.1919-Paju lahing, palju ohvreid, langeb J Kuperjanov, 02esim.päevad-vabastati Valga, Võru, Petseri-Eesti oli vaba IIIetapp(03-05.1919)-*ohviterikkaim periood:a)Punaarmeel väga suur ülekaal(3x)
riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii
Kes hakkas riiki juhtima? 70. Millal liideti Eesti ja Põhja-Liivimaa üheks kubermanguks? Kes sai kubermangu komisariks? 71. Kes olid nõuandvateks organideks? 72. Millal toimusid KOV valimised? 73. Millal toimus Oktoobrirevolutsioon? Kes sai võimule? 74. Iseloomusta uusi muutuseid kui Lenin võimule sai. 75. Millal määras end Maapäev riiki juhtima ja kui kauaks? Vastused 1. 11.11.1918.a 2. Ajutine Valitsus ja Kaitseliit 3. Ernst Põdder 4. 28.11.1918.a Punaarmee ründas Narvat 5. Viktor Kingisepp ja Jaan Anvelt 6. 29.11.1918.a 7. Pitka- soomusrongide looja, Eesti Mereväe juht 8. 23.12.1918.a 9. Kuperjanov- Lõuna-Eesti vabatahtlike juht 10. 31.07.1919.a 11. Valga ja Võru- 01.02.1919.a, Petseri- 04.02.1919.a, Tartu- 14.01.1919.a 12. 25.05.1919.a 13. Landersvehr-Balti sakslastest ja Saksamaa vabatahtlikest koosnev sõjavägi 14. 05.06.1919.a 15. 23.06.1919.a Võnnulahing(Cesis). 16. 03.07.1919.a 17
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus · Üliõpilasseltsid · Eesti ...
Kuid peale seda, kui veltveebel Rudolf Kaptein lasi allohvitseri maha, jooksid mässajad laiali. Balti jaama tormanud relvastatud rühm kuuulutas jaama korrapidaja arreteerituks, tappis mitu politseinikku ja jaama ilmunud teedeministri Karl Karki. (Kuna mäss seiskas reisirongid, läks minister Balti jaama asja uurima ning sai jaamatrepil kuulitabamuse). Võitlus käis ka Vene ja Apteegi tänava ristmikul postimaja juures. Selles osales Tartu garnisoni ülem Ernst Põdder. Vanaks Õkvaks hüütud kindral oli Tallinnas komandeeringus ning sattus kasiinos sõpradega napsitama. Vastu hommikut märkas ta lahingut ning tormas koos kaaslastega tulevahetusse. Meeleavaldusele saadeti lapsed otse koolist lubades neile vastutasuks tasuta lõunat (et nad koju sööma ei läheks) ja tasuta kinopääsmeid. Ülikooli seinal üleval oleval brosüüril oli kirjas «Kto okazetsa svolotsem i ne poidjot na demonstratsiju, tovo
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. – Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Eestlaste ebaedu põhjused • Vastase arvuline ülekaal • Relvastuse ja varustuse ebapiisavus • Otstarbeka juhtimise puudumine • Madal võitlusmoraal Vabadussõja käik, olulisemad lahingud 1919 • 6. jaan. 1919 algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal. • 7. jaan
põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz - Eesti vägede juht Ernst Põdder Eesti Töörahva Kommuun - oli Narvas 29. novembril 1918 kuni 18. jaanuar 1919, 52 päeva eksisteerinud Nõukogude vabariik. - sotsialistlik riik, mis loodi selleks, et näidata Vabadussõda kui kodusõda - iseseisvust tunnustas ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu - eesotsas Jaan Anvelt - jätkas enamlaste poliitikat - punane terror (poliitiliste vastaste represseerimine) Murrang.
Lüürika elu vaeslapsi. Esimesena tunnustasid tema luulet uuenemisprotsessis oli J. Tammel oma osa, «Noor-Eesti» rühma kuuluvad kirjanikud. kaalukam aga lüüroeepikuna. Lüürikuna viljeles J. Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8. Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas
· tsensuur · majade natsionaliseerimine · kirikud rahvamajadeks · maa kommuunidele · baltisakslased lindpriiks 18. II 1918 operatsioon Faustschlag: Saksa väed tungivad mandrile 25. II 1918 Saksa väed Tallinnas 3. III 1918 Bresti rahu 4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel 3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta): · pea- ja siseminister Konstantin Päts · peaministri asetäitja ja kohtuminister Jüri Vilms · välisminister Jaan Poska · sõjaminister Andres Larka 3.3 Saksa okupatsioon 3.3.1 Valitsemine Uus valitsemissüsteem: · Balti sõjaväeline valitsus (Adolf Gossler)
Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas seal Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Eesti vägesid juhtis kindral E. Põdder. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene Valgekaartlaste Põhjakorpus võitles vahelduva eduga Punaarmee vastu. Muutunud olukorras loobus Nõukogude Venemaa juhtkond Eesti okupeerimise plaanist ja tegi 31. augustil 1919 ametliku rahupakkumise. Rahukõneluste I voor
Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor-Hugo Puskar määrati Eesti 1. diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27
· 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 1. Diviisi ülemaks. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". · 27
okupatsioonivõimude käsul eesti väeosad laiali ja saksastamise eesmärgil määrati saksa keel asutuste ja kõrgemate õppeasutuste keeleks. Eesti seltsid pandi kinni, parteide tegevus keelati ja eestlastest ametnikke ja poliitikuid vangistati. Okupatsiooni lõppes 11. novembril 1918, mil Saksamaa alistus I maailmasõjas Lääneriikide ees. Peale seda hakkas Eestis tegutsema Ajutine Valitsus. Asustati Eesti Kaitseliit, mille eesotsas olid E. Põdder ja J. Pitka. 27. novembril 1918 võttis Eesti Vabariik vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. 2. Välispoliitika Esimese maailmasõja kestel kuulus Eesti territoorium Tsaari-Venemaa koosseisu. See tähendas seda, et Eesti riigil kui sellisel puudus otsene välispoliitika. Saksa okupatsioonikuudel jäi iseseisva Eesti järjepidevust kehtestama Eesti välisdelegatsioon, kes nägi vaeva, et saada oma maa isesesvusele ka lääneriikide toetust
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu s...
kogunenud kibedus baltisakslaste vastu- kui ka realpoliitika;Võnnu ümbruses taas ägedad lahingud; Lahingud Võnnu all ; vastased enamvähem võrdsed;saksl. Realvastus oli parem; eesti sõdurite motivatsioon ja moraal olid kõrged(mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse ja ebaõigluse eest ning võtma revansi paljude kibedate kaotuste eest alates muistsest vabadusvõitlusest. Seepärast ehtisid sõdurid oma rongid kaskedega ja sõitsid lauldes vaenlastele vastu;Ernst Põdder, polkovnik Nikolai Reek jpt.19, juuni alustasid sakslased pealetungi kogu rindel ja hakkasid eesti vägesid tagasi tõrjuma;eesti vägede tsentrist murti läbi sest jõud olid ebavõrdsed;Soomsurongidel õnnestus saksalaste edenemist mõnevõrra pidurdada ja siis hakkasid Lode jaama juures rulluvasse tulemöllu saabuma abiväed, kõige esmalt Kuperjanovi pataljon , mis otse rongist lahingusse tormas. Sakslased pandi
Rakvere suunas rindele. Soomusrong nr. 2 koosnes 6 vagunist ja vedurist. · 12. detsember Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe Operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja instituut. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 23. detsember Ernst-Johannes Põdder määrati sisekaitse ülemaks. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. · 24. detsember alampolkovnik Viktor-Hugo Puskar määrati Eesti 1. diviisi ülemaks. · 27. detsember langes pele Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingut inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks miiniristleja "Lennuk". · 30
Kaitseliit taasasustati 1990. aasta veebruarikuus, seega poolteist aastat enne Eesti ametlikku iseseisvumist ja kuigi alles kasvamisjärgus on Kaitseliidust kujunemas taas üks omariikluse nurgakivisid. KAITSELIIDU SÜND I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. 1918. aasta novembri lõpus alanud bolshevike sissetung Eestisse tabas valusalt äsja oma riigi loomisele asunud rahvast. Noorele riigile muutus see Vabadussõjaks ja loomulikult astusid esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased
Sakslaste valitsemine Eestis lõppes, sakslaste lüüsaamisega Esimese maailmasõja läänerindel. Peale seda toimunud rahuläbirääkimiste tulemusena pidid sakslased Eestist lahkuma. 11.novembril 1918.aastal, asus sama aasta veebruaris loodud Eesti Ajutine Valitsus jälle tööle. 11.novembri õhtul kutsus Johan Pitka Tallinnasse kokku Omakaitse(Kaitseliidu eellane) juhid. Tallinnas toimunud koosolekul otsustati asutada Eesti Kaitse Liit, mida määrati juhtima kindralmajor Ernst Põdder. Otsustati laiendada Kaitseliit üle-eestiliseks ja liikmeteks võtta ainult eestlasi. Kindralmajor Ernst Põdder allus otseselt Sõjavägede Ülemjuhatajale. (A.Kivirähk 1937, 39) 1918.aastal alanud Vabadussõjas, saadeti esimesena rindele Kaitseliit. Kaitseliidu esimesena rindele saatmise põhjus oli see, et Kaitseliit oli sellel ajal ainukene sõjaline organisatsioon, mis oli võimeline rindele minema. Teatavasti kukkus esimene mobilisatsioon Vabadussõjas läbi. 10.detsembril. 1918
Hoiatuse saanud, ei pidanud sakslased ikkagi sellest lugu ning seetõttu lasid eestlased alla mitu saksa lennukit, millelt said kasulikku sõjavarustust. Konflikti tulemusena esitas vaenlane nõude kui Eesti väed ei tõmbu tagasi järgmiseks hommikuks, siis jätkab Landeswehr sõjategevust. Sellega algas Võnnu lahing, mis kesti 19-24. juunini. Eestlased olid küll arvulises vähemuses, kuid nende kasuks olid kaitserajatised ja soomusrongid. Rindel juhtisid vägesid edukalt kindral Põdder ja kindral Laidoner. Vaenlane sunniti taganema ning alustati vastupealetungi. 23. juuni hommikul oli Võnnu Eesti vägede käes ning mis alates 1934.aastast muudeti üleriigiliseks traditsiooniks. Pärast võitu Võnnus, otsustasid Eesti väed võtta Riia linna, mis kulges algul edukalt, kui siis lõpetati rahu sõlmimisega. Eesti võitis raske lahingu tänu meie suurele võitlustahtele, kordineeritusele ja kainele mõistusele. Kõigele sellele aitasid suuresti kaasa meie neli
Vabadussõda (19181920) ja Tartu rahuleping 1 1917. a suvel moodustati Venemaa autonoomse Eestimaa kubermangu valitsemiseks Maanõukogu. 19. veebruaril 1918. a võttis Maanõukogu vastu otsuse Päästekomitee moodustamisest, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territ...
maha surutakse. Ajutine Valitsus annab sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades kindral Ernst Põdder'ile ülemjuhataja õigused. 21. detsember - Punavägede lähenemisel Läänerindel Tartule, lahkuvad eesti väed Tartust enne 7. armee 2. Novgorodi kütipolgu väeosad punaüksuste sinna jõudmist. Linna kaitset ei suudeta organiseerida. 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. Lõuna-Eestist lahkus viimane Saksa väeosa. 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks. 24. detsember - Tapa loovutatakse Põhjarinde 7. armee - 6. Kütidiviisi punavägedele. 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
