(marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa
olemasolu saab kindlaks teha puidu pinnale tekkivate aukude teel. Lennuaukude järgi, puukoide lennuaugud on ümmargused ja majasikkudel elliptilised. Putukasöödikuist tabatud puitmaterjali pole lubatud kasutada ilma selle eelneva keemilise töötlemiseta. Siit tulenevalt ei tohi ehitamisel kasutada juba hea ehitustava kohaselt koorimata või halvasti kooritud puitu. Koorimata puit soodustab puidukahjurite teket ja arenemist. Teisalt ostes koorega puitu ei ole garanteeritud putukkahjurite puudumine ja ostja võtab sellega riskida. Suurem osa bioloogilisi kahjureid, mis sisenevad ja kahjustavad katmata puitu, nõuavad oma eluks ja arenguks nelja põhitingimust: · Puidu niiskusesisaldust üle küllastuspunkti; · Vaba hapnikku; · Temperatuuri 10 32 0C; · Toitu, milleks on põhiliselt puit. Mädanikseened vajavad eoste idanemiseks, kasvamise algamiseks ja niidistiku levimiseks suuremat niiskusesisaldust kui hallitusseened. Seened toituvad mõnest puidu osast:
· Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. · Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite ja seenhaiguste esinemist. Mõned seeneliigid esinevad rohkem just puhtas õhus. Kliima soojenemine · Kui kliima peaks järsult soojenema muutub looduses palju: · Muutuvad taimede kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas, seni vähearvukate liikide sigimine muutub intensiivsemaks ning kahjustuste hulk kasvab.
Metsakaitsetegevuse sisu oleneb kahjustuse liigist. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taimi näiteks repellendiga (peletusvahend) töödelda ja/või metsaala tarastada. Selleks on ette nähtud ka toetused, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Kindlasti on soovitatav suhelda aktiivselt jahimeestega ja võimalusel osaleda kohaliku jahiseltsi ettevõtmistes, mis on seotud otseselt jahiga või näiteks ulukite arvukuse jälgimisega. Looduslik abinõu putukkahjurite arvukuse vähendamiseks on paigaldada ja hooldada lindude pesakaste. Tasub uurida, mis putukaliik teie metsale liiga on teinud, ja konsulteerida spetsialistidega, kes oskavad soovitada, mida ette võtta. Näiteks männikärsakakahjustusi saab ennetada, kui istutada uus mets alles 2. või 3. aastal pärast raiet. Võimalusel tasub kasutada looduslikke tõrjevõtteid - looduslike taimede leotisi, püüniskoori jms. Männikärsakaohu puhul
8.Metsakultuuride hooldamine. Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest: · Kultuuri täiendamine · Rohu niitmine · Kulu kõrvaldamine · Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine · Mulla kobestamine · Multsimine · Väetamine peale juurdumisperioodi · Männikärsakate arvu vähendamiseks püüniskoorte panek ja nende kontroll ning püüniskraavi kaevamine · Putukkahjurite vastu pritsimine · Kaitsevahendite kasutamine imetajate vastu · Lehtpuude tagasilõikamine 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. Inventuuri eesmärgiks on välja selgitada uuenduse areng,mida iseloomustatakse edukuse %-ga.Esimese aasta sügisel hinnatakse külvi-ja istutustöö kvaliteeti kultiveeritud taimede kasvamamineku %-ga. 10.Kasvamamineku leidmine. Esimese aasta sügisel iseloomustatakse kevadsuvisel perioodil tehtud istutuse- ja külvitöö kvaliteeti
Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus Sipelgad (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna
ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne.
Kõige ohtlikum on kuuse-kooreürask. Kuuse-kooreürask 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Asustab nõrgestatud puutüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali. Polügaamne, paarituskojast üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna. Kogu haudepilt niines. Talvituvad 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa ka koore all. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Raiutud materjal metsast võimalikult ruttu välja viia, või koorida. 2. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 3. Kasulike putukate (sipelgad) säilitamine ja levitamine. 4.Kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine. Männikärsakad Kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas.
1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis:
juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8. Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel. Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste
kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Riketeks loetakse selliseid kürvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad metsamaterjali kvaliteedi alla lubatud normi. Tavalisemad rikked on: 1) puu kasvamisel tekkinud kõverus, kasvaja, okslikkus jt, 1) puu kasvamise ja puitmaterjali säilitamiseajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused tõugurikked, puidumädanikud, külmalõhed jt, 2) puidu niiskussisalduse muutusmisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine jt, 3) puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked.
Kultuuri hooldamine: o kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; o rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel; o mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; o multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; o püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; o putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist
Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased, kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus.
· rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; · kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; · põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel; · mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; · multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; · püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; · putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. 9) Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste
puu puit muudab värvi ja hakkab pudenema. Puidurikked mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu osaliselt/täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked : · Puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasva või okslikkus. · Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused puidumädanikud, külmalõhed, tõugud. · Puidu niiskusesisalduse muutumisel lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist )
algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Eriti soodsate tingimuste korral võivad noormardikad hakata rajama juulis teise põlvkonna hauet, mis võib lõpuni areneda. Augustis rajatud haue tavaliselt lõpuni ei arene. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? ● Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia võimalikult ruttu, kui see pole võimalik, siis materjal koorida. Sellega hoitakse ära nende asustamine üraskite poolt. Toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt: 1. juuniks; 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit
Panel) saematerjalist väljasaetud ning hööveldatud lamelle valmistamiseks; mööbli valmistamiseks Töödeldud saematerjal: a) Keemiliselt töödeldud Saematerjal töödelakse keemliselt kas surveküllastamise või pindamise teel, Väliskonstruktsioonide ning saematerjal (Chemically suurendamaks vastupidavust sine, mädanemise või putukkahjurite suhtes. vesiehitiste valmistamiseks Treated Timber) Surveküllastatud puidu kohta kasutataakse ka nimetust püsipuit. Tehniline puitmaterjal: a) Microlam (Laminated Kuulub tootegruppi PLV (Parallel Laminated Veneer), mida valmistatakse Suurte ehitiste Veneer Lumber-LVL) nii, et liimitakse spoonikihid plaadiks selliselt, et kõikide kihtide suund on kandekonstruktsioonideks Enamlevinud tootemärkideks ühesugune ja ühtib plaadi pikisuunaga
Panel) saematerjalist väljasaetud ning hööveldatud lamelle valmistamiseks; mööbli valmistamiseks Töödeldud saematerjal: a) Keemiliselt töödeldud Saematerjal töödelakse keemliselt kas surveküllastamise või pindamise teel, Väliskonstruktsioonide ning saematerjal (Chemically suurendamaks vastupidavust sine, mädanemise või putukkahjurite suhtes. vesiehitiste valmistamiseks Treated Timber) Surveküllastatud puidu kohta kasutataakse ka nimetust püsipuit. Tehniline puitmaterjal: a) Microlam (Laminated Kuulub tootegruppi PLV (Parallel Laminated Veneer), mida valmistatakse Suurte ehitiste Veneer Lumber-LVL) nii, et liimitakse spoonikihid plaadiks selliselt, et kõikide kihtide suund on kandekonstruktsioonideks Enamlevinud tootemärkideks ühesugune ja ühtib plaadi pikisuunaga
Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsa kasvu mõjutavaks faktoriks. Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, sõltuvalt lähtekivimist, reljeefist, maakoha hüdrogeoloogilisest ehitusest, mulla vanusest, taimestikust, inimtegevusest jms. Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsa mõju mullatekkeprotsessidele (varise ja juurte kaudu): Kõik keskkonnategurid sh. ka muld on metsaga alati kahepoolses seoses: mullatingimused määravad suures osas ära metsa omadused ning mets oma kasvu ja arengu vältel avaldab olulist mõju mullatekkeprotsessidele. Kõige suuremat mõju avaldab mets mullale läbi
geenidega toit”. “Geenitoit” ei ole hea termin. “Nii jääb mulje, nagu oleks kahte sorti toitu: ühes on geenid ja teises ei ole. See on sügavalt ekslik, sest geenid on kogu elusas aines ja iga päev sööme me geene sisaldavat toitu,” selgitab ta. (Koik) Praegu on geneetiliselt muundatud toidu puhul tegemist enamasti taimse toiduga, eelkõige maisi ja soja saadustega. Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps. Kõige levinum on herbitsiidiresistentne soja - 60% turul olevast sojast on geneetiliselt muundatud. Soja kasvupind on viimastel
Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda (nt haab, hall lepp, tamm) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (nt.harilik mänd harik kadakas) Sademete negatiivne mõju metsale: Lumemurd lume raskuse alla puu murdub. Lume vaalimine lumi painutab puu maha. 8. Mets ja atmosfäär. 9. Mets ja muld. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 10. Mets ja alustaimestik. 11. Harilik mänd kasvab 40-50 m kõrguseks, läbimõõt 1-1,5 m. Männi võra on koonusjas, vanemas eas muutub vihavarjutaoliseks, tüvi on silinderjas. Oksad on korrapärastes männastes, okkad on kahe kaupa 4-7 cm pikad ja sinakasrohelised. Okkad püsivad 3-4 a. Mänd õitseb mai lõpul ja juuni algul
3. puuliik (mänd, kuusk) 4. puu asetus puistus (puistu keskel, servas) 5. puistu vanud (noorendik, vana puistu) 6. puistu sanitaarne seisund (juurepess, haavataelik) 7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse. Puuliikide mõju on erinev: kõige efektiivsemad mullaparandajad on lepad: - lepalehed on lämmastikurikkad
25-85% taimedest kasvab, siis vajab see täiendamist Alla 25% taimedest kasvab – hukkunud Tavaliselt täiendatakse järgmise aasta kevadel või ka sügisel Liigid, mis takistavad meie kultuuri kasvu, peame raiuma välja – reguleerime koosseisu Mineraalväetisega väetamine on metsaseadusega keelatud Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks Kaitseabinõud loomade vastu – tarastamine, repellentide kasutamine Tulekaitseabinõud – tulekaitseribade rajamine Maapinna ettevalmistamine Eesmärk seemnetele soodsamate idanemistingimuste ja taimedele paremate kasvutingimuste loomine o Künkaid o Ribadena o Künniviile o Vagudena o Lappidena Põllumaade metsastumine Pikk ajalugu
Kliimategurite kõrval on muld üheks peamiseks metsa kasvu mõjutavaks faktoriks. Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, sõltuvalt lähtekivimist, reljeefist, maakoha hüdrogeoloogilisest ehitusest, mulla vanusest, taimestikust, inimtegevusest jms. Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud
Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel küllaldane. koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja käsitletaksemetsakõdu: Eriti oleneb lagunemine temperatuurist. Talvel kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja 1. kui omaette uurimisobjekti mikroorganismide elutegevus vaibub ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava 2. kui metshuumusprofiili osa intensiivistub taas, kui temperatuur tõuseb. puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on Enamiku mikroorganismide elutegevus on metsade olulisemateks tunnusteks: optimaalne temperatuuril 20-35º C. majandamise võtted ja rakendatavad abinõud
Kui loodusliku uuenduse käigus tekib ebasoodsaid puuliike meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2 2
pudenemist protsess kordub. Puidurikked Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kvaliteeti või teevad puidu kas osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks. Tavalised puidurikked on: · puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus, · puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked, · puidu niiskusesisalduse muutumisega tekivad rikked lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine, · puidu töötlemisel tekivad rikked killu lahti murdumine, sisselõige, kaldlõige. Puidurikete mõju tehnilisele kõlblikkusele sõltub rikke iseloomust ja sortimendi kvaliteedinõudeist. Seetõttu tuleb praktiliselt riketeks lugeda selliseid vigastusi ja normaalsest
valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Defineerige mõisted: puistu teine rinne ja puistu esimene rinne? Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%.
ehk lamelle.3)spoonikihid asetatakse risti ja saadakse ristvineeri .4)pidades kinn materjali virnastamise ja kuivatamise ning ka säilitamise eeskirjades. · Kuivatamine kui niisuguse eesmärgiks on puidust oleva niiskuse kõrvaldamine kuni teatud temp ja niiskuse piirile. · Kuivatamis viisid on põhimõtteliselt järmised 1)kuivatamine juurtel-antud kuivatamisviisi tänapäeval ei kasutatakse aga kastutakse neid okaspuid mis on putukkahjurite poolt ära kuivanud n:ürask.tehnoloogiliselt tehakse kasvate puutüve alumisse ossa sisseraie ümberringi mis lõikab läbi täielikult ka maltspuidu osa sellega katkestataksekse niiskuse ja mahla andmine juurtest lehtedeni.kroonis olev niiskus aurustub ning kuivab terve puu ära niiskussisalduse kaotuseks kahe kuni kolme kuu jooksul on umbes 15 protsenti ,seda varianti saab kasutada mitmesuguste postide,palkmajade ja sildade valmistamiseks
Keerdumist mõõdetakse pealispinna suurima kõrvalekaldumisena sortimendi sirgjoonelisest tasapinnast pikkusmõõduna või sortimendi pikkuse osades (joonis 9.71, mõõde a6). 28. Millised on tüüpilised puidu- ja tüve rikked? Tooge 3 näidet Tavalised puidurikked on: • puu kasvamisel tekkinud kõverus, kaldkiulisus, salmilisus, kasvaja, okslikkus jt., • puu kasvamise ja puitmaterjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused on mitmesugused puidumädanikud, külmalõhed, tõugurikked jt., • puidu niiskusesisalduse muutumisega tekkivad rikked – lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine jt., • puidu töötlemisel tekkivad rikked – killu lahtimurre, sisselõige, kaldlõige jt. (Lisa: enamikku puidurikkeid saab vältida või vähendada metsa hooldades ja puidu töötlemisel ning säilitamisel õiget tehnoloogiat rakendades.) Tüve kuju rikked (vali 3):
taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid (anemofiilia): mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tuulest oleneb mitmete seenhaiguste ja putukkahjurite levik. Seisev ja niiske õhk soodustab paljude roosteseente, nagu pudetõve, pigirooste jt. levikut. Igasugune tuul soodustab metsatulekahjude levikut. Tugev tuul põhjustab ka pinnatule üleminekut ladvatuleks. Puud alluvad oma pika eluea jooksul pidevalt tuule toimele ja tuule mõjul kujuneb neil välja võra ja tüve vorm. Kohtades, kus puud alluvad ühekülgsele tuulele, moodustub võra peamiselt tuulealusel küljel ja tüved jäävad kõveraks. Tugeva tuule
horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud. 7.6 Mets ja muld Mulla mõju metsale. Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismidemõjul ning mille iseloomulikumakstunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mulla viljakusest. Eestis üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes on h. tamm. Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus – sõltuvad väga suurel määral mullast. Vastupidavus tuulele – turvasmuldadel ja märgadel muldadel on tormikahjustuste oht suurem. Samuti on paepealsed puistud väga tormikartlikud.
§ 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel (1) Metsaomanik on kohustatud: 1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest; 2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest; 3) metsa kõrvalsaaduste varumise korral rakendama ja lubama rakendada üksnes selliseid varumisviise, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente ja ravimtaimede saagikust; 4) järgima metsa majandamisel õigusaktidega, sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusega, kehtestatud nõudeid.
Lehed: munajad kuni äraspidimunajad, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad, pealt paljad, alt karvased. Õied: neljatised, rohekasvalged, 3-5 kaupa lehekaenaldes sarikjates õisikutes, Viljad: punased, seemned helepruunid, Külmakindel ja tuulekindel ning varjutaluv liik. Talub kärpimist, üleujutusi, suvist kuivust, linnatingimusi. Üsna kiirekasvuline, kuid lehestik kahjustub tihti putukkahjurite läbi. Taimed sisaldavad 5-6 % gutapertsi (kautsukitaolist ainet, mida kasutatakse näiteks elektrikaablite isolatsioonimaterjalina). Puit, kollakas, tihe, vastupidav, ilusa tekstuuri ja selgete aastarõngastega. Tihedus umbes 0,7 gr/ cm³. Puitu kasutatakse väikeste tarbeesemete valmistamiseks, saab ka kvaliteetset joonistussütt. Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised
Metsamullad võivad olla väga mosaiiksed, sõltuvalt lähtekivimist, reljeefist, maakoha hüdrogeoloogilisest ehitusest, mulla vanusest, taimestikust, inimtegevusest jms. Mullatekketingimustele avaldavad mõju ka raied, metsapõlemised, tormikahjustused jt metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis – oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel
Lehed: munajad kuni äraspidimunajad, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad, pealt paljad, alt karvased. Õied: neljatised, rohekasvalged, 3-5 kaupa lehekaenaldes sarikjates õisikutes, V. Viljad: punased, seemned helepruunid, IX. Külmakindel ja tuulekindel ning varjutaluv liik. Talub kärpimist, üleujutusi, suvist kuivust, linnatingimusi. Üsna kiirekasvuline, kuid lehestik kahjustub tihti putukkahjurite läbi. Taimed sisaldavad 5-6 % gutapertsi (kautsukitaolist ainet, mida kasutatakse näiteks elektrikaablite isolatsioonimaterjalina). Puit, kollakas, tihe, vastupidav, ilusa tekstuuri ja selgete aastarõngastega. Tihedus umbes 0,7 gr/ cm³. Puitu kasutatakse väikeste tarbeesemete valmistamiseks, saab ka kvaliteetset joonistussütt. Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita
annaabi.ee 
