Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Püsikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lille, muld, huumus, päikesepaiste, õied, kasvukohta, peenras, lõikelill, priimula, rohttaimed, aeda, aasia, kipslill, hosta, püsililled, varjus, astilbe, parasvöötmes, lehtedega, kurereha, hostad, sordid, külvata, tavalisel, härjasilm, lõikelilled, lehestik, kollased, kukekannus, moodustav, poolpõõsad, aprillis, soovitav, lilladLILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele: Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust? Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada? Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused? Kus antud liik kasvab? Milliste liikidega peenras kokku sobib? Milliseid kasvutingimusi vajab? Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad
Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised Õitsemine: Õitseb rohkelt ja pidevalt juuni keskelt kuni augusti keskpaigani, seemned valmimad septembris Liigi eritunnused: kiirekasvuline, vastupidav, põuakindel, õitsemise ajal väga dekoratiivne, vihma- ja kastepiisad jäävad lehtedele püsima Kasvukoha nõuded: poolvarjus või päikeseline, muld kobe, viljakas ja parasniiske, ei sobi seisev vesi Kasutamine haljastuses: väga hea pinnakatja, sobib fooniks e. taustaks, sobib avalikele haljasaladele. Sobib eriti hästi kasvatamiseks koos valge karikakraga, sinise delfiiniumiga, sinise rukkilillega jne. 5 Joonis 1. Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=182&catb=1) Joonis 2. Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=289&cats=1)
5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast.
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
f f 2011 Eelistab päikselist kuni poolvarjulist, tuulevaikset ja huumusrikast, vett hästi läbilaskva pinnasega kasvukohta, regulaarset kastmist ja väetamist. Begoonia õitsemiseelne kasvuperiood on Eestimaa kliima jaoks küllaltki pikk, siis õitsemisperioodi pikendamiseks võib taimi pottides ette kasvatama asuda juba märtsi keskel. See võimaldab juuni algul, kui öökülmade oht möödas, õienuppudega taimed välja istutada. Ettekasvatamiseks vajab mugulbegoonia umbes 13 cm läbimõõduga potti. Mugulbegooniat sobib istutada peenardele, rõdukastidesse,
Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada. Istutamise vahekaugus 20 cm, põõsaste all, veekogude kallastel.
Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´Taara´ jne. · Madalakasvuline. Kõrgus kuni 15cm. · Kerge kuivem tavaline muld. · Õitseb juuli- august. Rohkem lehtdekoratiivne taim. Aed-merikann Armeria maritima Aed-merikann Armeria maritima · Kõrgus 5-10cm. · Lillakasroosad ilma varteta õied. · Õitseb mai-juuni. · Sobib kiviklibune ja liivane muld. · Ei talu liigniiskust ega tugevat päikespaistet. · Eestis aretatud sort. Aed-päevaliilia Hemerocallis Aed-päevaliilia Hemerocallis
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse.
JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides HIIBAPUU Thujopsis dolobrata Mullastik- viljakat niisket mulda Niiskus- Valgus- talub varju, poolvarju Haljastusväärtus- Puu võra-
vabalt liikuma pääseb, vastasel juhul lähevad tulbisibulad hallitama. Tulbisibulaid võib kuni mahapanekuni hoida näiteks pööningul või kuuri all, jälgida, et hiired neile juurde ei pääseks. Soovitan Teil tulpe istutada peenrale 5-10 kaupa gruppi, siis pääsevad nad paremini mõjule ja on pilkupüüdvamad; kuid on ka sorte, mis on üksiktaimena väga suursugused. Kuidas ja kuhu Te nad istutate on Teie enda valida, peaasi, et tulemusega ise rahul olete. Tulbid tahavad päikeselist kasvukohta ja parasniisket neutraalset või aluselist kerget, vett hästi läbilaskvat viljakat saviliivmulda, mis puhkeajal oleks kuiv. Kes tahab suuremaid õisi ja sibulaid, paneb aedtulbile kevadel mineraalväetist või tuhka ning kastab enne õitsemist. TULPIDE KLASSIFIKATSIOON Tulbid jaotatakse peamiselt õitsemisaja ja õieehituse järgi 15 sordirühma ehk klassi. Varajased lihtõielised - taime kõrgus on keskmiselt 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks
Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi. – Sobib kasvatada ka dekoratiivtaimena kiviktaimlas, püsilillepeenras või piirdehekiks. Paljundamine
pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase
Räpina Aianduskool VARJUAED Iseseisev töö Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et leevendada nukrust, mida varjuaias tih
eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu Porrulauk liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-100 cm päikeseline, eelistab toitaineterikast hästi väetatud Küüslauk liilialised raskemat mulda 20-60 cm 60 - 80 cm,
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
. Tüümian e. aed-liivatee Püstiste, alusel putunud, 30-40cm vartega Eelistab sooja Seemned külvatakse kasvuhoonesse Noori võrseid ja lehti igihaljas poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja päikesepaistelist aprilli keskel, kaetakse ainult väga kasutatakse lambaliha, aga lehistunud. Kitsad lehed on nahkjad, allapoole kasvukohta ja õhukese liivakihiga. Pikeerimisel ka muu rasvase liha ja kala käändunud servaga. Väikesed valkjad või kergema,t vett võib jätte paar taime kokku. Välja maitsestamiseks. Talub roosakad õied on õisikutena varte tippudes. Õitseb hästi läbilaskvat saab istutada mailõpp, juuni algus, pikka keetmist. Õitsemise VI-VII. mulda
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
Igihaljad puud ja põõsad. Kasv on pidev, va külmaperioodidel. Tüve koor on väga Eukalüpt Eucaluptus mitmesugune- plaatjas, ile, kiuline, ribaline, vaoline; sageli on ülaosa sile, heledat värvi- valkjas, roosakas, helehall. Sugukond Rosaceae Suve- ja igihaljad puud, põõsad, rohttaimed. roosiõielised: 1) Alamsugukond Spiraeoideae Põõsad, võrsed asteldeta ja ogadeta. enelalised 2) Alamsugukond Pomoideae Puud ja põõsad. Osadel liikidel on astlad. õunapuulised Heitlehised või igihaljad põõsad, poolpõõsad, 3) Alamsugukond Rosoideae liaanid ja rohttaimed. Mitme perekonna liikidel roosilised
16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on
Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 3. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg) 18 Lõikamine
............................ .lk 24 23. Kasutatud kirjandus ............................................................................ lk 25 Inglitrompet ( Datura ) Kasutatakse õistekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia ka õue , kus seda tuleb hoida kaitstud kohas . Pärit on see taim Kolumbiast , Ecuadorist , Peruust ja Põhja-Tsiilist . Inglitrompet on suurte , ovaalsete , sametjalt karvaste lehtedega puukujuline põõsas . Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oransi krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada
Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). Liigi näited: Toon näitena tuntumad liigid, millel on omakorda erinevad sordid. Euroopa toompihlakas kasvab 1-2 meetri kõrguseks, annab palju juurevõsusid, õied valged või kreemikad, väheviljakas umbes 1 kg põõsa kohta. Kanada toompihlakas kasvab 4-7 m kõrguseks puuks, saagikus 1-2 kg puu kohta. Lepalehine toompihlakas kasvab kuni 4 m kõrguseks põõsaks, õied on koondunud lühikestesse tihedatesse ja püstistesse kobaratesse, on hästi lõhnavad, saagikus umbes 5 kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
Ei talu põuda. Okkad lamedad, paksud, tumerohelised. Pungad punkaspruunid, vaiguta. Käbid pruunid 4-6cm. Puit pehme, vaigukäikudega. Kasutatakse teravatipulise võra tõttu palju haljastuses, vähem jõulupuudeks, paberi ja puidu tootmiseks. Eristamise tunnused: kõrgus, okkad, pungad, käbid, võra kuju. 8. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga: Pseudotsuga menziesii Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50m. Ei sobi väga kuiv ega väga niiske muld, samuti ei talu täisvarju. Talub õhusaastet. Okkad püstiselt ettepoole suunatud, tömbid, tumerohelised. Pungad suured. Käbid rippuvad, kattesoomused seemnesoomuste vahelt väljas. Puit keskmise raskusega, roosakas ja kergesti töödeldav. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, mööblivalmistamiseks, vineerina, kütteks ning jõulupuudena. Õitseb mais. Igihaljas Kanada tsuuga: Tsuga canadensis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 18-20m. Suhteliselt külmakindel
istutada ühe peenrasse. 7. Kuidas istutada. 8. Ja välja on toodud erinevad liigid. Referaadi koostamisel kasutasin erinevaid interneti lehekülgi. ,(Vt kasutatud allikaid). 3 1. LUMEROOS Enamus aedu on külmadel talvekuudel rõõmutud ja tühjad. Kauneid rohelisi muruplatse katab valge lumevaip, värvilistest lilledest ja põõsastest on näha vaid mõned tühjad lilleklumbid ning raagus oksad. Kuid ka sellel aastaajal on oma kaunid õied. Lumeroosid, mida tuntakse ka jõulurooside nime all, õitsevad just talvises uinunud aias. Madalate temperatuuridega kohanenud lumeroosid õitsevad detsembrist märtsini ning pakuvad valges aiamaastikus teretulnud vaheldust. http://www.gardena.com Madalate mitmeaastaste tugeva juurestikuga mürgiste rohttaimede perekond tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonnast. Perekonda kuulub 20 liiki, mis looduslikult on levinud Vahemeremaades, Euroopas ja Aasias. Aedades
puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik. Läänes tuntud alates 1874aastast. On aretatud
Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; valged, kollased, punased, sinised või lillad torujad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes, vili on pähklike. Salveid sisaldavad eeterlikke õlisid. Salveid sisaldavad 1,5- 2% eeterlikke õlisid, mille põhikomponentideks on tujoon ja kamper, kusjuures tujoon võib suurtes kogustes mürgina mõjuda aga leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Eestis kasvatatakse üheaastase aialillena, lillekastides japottides
Viljad valmivad oktoobris. KASVU- Peaaegu külmakindel. Varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab kõrgema TINGIMUSED õhuniiskusega alasid. Ei talu põuda ega liigniiskust. Juurestik hästi arenenud, laiuv. Eluiga kuni 500 aastat. KASUTAMINE Väga kõrgelt hinnatud puit, kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Mitmed vormid levinud haljastuses. Eestis esineb sageli külmakahjustusi, seetõttu tuleb kasvukohta hoolikalt valida. Kasutatakse haljastuses. Harilik pöök Fagus sylvatica Areaal Harilik pöök Fagus sylvatica Harilik pöök Fagus sylvatica Raagremmelgas Salix caprea AREAAL Kesk-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aasia. SUURUS Kuni 20 m. VÕRA Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, sageli kasvab põõsana. KOOR, VÕRSED Tüvekoor rohekashall, sile, vanemas eas pruunistub ja muutub rõmeliseks
Viljad valmivad augustis-septembris. Kasvutingi külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab mused: täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. Kasutamin puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. e: Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme. võrsed punga õied d lehed viljad · Sirelid eelistavad heaks kasvamiseks niisket, huumuserikast, vett hästi läbilaskvat pinnast päikeselisel või ka kergelt varjutatud kasvukohal. · Nad edenevad paremini külmade talvedega piirkondades, sest vajavad heaks õitsemiseks mõningasi miinuskraade. · Igasugust kärpimist ja lõikust tuleks teostada vahetult pärast õitsemist. · Liike saab paljundada seemnetega või ka pistikutega.
Aiapeenral või rõdukastis sobib hästi kasvatada maitsetaimi, millel on nii praktiline kui ka dekoratiivne väärtus ja mida on kerge hooldada. Räpina aianduskooli õpetaja Katrin Uurmani sõnul võib meie vahelduvas kliimas kasvatada edukalt aiapeenral üheaastaseid maitsetaimi - aedtill, vürtsbasiilik ja rosmariin, kaheaastastest näiteks lehtpeterselli. Nende hulka võiks lisada ka mõned lehtsalati- ja saialilletaimed. Mungalille lehed sobivad hästi toorsalatisse ja õied on suurepärased toitude garneerimiseks. Värvi saab lisada lehtpeediga, mille lehti võib kasutada näiteks suppide valmistamisel. Eriti dekoratiivne on käharalehine lehtpetersell. Vürtsbasiilikul on erineva lehesuuruse ja -värviga sorte, mis on samuti dekoratiivsed. Lõhna ja maitse järgi eristatakse sidrun-basiilikut, laim-basiilikut, nelk-basiilikut ning kaneel-basiilikut. Mitmeaastastest taimedest on dekoratiivsed näiteks aedsalvei, tähklavendel, harilik pune,
annaabi.ee 
