Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Punamütsike". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
punamütsike, korv, punamütsikese, vanaemale, korvis, küsis, hundil, juttu, jutus, aegadest, külla, kõht, sööki, pikniku, sõi, söönud, vahepeal, saladus, uudishimulik, haudus, teadnud, tasakesi, kuulis, rõõmus, majas, läksime, vaatas, ütlema, hoovis, seisis, hunti, istume, küpsetamiseTravestia Punamütsike Elas kord üks väike tüdruk keda hüüti Punamütsikeseks.Ühel päeval jäi aga tema vanaema väga haigeks. Niiet Punamütsikese ema pakkis kokku korvi maitsvate toitudega, mille Punamütsike pidi oma vanaemale viima. Korvis olid kõik vanaema lemmikud toidud: juustuhamburgerid, friikartulid, Coca Colat, kananagitsad, üks juustupitsa, jäätis, siider ja paar purki õlut. Punamütsikese tee vanaema juurde viis aga läbi metsa. Ja kuna Punamütsikese jalgratas oli katki, pidi ta jala minema. Kui Punamütsike oli natuke maad kõndinud, siis ta tundis, et tal on kõht väga tühi. Aga siis talle meenus korv, mille ema talle kaasa oli pannud. Niiet ta istus maha ja hakkas väikest pikniku pidama
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud
veel vestelda, tütar sai aru, kelle hauast jutt, tegu oli mehega, kes kolhooside tegemise ajal ära tapeti, ja maeti küüni taha metsa kase alla, paari nädala eest olid matused, kuid hauale risti panna hukkunu naisel ei lubatud, seega viis ta sinna sületäie lilli igal aastal - teel koju oli palju okstraate, pidi ettevaatlikult liikuma - tütar möödus vanast talust, millesse käis piilumas, selles elas Ärna ja August, kes oli võõral maal sõjas, tema ema käis jälgimas, et kell majas ikka käiks, muidu saab poeg hukka, majja sisse naine tegelikult ei tohtinud minna, sest see oli ära võetud ja uksed kinni pandud, kuid tal oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada
00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole probleemi! Võite nüüd edasi
Rebane ja rästas Osades: *Rebane *Jänes *Mees *Rästas *Metskult/isane siga *Poeg *Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! Jänes:Iiiiii!
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda
Mets ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? MARI. Sina oled ehtimatagi ilus! TUNA. Seda kuulen ma ka alles esimest korda, ja sinu suust. MARI. . Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. Kas hakkame koju minema või? TIINA. Koju? Juba? Mul ei ole ju veel marju. MARI. Mis sina siis tegid? TIINA. Ah! Nii hea oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, käsk lõhnas, kuusk tilkus vaiku... Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. Kuidas ta vaene põgenes! Mina ikka kännul! Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle.
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna
Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp,
TÖÖLEHT 13. Vastlapäev 74 TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1. Mis on teisiti? 87 TÖÖLEHT 2. Arvud ja numbrid 89 TÖÖLEHT 3. Aastaajad 90 TÖÖLEHT 4. Kodutööd 92 TÖÖLEHT 5. Korter 93 TÖÖLEHT 6. Õues ja toas 94 TÖÖLEHT 7
Ta palus, et Mardu prooviks, kas see on ka hea ratas. Mardu tegi seda vastumeelt. Ratas oli tõeliselt hea. See lausa lendas. Vanaema lubas suveks oma ratta Mardule laenata. Märkamatult oli Mardu jõudnud sõites küla lõppu.Ta otsustas minna rääkima kui hea ratas tal on pimeda Liisale. Ukse taga kuulis Mardu jutustamist. Leemet rääkis, kui õnneli ta on Luigiga. Leemet rääkis ka kuidas ta oli poissi tüssanud. Nagu oleks vanaema ratta temalt ära ostnud.Päriselt andis Leemet raha vanaemale tagasi. Poiss otsustas, et ei sõida selle rattaga enam kunagi. Märkamatult oli Mardu jõudnud sadamasse. Järsku nägi ta varest laevas tühjasi pudeleid sikutamas. Vares oli purjus. Loomulikult süüdistas ta selles Leemetit. Mardu viis Mihkli koju."Mis sinust niimoodi saab?"küsis poiss vareselt. Järgmisel päeval oli aga vares taas kadunud. Mardu leidis ta taas sadamast. Lind ei teinud temast välja. Jälle oli ta pudelite kallal. Üks pudel oli vigastanud lindu. Mardu haaras varese sülle
HAGIAVALDUS Kohtu nimi: nt Harju maakohus Hageja: Nimi Isikukood Elukoht Esindaja Kostja: Samad asjad. HAGIAVALDUS Seminar 1. Eile sadas lund ja täna vihma- kui mõlemal päeval oleks olnud kuiv, siis poleks tänavad libedad. ˥(A^B) →˥C 2. Keskerakonna uue juhi valimine tõi kaasa valitusskriisi, kuna koalitsioonipartnerid umbusaldasid Reformierakonda ning valitus astus tagasi. (A→B) ↔C või A→(B ^C) 3. Punamütsike läks vanaemale saia viima. Enne teda jõudis aga kuri hunt vanaema ära süüa ja sõi ära ka punamütsikese kuni jahimehed punamütsikese kurja hundi kõhust päästsid. V^P^S^J. Vanaema söödi ära, punamütsike läks saia viima, siis söödi punamütsike ära ja jahimehed päästsid ära. Kell 11.15 startis ANA Star Wars’i kirjadega lend Osaka lennuväljalt ja suundus Tokyosse. Start hilines seoses reisijate pealemineku ja pagasilaadimise hilinemisega.
Ta tahtis raudmeeste laevu näha, et neid hävitada. Põhja Konna oli ta ka näinud. 23.peatükk Saarel kohtusid nad Möigase ja tema pojaga, kes oli munk ja laulis oma peene häälega lugusid, mida isa ei sallinud. Munga nimi oli Röks, aga ta oli kloostris võtnud endale peene nime Taaniel. Ta arvas, et ristimine on lahe ja kõik peavad jumalat uskuma. Ussisõnad on saatanast, ütles ta. Möigas häbenes oma poja lolli juttu. Toas olid seinal tuulesõlmed köite sees. Tark harutas need lahti ja pani koti sisse. Küll Tölp teab, kuidas neid kasutada. Nad said teada, et hiidkala nimi oli Ahteneumion. 24.peatükk Samal ajal oli Tambet saarele tulnud noori otsima. Vanaisa oli sisistanud, Tambet ei saanud temast aru. Kuna vanaisal oli luid puudu, tappis ta Tambeti ja keetis tema kondid ära, väikesest pealuust valmistas aga karika. Hiie ei kurvastanud isa surma üle. Hirm oli ta ära
on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss".
ainult seepärast, et Leemet ristimärgi ära põlgas. Leemet taheti tuleriidal põletada. Leemet röökis, et sel ajal, kui jumal usse tappis, siis võtsid hiiekoerad ja haldjad Johannese enda kodus elusid. Kõik need olevused on näljased ja vajavad verd. Leemet oli nüüd viimane, kes mõistis ussisõnu, sest enam polnud isegi usse. 34. Leemet veeti külasse kaasa. Johannes süüdistas teda Magdaleena ja Toomase surmas, arvates, et ta on libahunt. Rahvas jäi uskuma juttu, et jumal armastas titte nii väga, et võttis tolle varakult enda juurde. Leemetile tehti tuleriit. Jaakop ja Pärtel isiklikult kandsid ta riidale. Siis aga lendas kohale vanaisa, keda Leemet ei olnud aasta aega näinud. Vanaisa haaras tõrvikuga Jaakopi ning surus mürgihambad talle kuklasse. Ta vabastas Leemeti ning koos asuti külaelanikke tapma. Johannes ja Pärtel pääsesid pakku. Tuli kuus raudmeest, kellel niisamuti pea maha raiuti. 35. Nad läksid sõtta
Leemet kasutas vanaisa pärandust võitlushimu ja raius munkadel pead otsast. Nõnda sai ta pulmade jaoks veinivaadid. Pulmapeol lürpis Meeme veini, Mõmmigi proovis. Karuke jäi üsna purju ja kutsus Salme tantsima. Mall ei söönud hiiepuudega küpsetatud liha ja ei joonud võõramaist jooki. Hiie kutsus Leemeti tantsima. Äkki hüppas nende keskele hunt, kes pures Hiiet kaelast. Mall jooksis Hiie juurde, kuid hunt hüppas talle näkku. Mõmmi virutas hundil selgroo pooleks. Mall karjus veel, et see on haldjate kättemaks ja suri. Täi tuli Hiie juurde. Ta armastas Hiiet väga. Täi heitis end Hiie kõrvale ning suri. 28. Leemet põdes mitu kuud. Ta oli palavikus. Teda hakkas ära tüütama Salme ja Linda mõtetu loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima
Ta koristas ning Aliide võttis ta käest kinni. Zara ehmus jälle. Kui Zara vanni läks nägi Aliide, et Zara keha on muljutud. 1991,Vladivostok Zara kodu ette sõitis must volga. Sealt tuli välja Oksana, kes oli Zara kunagine sõber, keda pole näha olnud peale Moskvasse õppima minemist. Oksana oli hiljem töötanud Saksamaal. Oksana oli väga kenasti riides: sukad, milliseid seni veel nähtud polnud, värvitud huuled, kingad jm. Oksana pakkus Zarale ja tema vanaemale Dzinni. Zara hakkas teed tegema. Nad rääkisid kui hästi läänes teenib. Zara meenutas, et kunagi oleks tema ja Oksana jäänud musta Volga alla ja kui nad emale sellest rääkisid, läks ema paanikasse. Ema päris, et kas keegi autost neid nägi ja ta valvas akende juures ja jälgis Zarat pidevalt. Mustad Volga olevat taga ajanud tüdrukui ja nendest tüdrukutest pole hiljem midagi kuulda olnud. Nüüd on Oksanal samasugune must Volga. Kui Zara saatis Oksana tagasi auto juurde, ulatas
võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja
HUNT OLI ÜLE SÕITNUD JALAST KARUMAMMA PEENRAMAAL TA KROSSISÕITU HARRASTAS HUNT LIIKLUST RIKKUS ROLLERIL, ET PALJUD MURDSID KONDID EI PUUTUND TEDA POLLERID - KA NEMAD OLID HUNDID LAPS JA VARI “MUL ON SÕBER, EMME, NÄE” HÜÜDIS LAPS: “ME MÄNGIME! KÕIK LIIGUTUSED, MIS TA TEEB MA TÄPSELT TEMA JÄRGI TEEN.” 16 17 VOOLIK MEIE AIAKASTMISVOOLIK OLI PARAS LÕUAPOOLIK - ESMASPÄEVAL JUTTU JAGUS TAL KOHE MITME TUNNI JAGU TEISIPÄEV, KUI LÕPPES ÄRA VOOLIK IKKA AJAS PLÄRA KOLMAPÄEVAL VESTLES TA LAUSA ISEENDAGA NELJAPÄEV, SEE KADUS RUTTU RÄÄKIDES TA VAJUS TUTTU REEDEL KAJAS TEMA MULAST IGA MAJA TERVES KÜLAS LAUPÄEV EI TOOND MISKIT UUT VOOLIK AINA PRUUKIS SUUD PÜHAPÄEV SIIS, OH SA PIME VAIKNE HETK MEIL KÜLAS KÄIS NAGU OLEKS TOIMUND IME : VOOLIK VAIKIS – SUU VETT TÄIS. SEST PÜHAPÄEVAL NAABRI ASTA ME VOOLIKUGA LILLI KASTAB. KOI
aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed
Kirik oli pungini rahvast täis. Kui kiriksand hüüdis, jumal on siit maailmast ära kutsunud Arusaame Tooma ja Malle poja Jaani(3,5a), siis Miina süda lõi sees nõrgaks, sinised ja kollased värvid tõusid silma ette hüppama ja enne kui pool issameiet ära oli loetud, vajusid ta silmad peas kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja
Ma ei viitsinud neile vastata, muidu olekski jäänud nendega rääkima. Panin oma staatuseks hõivatud ning hakkasin õppima. Olin just kaks lehekülge läbi saanud, kuulsin uksekella. Jooksin vaikselt alla, piilusin uksepilust. Seal oli kahtlane mees, keda polnud enne näinud. Ma ei julgenud ust avada, kuna vanemaid kodus polnud ja ei teadnud, mis juhtuda võis. Ma ei tea miks, aga ma avasin selle ukse. ,,Tere tüdruk, kas su vanemad on kodus?" küsis meesterahvas. Ma vastasin koheselt: ,,Jah, nad vaatavad telekat." Ma ei julgenud tõtt rääkida, et mu vanemad on tööasjus Pariisis, äkki tuleb see onuke jälle tagasi. "Ma olen Inglismaalt, ma usun jumalasse ja armastan teda," ütles mees tõsise näoga. Mõtlemata hakkasin südamest naerma. ,,Kas sind ajab jumal naerma?" küsis onu. ,,Ei, lihtsalt imestan, et te minu ukse taha tulite," vastasin talle. ,,Ma tahtsin teile öelda, et ka teie oleksite jumala armastajad ja et te ..."
- meenutas veel õhtut Franziga kanali ääres, kus lõpuks veinist purju jäi, itaallane tõi lauda põleva jäätise 11. - mt polnud järsku enam milleski kindel, kas see oli kõik tõsi olnud, et ta oli kiirrongis olnud, ja tema vastas oli neeger istunud ja ta oli vaadanud rongi aknast välja tulpe istutavaid inimesi 12. - kindel maastik, mida ta mäletab, pigem hoopis taevas - istusid vanaemaga söögilaua ääres, mt piilus aknast välja tänavale, et vanaemale öelda, kes parasjagu mööda kõnnib - köögiaknast paistev taevas pole kunagi ühesugune, mt tundis, et näeb sellest taevast kõiki oma elu nägusid ja maastikke, tundis neid aina uuesti ära 13. - mt ei lükanud Franzu ka trammi alla, kuigi Amsterdamis oleks seda olnud lihtne teha - kui Franz unes sonis/hambaid krigistas, piisanuks vaid sellest, et mt oleks tal käest võtnud, kuid ta ei suutnud, temas oli vastikus, mis ei lasknud uinuda enne esimese trammikella,
Tuntuim Londoni koeraromaan ongi "Valgekihv". Seoses töölisliikumise langusega hakkab J. London sellest 1910. a. alates eemalduma, kuigi ta sümpaatia jääb endiselt lihtrahvale.Siirus, suur humanism ja jõuline kuntstipärasus on teinud Londoni populaarseks ja armastatuks lugeja juures. Minu arvamus Mulle soovitas seda raamatut isa, kes on seda lapsepõlves ise lugenud.Talle meeldis see ja kuna mulle meeldivad koerad soovitas ta seda mullegi. Mulle meeldis see raamat väga, sest seal oli juttu headusest ja armastuses.Samuti oli seal ka jõhkrust ja kubust, kuid need tegid raamtu huvitavamaks.Selles olid tunded, hoolivus ja armastus."Valgekihv" oli väga südamesse minev raamat.Mulle meeldis see raamat ka sellepärast, et see jutustas koertest ning huntidest, kes on mu lemmik loomad.Raamatus meeldis mulle kõik, aga natuke pikalt jutustas ta peatükkide alguses loodusest.Samuti mõned jõhkramad kohad tegid meele päris kurvaks, aga seda ongi autor ju raamatus meieni püüdnud tuua.
1946. aastal kolisid Lebrehtid lähedal olevasse Sompa külla Ida-Virumaal, kuna tööjõudu enam eelmises kohas ei vajatud. Seal elasid nad lühikest aega. Siis kolis pere Jõhvi linna ühte korterisse, põhjus oli täpselt sama. Jõhvis kohtas Rudolf naist nimega Elmiire. Mõne kuu pärast abiellusid Rudolf ja Elmiire. Kuna Elmiirel oli tütar, siis nad pidid elama 2-toalises korteris viiekesi: Rudolf ja Elmiire ning Rudolfi lapsed Erna ja Albert ning Elmiire tütar Helbe. Elmiire sai minu vanaemale võõrasemaks. Elmiirel oli poeg ja tütar. Poeg elas juba omaette, aga tütar ei olnud nii suur ja elas koos oma emaga. Tihtipeale Elmiire tegi minu vanaemale ülekohut. Kõigele lisaks Elmiire õmbles oma lapsele ilusamad riided kui minu vanaemale. Kui vanaema käis juba viiendas klassis kolisid nad Jõhvi linna teise korterisse, kuna vend Albert sai miilitsas tööd ja see võimaldas neil kolida paremasse kohta. Albert ei jäänud
kuna Magdaleena keel ei paindunud. Kloostrilaul ei meeldinud Leemetile sugugi, see oli talle pigem nagu hällilaul. Leemetile meeldis istuda Magdaleena juures. Äkki tulid kloostri tagant kolm külapoissi, nende seal ka Pärtel (Peetrus). Nad rääkisid ja natuke naersid Leemet välja, et too on metsas ja ei tunne midagi. Isegi Pärtel oli nüüd selline halb. Nad vaidlesid, toetudes kloostri seinale. Magdaleena läks teisele poole, et poiste juttu mitte kuulata, vaid laulu. Mindi koju Johannese juurde, kus ta lehma piinates üritas teda ravida, kuid lehm suri. Magdaleena andis Leemetile põsele musi ja jooksis koju. Leemet aga läks metsa. Ta koperdus millegi peale, see oli Meeme, kes vingus jne. Kodus ootas teda terce pere-ema, Salme ja karu. Nad teatasid Leemetile hullu uudist-Hiiet tahetakse ohverdada. Hiie ema ja isa-Mall ja Tambet olid sellega nõus. (kuigi Mall ei olnud, ta lihtsalt vaikis). Ja ülgas tegi seda,
Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri poisi isa paari päeva pärast raskesse haigusesse. Paari kuu pärast otsustas kuninganna omale uue mehe võtta. Uus kuningas oli väga kaunis, kuid uhke ja edev. Aegajalt käis kuningas peegli ees ja küsis: ,,Peeglike, peeglike seina peal ,kes on kauneim kogu maal?" Peegel vastu: ,, Teie mu kaunis peremees olete kõige kauneim." Kuningas oli peegli vastusega alati rahul, kuna peegel ei valetaks talle kunagi. Pöialpoiss aga sirgus suuremaks ja pikemaks, muutus veel kaunimaks. Kord küsis kuningas peeglilt:
P ja V jäävad hundi kõhtu. Kõrvad-silmad-käed-suu Jahimees päästis P ja V ära, P pani H Lõpus otsene moraal noortele neidudele: „Ma ütlen küll kive kõhtu ja H kukkus surnult maha. „hunt“, aga mõtlen hoopis neid „hunte“, kes hulguvad linnatänavail ja saadavad mahedat juttu puhudes tüdrukuid P loeb moraali: „Elu seeski ei jookse sa koduukseni. Teadke siis, tüdrukud, et need „hundid“ on enam üksi tee pealt ära metsa alla, kui metsas elavatest huntidest palju hullemad.“ ema on selle sulle ära keelanud.“ Järgmine kord pandi V juures uks lukku ja enne kui P koju läheb, veetakse õue
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
" Mees ei osanud selle peale midagi vastata, ta ei julgenud paljastada oma teadmatust. Mees pääses õnneks daamiga vestlusest, sest tema kõrvale oli ilmunud roosas kleidis tütarlaps kes ulatas mehele käe. Tüdruk ütles mehele, et temast oli väga kena siia tulla, Olle oli oodanud teda kogu õhtu. Mehel polnud õrna aimugi kes on Olle aga tüdruk vedas mehe endaga kaasa ja palus tal lõunasöögile jääda. Nad jõudsid ukseni kus olid sõdurid juttu ajades. Tüdruk ütles sõdur Allanile et ta ootaks teda ja et ta peab nüüd Olle külalise eest hoolitsema. Teine sõdur küsis kas ta ei peaks kaasa tulema aga tüdruk vastas et pole vaja et ta juba ütles Bobbyle et ta läheb õigel ajal mehele teejuhiks. Allan ütles tüdrukule et ta ei unustaks et selle asjaga on kiire. Tüdruk vastas et ta peab oma lubadusi tavaliselt. Nüüd avas sõdurist uksehoidja ukse ja mees astus tüdrukuga kõrvalruumi
9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel oksendasin ma kaks korda ja mu ema oli minu peale pahane, sest ma olin joonud. Järgmisel koolipäeval küsis Jürgen minult mu tervise kohta ja ma kõndisin lihtsalt minema. 12. Triin kirjutas koolilehte Metsaneiu nime all luuletusi ja ta tegeles veel ka ÕOV-ga rohkem kui varem. 13. Maalisin plakatit ja käisin ka õel lasteaias järel. 14. 27. septembril armusin ma Sveni. Me läksime koos koolist koju. Sven lahutas kaks kaklevat poissi. 15
nägemist ka teistele, kes ligemal töötasid. Ehmatusega kuuldi ja üteldi see lugu edasi ja
korraga vaatasid kõik jõe poole. Aus härra kostis üks kel kõige rohkem julgust oli
annaabi.ee 
