· Iseloomustab energiat, mida pump Second level pumbatavale vedelikule ajaühikus Third level annab. Fourth level H = (z2 +p2/ g + v22/2g) - (z1 +p1/rg + v12/2g) Fifth level = H2 H1 , m · Geodeetiline ehk staatiline tõstekõrgus Hst · Dünaamiline tõstekõrgus ehk pumba täissurve: H = Hst + ht · Dünaamiline tõstekõrgus võrdub: H = Es Ei Pump koos imi- ja survetoruga Võimsus, P · Antakse pumba võllile elektrimootorilt. P = M*, kW · Energiat, mis on pumba poolt vedelikule üle antud, nimetatakse kasulikuks. Pk = g QH / 1000 kW · Minimaalne pumba võimsus reguleerimisel pöörete arvu muutmisega. ·
Kodune töö nr 3 Lähteandmed: Asula ühisveevarustuse skeem on toodud alljärgnevalt (Joonis 1). Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140
3 D5 IR2 ,,VIGA" D2 IR AR RE1.2 KO IR 3 Pump ,,TÖÖS" D3 Pumba mootor KO1 KO2 M C3 4,5F
0,28 185,56 181,56 0,30 210,95 206,95 Võrgu graafik 50,00 H (m) 45,00 40,00 35,00 30,00 25,00 20,00 15,00 10,00 5,00 0,00 Q (m3/s) Võrk tuli Võrk tava Afiniteet öö Afiniteet tava Afiniteet tuli 1 pump 2 pumpa 3. Valin pumba APP44-150 (200-150-400) Impeller 283925 CLOSED B26 Z6 d 410 mm P 19,5 kW 81 % NPSHr 2 m 4. Kontrollin pumba sobivust v 0,795775 Re 121521,1
b) personaalsõidukid . Radiaator arvutatakse järgmiste parameetrite alusel: 1) jahutuspinna pindala , mida läbib õhuvool m2; 2) radiaatori frontaalpinna pindala, , m2; 3) radiaatori sügavus liikuva õhuvoo suhtes, , st kaugus esimese ja viimase ribirea vahel, m ( m); 4) radiaatori kompaktsuskoefitsient, , mis väljendab jahutuspinna pindala ja mahu suhet ( m2/m3); 5) ribistuskoefitsient , mis määratakse jahutuspindade suhtena õhu ja vedeliku vahel (). Jahutusvedeliku pumba arvutus Jahutusvedeliku pump on traditsiooniliselt ühepoolse pealejooksuga tsentrifugaalpump. Arvutuseks on järgmised algandmed: a) pumba tootlus , (m3/sek); b) pumba veesurve kõrgus , (MPa); c) pumbavõlli pöörlemissagedus , (min-1). Ventilaatori arvutus Vedelikjahutussüsteemis kasutatakse tavaliselt propeller tüüpi ühe töörattaga telgventilaatorit. Ventilaatori aerodünaamilisi omadusi hinnatakse: a) tootlikkuse tegur, b) staatilise rõhu tegur,
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ).
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad 4 Hüdropumbad Seda nõuete loetelu on võimalik jätkata. 4.1 Pumpadele esitatavad nõuded Nõudmiste erisus näitab, et kõik pumbad ei vasta kõikidele nõudmistele ja pumba Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid valikul tuleb leida kompromiss erinevate võib kokku võtta ühe lausega: nõudmiste vahel. Sellel põhjusel ongi Hüdropump peab muutma mehaanilise praktikas kasutusel erineva konstrukt- energia (pöördemoment, pöörlemis- siooniga pumpasid. Ühine neile kõigile kiirus) hüdrauliliseks energiaks on see, et nende töötamispõhimõtteks on (vedeliku voolamine, rõhk)
- keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõrgrõhupumbad (üle 500 mH2O). 3. Pumpa käitava ajami järgi: - aurumasinaga pumbad, - auruturbiinpumbad, - elektripumbad, - mootorpumbad, - käsipumbad. 4. Ajamiga ühendamisviisi järgi: - ülekandemehhanismiga ( reduktor , rihmülekanne jne.), - otsetoimivad pumbad (pumba tööorgan on otseselt ühendatud töövõlliga , aeglasekäigulised aurupumbad ). 5. Töökiiruse järgi: - aeglasekäigulised ( kuni 80 p/min.), - normaalkäigulised (kuni 150 p/min.), - kiirekäigulised (150 kuni 350 p/min), 23 - ülikiirekäigulised (350 kuni 750 p/min ). 6. Pumbatava keskkonna järgi: - veepumbad, - õlipumbad, - kütusepumbad, - õhupumbad (ventilaatorid ). 7. Silindrite arvu järgi:
edasi-tagas) 4. Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) 5. Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). 6. Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline ). 7. Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : 1. Dünaamilise rõhu pumbad : pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- , propellerpumbad . 2. Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad;
toru läbimõõt 150mm, imemistoru pikkus 10m, =0,05, sõela takistustegur , põlve takistustegur , rõhk vee pinnal 200kPa. Lähteandmed: => L = 10m = 0,05 = 200kPa = 1 000 kg/ Leida: Valemid: Lahendus: Et pumbas ei tekiks kavitatsiooni (nähtus, kus vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud), peab kogusurve pumba imiavas olema suurem küllastunud auru survest. kus NPSH = kavitatsioonivaru tegur kus Ülesanne 4 , imemiskõrgus 5,5m, toru läbimõõt 100mm, imemistoru pikkus 100m, =0,025, sõela takistustegur , põlve takistustegur , vedelik vesi. Missugune on kavitatsiooni tekkimise temperatuur? Lähteandmed:
Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas
liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem muudetakse staatiliseks rõhuks .(labapumbad, jugapumbad jne.) Labapumbad liigituvad : tsentrifugaal-, keeris-, diagonaal- propellerpumbad . Staatilise rõhu ehk mahttoimega pumbad: Pumba tööorgan surudes vedeliku peale suurendab vahetult vedeliku staatilist rõhku Mahtpumpade rühma kuuluvad : edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-, tiib-, membraan - ja vibropumbad, pöörleva tööorganiga rootorpumbad
21,58 0,000276 0,12 0,29 10 28439,3 1333,2 21,58 0,000169 0,12 0,27 10 26477,96 1333,2 21,58 0,000258 0,12 0,28 40 27458,6 5332,9 17,94 0,000136 0,075 0,18 10 17650 1333,2 17,94 0,000082 0,075 0,17 10 16671,3 1333,2 17,94 0,000043 0,075 0,16 15 15690,6 1999,8 Tabel. 2. Pumba karakteristikud Nn= QHg 6 5 4 Column H Linear Regression for 3 Tõstekõrgus (m) Column H Column H
M W HS 13 ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem 1) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1
ning võivad olla mistahes asendis. Membraanhüdrofoorid on ühendatud enamike pumbatüüpidega. Oma efektiivsuselt vastab membraanhüdrofoor ligi 3 korda suuremale tavalisele hüdrofoorile.Suurema veetagavara vajadusel on membraanhüdrofoorid omavahel kergesti ühendatavad. Tööpõhimõte: Kui vett pumbatakse kummikotti, paisub see vee rõhu tõttu ja samal ajal õhk, mis on hüdrofoori ja kummikoti vahel (eelrõhk), surutakse kokku. See toimub seni , kuni on saavutatud rõhk, mis vastab pumba väljalülitusrõhule. Pumba väljalülitusrõhk ja käivitusrõhk reguleeritakse rõhulülitist (automaatika). Pump hakkab tööle jälle siis, kui vett tarbides saavutatakse käivitusrõhk. Õhkpadja eelrõhku võib lisada ja vähendada hüdrofoori ventiilist. Selleks sobib tavaline autopump ja manomeeter. Eelrõhku mõõtes ei tohi vesi hüdrofooris olla surve all. Enne eelrõhu mõõtmist seisake pump ja avage mõni ventiil survetorul
Selles lükatakse kolb 14 ülesse, mis juhtvarda abil avab ühtlasi alumise piimaklapi ja sulgeb ülemise. Piimavool muudab suunda samuti nagu kolmikkraani asendi muutmisel. Juhtvarda liikumisel ülesse sulgub mikrolüliti 9, mis signaliseerib kontrollerit klapi asendi muutumisest ja sellest, et saadud korraldus täideti. Katte 13 all paikneb klemmliist vajalike elektriliste ühenduste tegemiseks. Tsentrifugaalpumbad on piimatööstuses kõige levinumaks pumba tüübiks. Nende töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise k siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus
t Ds 24mm mm 2 Vastus: torustike minimaalne siseläbimõõt peab olema 23 mm, mis tagaks lubatud voolukiiruse. Standartite järgi valin toru, mille siseläbimõõt on 24 mm ja seina paksus on 2mm. Lubatud maksimaalne rõhk on antud torus on 333 bar-i. Ülesanne 5 Antud: Hüdrosilindri siseläbimõõt: d =200mm = 0,2m Koormuse nihutamise kiirus: v =600mm/min = 0,01 m/s Süsteemi mahulised kaod pumba tootlikkusest:q= 2% Leida: silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min - ? Lahendus: Arvestades et hüdrosilindri siseläbimõõt on võrdne kolvi pindalaga, leiame hüdrosilindri kolvi pindala A: A=*r2 r hüdrosilindri kolvi raadius m r =0,5*d r =0,5*0,2 =0,1 m A =3,1416*0,12 =0,0314m2 Et leida silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min, kasutame valemit
Hüdrosilindri plunseri kolvikäik Sp=2*a*tan tan= 0,7002075 Sp= 0,62 m Roolimasina tootlikkus sekundis Qsek=((*D²/4)*Sp*2)/*10^6 = 28 sek rooli pöörde aeg poordist poordi Qsek= 941,42 cm³/sek Töömaht Vo=Qsek* Vo= 26359,80 cm³ Pumba (KRRP) plunseri läbimõõt d=4.25*(Vo/(z**n*v*))^(1/3) n= 17 p/sek pumba pöörete arv z= 7 pumba plunserite arv d= 2,58 cm = 1 plunseri kolvikäik v= 0,6 pumba mehaaniline kasutegur
Piima hoiuks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga
30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik? Lihttorustikuks nim torustikku mille ristlõikepind on kogu ulatuses samasugune. Liittorustik koosneb järjestikku asetatud erineva ristlõikega torudest, kusjuures vooluhulk on sama. Paralleeltorustik koosneb kahest või enamast kõrvuti asetatud torust, kusjuures erinevate torude vooluhulgad võivad olla erinevad. 31. Pumpade liigituse printsiibid, pumba tööparameetrid, mis on pumba tõstekõrgus? Pumpasid liigitatakse kasutusala järgi, energiallika järgi ja tööpõhimõtte järgi. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse pumbad kaheks dünaamilisteks pumpadeks ja mahtpumpadeks. Pumba tööparameetriteks on tootlikkus, tõstekõrgus, võimsus, kasutegur, kavitatsioonivaru ehk max 4 lubatav vaakum ja tööorgani liikumissagedus
l= 1600m Hst= 28m Qtuli= 270 l/s karedus =0,5mm 1. Valin süsteemi toru diameetri: Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s Leian uue survekõrguse ühe töötava pumba jaoks arvestades survekadusid Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m Htulekahju = hv + ht , hv - veevõrgus tagatud surve hv = 10 m H2O L 2 v Leian survekaod ht = D , g- vaba langemise kiirendus g=9,81 m/s2, l-toru pikkus (m) , 2g D-toru diameeter (m) Q1 = 60 l/s = 0,06 m3/s Q1+2 = 240l/s = 0,24 m3/s Ühe toruga süsteemi karakteristika: Q v
Suurematel pumpadel võlli ümber nöörtihend ja paarislaagrid, mis hoiavad võlli tihedana. Käivitamiseks tuleb täita, kuivalt ei käivitu. Kui veepinnast kõrgemal, siis on vaja ka torustiku põhjaklappi. Korpus tavaliselt malimist, tiivik soolase vee puhul messingist. Võib tekkida ka kaviatsioon ehk, et õhumullide lõhkemine, mille energia lõhub labasid. Tavaliselt käitatakse elektrimootoriga. Kasutatakse vee, kütuse reovee, õhuventilatsioonides ja üleüldiselt on enim kasutatud pumba liik ja üsnagi kasutuskindel. Hammasrataspumump- Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse.
Valemitest: ja saab: -SdH millest võib avaldada aja dH Arvestades, et = const., s.t., et kulukoefitsendi väärtus ei sõltu vedeliku voolamise kiirusest, võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2 Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest: . 4 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust , kus pm ja pv manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa, h manomeetri ja vaakummeetri vaheline kõrguste erinevus, m. Pumba tootlikkus (Q) määratakse kasutades kulumõõtjat
Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD.........................6 3.3 KOMBINEERITUD REGULEERIMISEGA KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD........................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1
ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune, suureneb spiraalkambri ristlõige vee liikumise suunas. Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku- difuusorisse. Difuusoris
Fluidiumi transport Pumbad hüdraulilised masinad, mis muudavad ajami mehhaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Rõhkude vahe torus ja pumbas on vedeliku liikumapanevaks jõuks. Dünaamilised pumbad labapumbad, jugapumbad, õhktõstuk Mahtpumbad 1)edasi tagasi liikuva tööorganiga kolb-, membraan- ja vibropumbad 2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s
Vooluvõrku lülitamisel mootor ei käivitu, pump ainult “undab”. Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes
· Tavaliselt on tegemist individuaalse ajamiga. 2. Hüdroajami kasuteguri mõiste. Ajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Milliseid ajami väljundsuurisi nad mõjutavad ja kuidas? Mehaaniline kasutegur (m)- kaod hõõrdumisel pumbas, klappides, torustikes, silindrites ja hüdromootorites.Mõjutab täiturisse tuleva vedeliku rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75 sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada: Hüdroajami kogu kasutegur h on nimetatud kasutegurite korrutis: h = m x v 3. Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus? Hüdrostaatilise rõhu omadused.
28 0,028 100 0,0079 3,54 1,5 4,5 2,45 256,11 0,64 267,19 28 0,028 125 0,0123 2,28 1,5 4,5 2,45 84,52 0,26 95,23 28 0,028 150 0,0177 1,58 1,5 4,5 2,45 34,01 0,13 44,59 28 0,028 200 0,0312 0,90 1,5 4,5 2,45 8,21 0,04 18,70 Tulemused on koondatud alljärgnevasse tabelisse: Tulemustest on näha, et ülesande tingimusi sobib torud DN150 ja DN200. Esimesel juhul on vajalik pumba surve vähemalt 44,6 m ja teisel juhul 18,7 m. Kataloogi diagraamist sobivad pumbad AL-1106/2 torule DN150 ja AL-1102/2 torule DN200 Igaks juhiks ma valisin pumb AL - 1102/2, et tulevukes on võimalus katta veetarbimine, kui suureneb veekulu. Pumba AL 1102/2 karakteristikud Torustikule DN200 koostame võrgukarakteristik. Arvutused valemiga H=2+1,5+4,5+2,45+0+((0,000/0,0312)2/(2*9,81))=10,45 m H=2+1,5+4,5+2,45+256,11+((0,005/0,0312)2/(2*9,81))=10,71 m
Pumba mootor KO 1 2 1 2 4 5 KO
võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2 2S τ= ( √ H 1− √ H 2 ) α S 0 √2 g Anuma täielikuks tühjenemiseks kuluv aeg leitakse seosest: τ= 2 S H1 α S0 2 g . √ 5 3. Pumba karakteristikud Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvustpumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigaldatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust p − pv H= m +h , ρg kus pm ja pv – manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa,
Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Töömaht 2,5l Võimsus 45 bhp Rivipumbaga toitesüsteem Robert Bosch (1861-1942) 1886. a. avas väikse töökoja, kus tegeleti telefonide, telegraafide jms parandamise ja paigaldamisega. 1897. a. arendati välja ja hakati tootma magneetoga süütesüsteeme. 1922. a. nägi R. Bosch tulevikku ka diiselmootorile ning hakkas arendama kõrgsurvepumpasid ning pihusteid. Rivipump Algne idee heeliksiga varustatud kõrgsurve pumba valmistamiseks pärineb Acro AG-lt. 1925. a. sõlmiti Acro AG ja Boschi vahel leping heeliksiga rivipumpade arendamiseks ja tootmiseks 1927. a. sai valmis esimene seeriatoomisse läinud rivipump. 1927 Esimesed kõrgsurve rivipumbad 1962 Aksiaal-jaoturpump 1986 Elektrooniliselt juhitav aksiaal-jaoturpump 1994 Pumppihustisüsteem tarbesõidukitele (UIS) 1995 - UPS 1996 Radiaal-jaoturpump 1997 Ühisanumaga sissepritsesüsteem 1998 Pumppihustisüsteem
ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, võime startida suurtel koormustel, hea soojusvahetus. 3/4.Hüdroajami mehaanilise kasutaguri mõisted. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga
kiirusest. Kohttakistuste mõju voolule on lokaalne st avaldub ainult takistuse paiknemise kohas.Kohttakistused:voolulaiendid ja vooluahendid;voolusuuna muutused;torukäänud; toruarmatuur(diafragma, siiber, ventiil,klapp) Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel See võrrand on kasutatav, kui rõhu muutusega ei toimu suurt kiiruse muutumist. 5. Fluidumi transport.Pumbad, pumpade tööparameetrid. Pumba võimsus ja tõstekõrgus, nende arvutamine. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid.Kavitatsioon, hüdrauliline löök.Tsentrifugaalpumpade teooria (sarnasus). Pumba töökarakteristikud ja andmevõrgu karakteristikud.Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja
ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 74. 75. 4-nippel, millel liigub ühendusmutter 4 76. 77. 78. 79. 8 80. 81. 82. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 83. 84. 85. 86. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 87. Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89
= n-1 Gaasi tihedus peale kokkusurumist = pV=mRT siit, m= = Arvutuskäik: = 1,01325x = 4,65bar = 291x = 451,7= 178,6 °C = = 3,58 Vastus: Peale kokkusurumist mahult V1 = 1,4 m3 mahuni V2 = 0,6 m3 on hapniku rõhk p2 = 4,65bar , temperatuur t2 = 178,6°Cja tihedus 2 = 3,58 Ülesanne 5. (variant 3) Hüdrosilinder, mille siseläbimõõt on 40mm, nihutab koormust kiirusega 240 mm/min. Arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest q 6%. Vastus: Vajatav pumba tootlikkus on võrdne 1 minuti jooksul täidetava silindri maht, millel on sama diameeter käigupikkusega 0,24 meetrit. Seega kui on teada et silindri põhjapindala on S= S=1256 =0,001256 ning kõrgus 0,24m, siis silindri ruumala on
toru materjali lubatud tõmbepinge, Pa; p rõhk, Pa; Ds toru siseläbimõõt, m; t toru seina paksus, m. Vastus: Valin toru 10x1ZN mille maksimaalne mahuline vooluhulk on 12,072 l/min. Maksimaalne rõhk mida toru talub on 1000bar kui materjali lubatud tõmbepinge on 400N/mm2. Ülesanne 5 (variant 4) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=300 mm/min x=5,5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter
Vastus Antud juhul on miinimum silindri mõõde d min 27,6mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 32mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema F 10000 10000 rõhk vähemalt p min A 0,000804 0,85 0,0006834 14,63MPa 146,3bar Ülesanne 5 Hüdrosilinder, mille siseläbimõõt on 125mm, nihutab koormust kiirusega 1200 mm/min. Arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest q 4%. Vastus Vajatav pumba tootlikkus on võrdne 1 minuti jooksul täidetava silindri maht, millel on sama diameeter käigupikkusega 1,2 meetrit. Seega kui on teada et silindri põhjapindala on A 12264.624mm 2 0,0123m 2 ning kõrgus 1,2m, siis silindri ruumala on V A h , seega
• Archimedes elas umbes 287-212 eKr • Archimedes sündis Sürakuusas. • Ta oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega tõstetakse vett.
A = r² d = 2r d = 2 · 0,013555= 0,02711 m = 27,11 mm Vastus: Koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt peab olema 27,11 mm Lähim D=32mm=3,2cm S=8,03cm²=0,000803m². Sellise silindri käitamiseks vajalik rõhk on p=9810/0,000803*0,85=14372573 Pa=143,7bar. Ülesanne 3. Hüdrosilinder, mille läbimõõt on 125 mm, nihutab koormust kiirusega 1200 mm/min. Arvuta silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q 4 %. Antud: d =125 mm = 1,25 dm v = 1200 mm/min = 12 dm/min x = 4% Leida q=? q = v·A, kus v on vedeliku voolu kiirus ja A on voolu ristlõike pindala. A = ·r² q = 12 · 0,625²· = 14,72 l/min Mahulised kaod 4%
2rattarumm(kuullaagril) 3seib 4kinnitusmutter 5.kapsel Rummu ehitus lõikes: 1.Tapp 2.rattarumm 3.simmer 4.mutter 5.kapsel Tagaratta rummu ehitus 1Laager(komplektne) 2stopperseib 3rattarumm Reguleeritav laagritega rumm 1.tapp 2.mutter 3.seib 4.fiksaator seib 5.reguleermutter tiftiga 6.laager Roolivõimendiga roolimehhanism. 1. roolivõimendi kere 2. ,3, 4, torud 5.pump 6. rihma seib 7. rihm 8.tihend 9.mansett 10.rõnagas 11. suunamisrõngas 12.tihend 13.pumba kinnitus 14.pumbakinnitus klamber 15.reguleerklapp 16.rõhutoru(voolik) 17.toitevoolik 18.toitevoolik 19.paisupaak Roolivõimendi põhimõtted. Ülekandearv: Rool peab olema kerge ja mugav, kergem rooli pöörata,valitakse sobiv ülekande arv, 10-20.1 sõiduauto. Mida suurem on ülekande arv,seda väiksem on pöörde nurk ja seda väiksem on rakendatav jõud. Rataste koormuse suurenemisel vajatakse ka suuremat pöördejõudu.
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4
Torustikule võivad olla monteeritud mõõteriistad ja andurid keskkonna temperatuuri, rõhu, läbivooluhulga jt. parameetrite kontrollimiseks ja reguleerimiseks. Torustikul kasutatakse järgmist armatuuri: ühendusmuhvid, torupõlved 1,2 ühendusmuhviga, torukolmikud 1,2,3 ühendusmuhviga, läbivoolukraanid, ventiilid, automaatklapid, tagasivooluklapid, kaitseklapid. 13. Pneumaatiliselt töötava vedelikuklapi ehitus 14. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus Tootlikkus: näitab pumbatava toote kogust ajaühikkus (tunnis, minutis, sekundis). Pumpade tootlikkus võib olla kuni 100 t/h. Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus vastab 300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku
kallimad, kui tavaline septiku paigaldamise süsteem ning imbväljaku või filtreerimisväljaku rajamine. Selleks, et alternatiivsed süsteemid toimiks on vajalik regulaarne kontroll ning paljud omanikud peavad leidma nõuetele vastava firma, kes hooldustöid korda saadaks. Enamik alternatiiseid kohtkäitlemise süsteemides on ühendatud tavapärase septiku süsteem mõne muu, rohkem spetsialiseerunud komponendiga. Pea kõigis alternatiivsetes süsteemides on ühiseks seadeks pumba kamber, mis kujutab endast veekindlat konteinerit, mis mahutab heitvee ning mille sees on elektriline pump. Pump töötab tänu elektrilisele regulaatorile, mis laseb pumbal kasutaja poolt määratud aegadel töödata. Pumba kamber on tavaliselt paigutatud maa alla ning selle ava on kaetud ning kaitstud pinna äravoolu eest. Kui teada pumba võimet tunnis liigutada heitvett käitlemise seadmeni, siis saab kontrollida heitvee doose. MATERJALI FILTREERIMISE SÜSTEEM (Media Filter System)
läbiimbuvat kütust. KKP liigitus: I ; kütuse hulga reguleerimis konstruktiivse viisi järgi ● klapp reguleerimisega KKP ● siibertüüpi KKP II; silindrisse antava kütusehulga ajalise momendi reguleerimise järgi ● surumise alguse reguleerimisega KKP ● surumise lõpureguleerimisega KKP ● surumise alg ja lõppregulleerimisega KKP Kütuse algusega reguleeritava klapppumba tööpõhimõt 1kütuse kõrgsurvetoru, 2pumba surveklapp, 3 pumba imiklapp,4 – reguleerimispolt, 5 klapi tõukur 6 tõukuri hoob, 7 ekstsentrikvõll 8 pumba tõukuri rull, 9 pumba nukkketas, 10 pumba tõukur, 11 tõukuri vedru, 12 – plunžerpaar, 13 – kaitseklapp pl.s.a. plunžeri surumise alguspunkt pl.s.l. plunžeri surumise lõpppunkt hpl plunžeri käik
poes müügil. 4 Kui need osad kohale jõudsid, alustasin ma päikesepaneeli kinnituse ehitamisest. Paneeli külge ehtasin ma, siis 5*5cm prussist püstposti ja panin paneeli selle suhtes 45 kraadise nurga alla. Järgmisena oli tarvis see kinnitada maa külge, mille jaoks ma ostsin maakruvi. Maakruvi maksis 8eurot ja selle ma ostsin Võrust, Decorast. Sellega oli päikesepaneeli kinnitus valmis. Järgmisena panin ma siis pumba külge vooliku alguse ja tegin kaabelduse nii pumba juurde, kui ka paneeli külge. Selleks ostsin ma K-RAUTA-st kummikaablit 15m, meetri hinnaga 0.4 eurot meeter, kokku siis kuue euro eest. Mõõtsin välja vajalikud pikkused ja tegin enda tarbeks algelise skeemi. Selleks, et vooliku saaks ilusti kasvuhoone kujuliselt maha laotada oli tarvis kolmikuid ja L- liitmikuid ning vooliku jätke. Need ostsin ma ka ühest Eesti e-poest, üks kolmik ja kolm L- liitmikku, mis maksid kokku 5.09eur
d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk F 2800 10000 pmin = = = = 5,81MPa = 58,1bar vähemalt A × 0,002 × 0,86 0,00172 Ülesanne 5 (variant 12) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=32mm v=600 mm/min x=6% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter
d min = 56,46mm , standard mõõtude seast sobiks järgmisena 63mm läbimõõduga silinder, mille puhul 1000kg raskuse tõstmiseks peab olema rõhk vähemalt F 3600 10000 p min = = = = 14,63MPa = 146,3bar A × 0,000804 × 0,9 0,0006834 Ülesanne 5 (variant 14) Hüdrosilinder, mille läbimõõt on d mm, nihutab koormust kiirusega v mm/min. arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikusest q x%. Antud: d=50mm v=1100 mm/min x=5% Leida: qmin=? l/min Arvutan süsteemi mahulise kasuteguri v. x süsteemi mahulised kaod Teisendan kolvi kulgemis kiiruse. Hüdrosilindri läbimõõdu järgi arvutan rõhuga koormatud kolvi pindala. S rõhuga koormatud kolvi pindala d kolvi diameeter
Katsetorustikud (joonis 2) 3. Mõõtesüsteem Joonis 1 Toitesüsteem Toitesüsteem võimaldab 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna
annaabi.ee 
