Kere moodustub veoautodel kabiinist ja sellega seotud elementides ja tööseadmetest. Kere tüüpi jaotatakse: a) porte- e madelautod – universaalseim, millega saab kallutada igasuguseid laste v.a taarastamata vedelikud b) sadul- e vedukautod – töötavad ainult koos poolhaagistega c) kallurautod – ettenähtud peamiselt puiste- peene- ja keskmise teralise materjalide transportimiseks d) tsistern- e paakautod – peamiselt taarastamata vedelike või pakendamata pulbriliste materjalide transpordiks e) furgoonauto – veosed, mis on tundlikud ilmastikunähtustele või välistemp-ile f) eriotstarbeline auto – varustatud spetsiaalsete tööorganitega, mis määravad selle masina täpse otstarbe. Läbivusomaduste alusel jaotatakse autod: a) normaalse läbivusega, rataste valemiga 4x2 b) suurendatud läbivusega, rataste valemiga 4x4 c) suure läbivusega, rataste valemiga 6x4 või 6x6 d) ülisuure läbivusega, mille vedav sild võib olla varustatud roomikkäiguosaga.
Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetiheduse mõistet, st. tihedus määratakse sellise kohevuse juures, nagu materjal puistamisel jääb. Erinevate materjalide tihedus kõigub palju suuremates piirides, kui erimass. Mõned näited: klaasvill- 30…50, puit- 400…600, tellis- 1800…2000 kg/m³. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud
Aatomi raadius (R) Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus () Polümorfism (polymorphism)- metalli voi mittemetalli erinevate kristallivorede esinemine. Isomorfism- erinevate metallide kristallivorede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivoredel on ligilahedased voreperioodid, aatomi raadiused. 5. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused. Tihedus. Sulamistemperatuur. Kõvadus. Elastus. Tihedus (density) ...on homogeense aine mass ruumalauhiku kohta. Uhik: kg/m3 Pulbriliste materjalide korral eristatakse: puistetihedus (apparent density)- vabalt puistatud pulbri uhikulise ruumala mass; ja rappetihedus (tap density)- uhikulise ruumalalise mahuga pulbri kaal parast raputamist. Tihedus on metallide uheks liigituse aluseks: Kergmetallid <5000 kg/m³ Raskmetallid >10 000 kg/m³ Keskmetallid =5000...10 000 kg/m³ Sulamistemperatuur (melting point) ...temperatuur, mil materjal laheb ule tardunud olekust vedelasse (Ts)
91-Nimetage pidevtranspordi vahendite gruppi kuuluvad masinad? Pidevtranspordivahendid võimaldavad määrata ettevõtte efektiivseima tootmisrütmi, tõsta ettevõtte tootlikkus maksimumini ja panevad aluse ettevõtte tööprotsessi täielikuks automatiseerimiseks. Selle masinate grupi moodustavad mitmesugused konveierid, elevaatorid, ripp-trossteed, pneumo- ja aerotranspordi vahendid. Pidevtranspordivahendeid kasutatakse väiksemamõõduliste tükklastide, puiste- ja pulbriliste materjalide horisontaal-, kald- ja vertikaalsuunaliseks transportimiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Materjalide laadimiseks pidevtranspordivahendite tööorganeile kasutatakse kas lihtsaid laadimiskolusid või spetsiaalseid toiteseadmeid toitureid. Pidevtranspordivahendite lossimine toimub kas nende lõpus vaba puistega või vastavasse kohta paigaldatud spetsiaalse lossimisseadmega 92-Millised on lintkonveierid lindi kandva haru kuju järgi
· kaetud sõidukitesse või kaetud konteineritesse · lahtistesse (katmata) sõidukitesse või lahtistesse (katmata) konteineritesse. Niiskustkartvatest materjalidest valmistatud pakendeid sisaldavad saadetised tuleb laadida kinnistesse või kaetud sõidukitesse või kinnistesse või kaetud konteineritesse. Saadetised tuleb laadida kinnistesse või kaetud sõidukitesse või kinnistesse või kaetud konteineritesse. Sõiduki valik sõltub veetavast kogusest. Vabaltvoolavate pulbriliste ainete ja pürotehnika puhul peab sõiduki või konteineri põrand olema mittemetallilise pinnaga või kattega. KOKKUVÕTE Sain töö käigus teada, mida tähendab ADR ja ohtlikud veosed, millised on ohtlikud veosed ning millised on nõuded selle transportimiseks. Samuti sain teada mis varustus ja isiklikud kaitsevahendid peavad olema ohtlike veoste vedajatel, kuidas toimub administratiivne kontroll ning kuidas toimub ohtlike veoste pakendamine.
karbonüülide lagundamine. 11. Kalibreerimist 12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust. 13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid.
21. Rikastamismeetodid, nende kirjeldus. Rikastamismeetodid: 1. Mehhaaniline klassifitseerimine – toimub materjali osakeste jaotamine klassidesse nende massi ja kõvaduse alusel. Need seadmed on kasutatavad killustike klassifitseerimisel kui see on vajalik. 2. Õhk-klassifitseerimine – toimub osakeste jaotamine nende tera mõõtmete ja massi järgi liikuva õhuvoolu abil. Kasutatavad on need seadmed peamiselt väga peeneteraliste ja pulbriliste materjalide puhul. 3. Hüdrauliline rikastamine e pesemine - eraldatakse materjalist liigne tolmjas osis, savi ja savimineraalide osised ja huumus. Selleks kasut pesureid.. 4. Magnetsepareerimine- peamine eesmärk on mineraalsetest materjalidest igasuguseid raua ühendeid sisaldavate osakeste eraldamine Kasut selleks võimaste elektromagnetitega varustatud elektromagnetseparaatoreid, milles separeeritav materjal lastakse läbi magnetvälja mis eraldab raua
viltuasendis. Töötamisel tuleb vältida seadme ülekuumenemist. Jahutamiseks tuleb lasta seadmel mõni minut töötada tühikäigul. Deformeerunud ja kulunud kettad tuleb välja vahetada. Enne tarvikute paigaldamist ja seadme hooldust tuleb pistik alati eemaldada seinakontaktist. Seadet ei tohi teisaldada hoides näppu lülitil. Töö lõpetamisel tuleb seade välja lülitada ja pistik pistikupesast eemaldada Segumikser: Segumikser on ette nähtud vedelate ja pulbriliste ehitusmaterjalide nagu värvid, segud, liimained, krohvid jms segamiseks, kusjuures vastavalt segatava materjali koostisele ja kogusele tuleb kasutada vastavaid vispleid. Enne töö alustamist tuleb kontrollida tööriista korrasolekut ja et käepidemekaitsed oleksid korralikult kinnitatud. Töötamisel tuleb kasutada eririietust, töökindaid ja kaitseprille, vajadusel ka kõrvaklappe. Toitejuhet ei tohi panna kehaosade ümber. Kasutatav segamisnõu peab paiknema kindlal alusel.
ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. ( piimjad vedelikud) 21. Mille poolest erineb pasta salvist? Pasta erineb salvist selle poolest, et see sisaldab tahkeid aineid üle 25%, kuid mitte üle 65%. Pasta on salvist tahkema konsistentsiga. Pasta avaldab pikemaajalist toimet kui salv, kuna püsib kauem nahal ja tänu suurele pulbriliste ainete sisaldusele on sellel adsorbeerivad ja kuivatavad omadused, mis soodustavad selle põletikuvastast toimet. (Valmistamine, pakendid ja kasutamine on salviga analoogiline.) 22. Mis on suposiit? Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele? Suposiit ehk raviküünal suppositorium on doseeritud ravimvorm, mis manustatakse rektaalselt ja vaginaalselt.. Toatemperatuuril on tahke, kehatemperatuuril sulav/lahustuv ravimvorm.
alkohoolsed tõmmised. Neid säilitatakse pimedas, jahedas(võivad säilida 3-4 aastat). Manustatakse peamiselt seespidiselt kas tilkadena või mikstuuride koostises. 40. Mille poolest erineb pasta salvist? Millised omadused on pastal ja mis eesmärgil neid kasutatakse? Pasta erineb salvist selle poolest, et see sisaldab tahkeid aineid üle 25%, kuid mitte üle 65%. Pasta on salvist tahkema konsistentsiga. Pasta avaldab pikemaajalist toimet kui salv, kuna püsib kauem nahal ja tänu suurele pulbriliste ainete sisaldusele on sellel adsorbeerivad ja kuivatavad omadused, mis soodustavad selle põletikuvastast toimet. (Valmistamine, pakendid ja kasutamine on salviga analoogiline.) 41. Millised nõuded on aerosoolide säilitamisele? Ravimi ballooni ei tohi avada, hoida otsese päikesevalguse ja külmumise eest, ravimi ballooni ei tohi põletada, hoida eemal lahtisest tulest. 42. Mis on suposiit? Suposiitide jagunemine vastavalt manustamisele?
Bioloogiliselt ta ei lagune. Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. Kui üks monomeeridest (polüool) teha rasvhapetest, saaks PU-st osaline bioplast. Traditsiooniline toore on olnud riitsinusõli. Muid taimeõlisid peab polüooli tekitamiseks epoksüdeerima ja järgnevat ringi avama. Polümeer segatakse tihti täitekiuga (pms klaaskiuga, millel on ka sarrustav toime) või pulbriliste ainetega. Kasutada võib ka looduslikku kiudu (lina-, kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mille eelis sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 – heide, lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus. [4] 10 Joonis 4. Bioplastikute tootmise statisktika materjali järgi [5] Joonis 3. Bioplastide tootmine regioonide järgi [5]
Rihveldatud papp talub paremini tõukeid, suuremaid staatilisi koormaid, on kergem ja parem isolaator. Pappi kasutatakse ulatuslikult, eriti kastide puhul, mida võib teha igasuguse kuju ja suurusega neid kokkumurdes ja kleepides või kasutades neid leidlikes konstruktsioonides vastastikku lukustuvate osadega. - Paber. Ehkki paberi kasutamine pakkimismaterjalina väheneb võrreldes plastikuga, kasutatakse teda siiski granuleeritud ja pulbriliste ainete suurtesse pakenditesse pakkimisel nagu suurtesse paber kottidesse. Kuna paber väga kompaktne, võib teda kasutada pulbrite hoidmisel, sest tolm ei pääse läbi pakkematerjali. Selleks kasutatakse eri sorti paberit, mis on tugevam ning on võimeline taluma paremini lööke. Paberit immutades võidakse saada veekindel, tulekindel või rasva(õli)kindel paber. Kotid, mis nõuavad suuremat tugevust, on tehtud kahest kuni kuuest paberikihist
sekundaarseid või peegeldunud? Ma arvan, et sekundaarseid (arv sõltub kiire kaldenurgast). ( Peegeldunud elektronide arv sõltub hajutava aatomi numbrist mida raskemad aatomid, seda rohkem tekib peegeldunud elektrone.) KUJUTISE ANALÜÜS 1. Mida võimaldab kujutise analüüs? · Monofaasiliste materjalide terasuuruse, kuju, eripinna, perimeetri jne. määramist · Mitmefaasiliste objektide faaside protsentuaalse koostise, pindala, kuju , jne. määramist · Pulbriliste materjalide terasuuruste jaotuse ja osakeste kuju määramist · Pindega kaetud objektide katete paksuse määramist 2. Kas kujutise analüüsiga saab informatsiooni aine keemilise koostise kohta? Ei anna informatsiooni uuritavate objektide keemilise koostise kohta. 3. Kuidas kujutise analüüsiga mõõdetakse kolmedimensionaalseid geomeetrilisi kujundeid? Mõõdetakse kahedimensionaalseid geomeetrilisi suuruseid ning nende järgi kolmas dimensioon tuleb tuletada
..1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist. Põletamine: (kiire reageerimine hapnikuga) protsess, mille tulemusena tekivad algsetega võrreldes uued ühendid (lagundamine, aine agregaatoleku muutus, uute ühendite tekkimine). Adsorbtsioon: gaasilise (vedela) aine molekulide kogunemine vedeliku või tahke aine pinnale. Absorbtsioon: gaasisegu komponentide neeldumine vedeliku mahus. Sedimentatsioon: tahkete pulbriliste ainete osakeste sadestumine raskusjõu toimel. Standardid ja sertifikaadid: (riiklik dokument, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasut. meetodid. Koostavad tootjad, uurijad, kasutajad, standardikomiteede spetsialistid ja riigi esindajad, kehtivusaeg on piiratud) piiritlevad materjalide omadusi, omaduste määramise meetodeid ja arendavad uute materjalide kasutamist. Sertifikaat tõestab materjali vastavust
veosilmusega ning kasutatakse nn. võimaldab seetõttu koppasid. Sobivad tootmisliinide kiiret ja tahkete, pulbriliste lihtsat ainete transportimiseks ümberpaigutamist. vertikaalselt. Jahud, Standardvarustuses on teravili.
77. Röntgenstruktuuranalüüs- määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid määratakse metallide sulamite elementkoostist. 78. Pulbrid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest. Näited- Kips, Kriit, Jahud 79. Puistematerjalid- kvartsliiv, kiviliiv, killustik. 80. Poorid ja poorsus- Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. 81. Pulbriliste segude lahutamine- Osakeste suuruse järgi; Erikaalu järgi; Õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini; Magnetiliste omaduste järgi VII METALLID, SULAMID 82. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi- Kergsulavad (Tina); Rasksulavad (Titaan); Kesksulavad (Cr) 83. Metallide liigitus- mustad (malm, teras), värviline 84. Flotatsioon- kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel. 85
Pulbrid: kips, kriit, jahud, tärklis, portlandtsement. Puistematerjalid: kvartsiliiv, killustik, kiviliiv. Tolm: savid, saviosakesed. Kodutolm: kristalsed kvarts, kaltsiit, dolomiit, amorfsed nahaosakesed ja tektsiiliosakesed. Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel. Poorid pulbrilistele kehadele iseloomulikud augukesed osakeste vahel ja sees (avatud, suletud, läbitavad) · Mikropoor - <1 nm, · Mesopoor 2-50 nm, · Makropoor - >50 nm. Poorsus avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Efektiivne tihedus aine massi ja täismahu (aine ja pooride mahu summa) suhe. Tegelik tihedus aine massi ja aine mahu (poorie mahtu ei arvestata) suhe.
all proovile -> registreeritakse Saadakse difraktogramm, need on kataloogides. Võimaldab kindlaks teha ühes proovis 6-7 kristallainet Näited difraktogrammidest:(dolomiit ja kaltsiit) Betoon: Ca(OH)2 sisaldus on kvaliteedi määraja, saab määrata röntgenstruktuuranalüüsiga -> kvalitatiivne analüüs. Proovi lisatakse etalonainet räni, arvutatakse Ca(OH)2 refleksi kõrgused Si refleksi suhtes. 83. Pulbrid, näited. Pulbrid - osakeste suurus 100-500 mm; Pulbriliste kehade tugevus oleneb: - Iseeneslik osakeste liitumine; - Molekulaarjõududest; - Elektrilistest jõududest; - Kapillaarjõududest – so. kõige olulisem, kui pulbrisse satub vedelikku on agregaatide teke kindel. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad.
2. Materjali poorsus ja materjalis esinevate pooride liigitus Poorsus näitab kui suure protsendi materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid, aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. Teralise ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab terade vaheliste tühemete mahtu protsentides kogu materjali mahust 3. Milliseid omadusi mõjutab poorsus ning kuidas? Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, külmakindlus, soojajuhtivus, veeimavus, veeläbilaskvus). Külmakindlust, sest vee maht külmudes suureneb ca 10% võrra ning see avaldab poorsele materjalile lagundavat mõju
– faasimuutused toimuvad täielikult), • karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega – faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus suurened Sisepinged Tugevus suureneb vähenevad Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Struktuur peeneb Kulumiskindlus suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Pulbriliste plastide vormimine Pressimine on töötlemisviis, mille puhul materjal viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse olekusse, misjärel ta täidab kogu vormi. Vormipandud plasti pulber (presspulber) muutub
Eoskott kottseentele omane rakk, mille sees Füsioloogiline lahus inimese puhul 0,9% NaCl valmivad eosed. lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja Eoskupar sammaltaimede organ, milles veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete valmivad eosed. süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite lahustamiseks. Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi Gaasivakuool membraaniga ümbritsetud põieke, lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on mis sisaldab gaase. Organell mis esineb mõnedes etanool. (vees elavates) bakterites.
aine kuju ning viia gaasilisse või vedelasse olekusse. Paljud ained temperatuuri tõstmisel lagunevad. Rõhu muutus tahketele ainetele ei mõju. Tahkete ainete temp. tõstmine Muutub elektrijuhtivus ja osakeste vaheliste sidemete tugevus. 20. Pulbrid tahke aine eksisteerimise vorm. Koosneb osakestest d=100-150um, Puistematerjalid d>500um. Eripind osakeste pinna suurus massiühikus (m2/g) Pulbriliste materjalide klassifikatsioon · Makropoor >50nm · Mesopoor 2-50nm · Mikropoor <2nm Pulbrite autoadhessioon osakeste iseeneslik omavahel liitumine Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi · Sõelumise teel · Mikroskoopia
96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aereerimise põhimõte seisneb selles, et pulbriline või väga peeneteraline puistematerjal rikstatakse õhuga sel määral, et nende osakeste vahelised kontaktid kaovad. Selle tulemusel materjal muutub voolavaks sarnaselt vedelikuga. Seejärel on võimalik kaldu oleva aerorenni abil materjali transportida. (Sellist transpordiviisi kasutatakse pulbriliste materjalide lossimiseks ja peale laadimiseks traspordivahenditele) 97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? a) Lihtsad ehk abitõsteseadmed b) Ehitustõstukid c) Ehituskraanad 98-Mis on tõstemasina teenindusväli? Teenindusväli on pind, mille raames on tõstemasin võimeline lasti ümber paigutama. 99-Millise parameetriga hinnatakse tõstemasina püsivust? Tõstemasina püsivust hinnatakse püsivusteguriga (K):
süsinikmaatriksiga. Viimasena kasutatakse pürolüütilist süsiniku (kivisöevaiku, polümeere, fenool- ja teisi orgaanilisi vaike). Kõrgetemperatuursel töötlemisel vaigud koksistuvad. Mida mida suurem on vaigu- sisaldus, seda paremad tulevad süsinikkomposiidi omadused. 42) Pulbermaterjalide saamise tehnoloogia. Pulbrite tootmisel rakendatakse peamiselt vedelmetalli pihustamist ja taandamist oksiidsetest lähtematerjalidest. Pulbriliste lähtekomponentide segamisel viiakse pulbrisegusse sageli pulbrite pressitavust parandavaid määrdeaineid. 43) Pulbermaterjalide liigitus. Kasutamine. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tava-liste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks ise- ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2...
84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia- mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi c) sedimentatsioon- settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes-ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud.
sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 91. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist n hea soojus- ja elektrijuht. 84. Pulbriliste segude lahutamine. n Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: n Kuivas õhus on vask püsiv. 1. Osakeste suuruse järgi n Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi
Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste c) vääringu järgi sees. · väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), läbivad. 91. Vask ja tema sulamid. 84. Pulbriliste segude lahutamine. Vaske toodetakse vaskpüriidist Pulbrilise segu lahutamise meetodid: n hea soojus ja elektrijuht. 1. Osakeste suuruse järgi n Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. a) sõelumine n Kuivas õhus on vask püsiv.
Difaktogrammi interpretatsioon: vastavalt nurgale, mille juures on refleks, määratakse selle piigi d väärtus. Kõikide piikide suhtelised kõrgused on intensiivsused. Suht. inten.-sed määratakse kõige intensiivsema refleksi suhtes. Kristallaineid on võimalik identifitseerida seetõttu, et iga puhas kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti. 17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad
Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm o makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud).
Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus 2. Erikaalu järgi (suhteline tihedus vee suhtes- ühikuta) a) erineva tihedusega vedelikes (nn rasked vedelikud). Kasutatakse halogeenorgaanilisi ühendeid, mis on keskkonnale ohtlikud.
Rama Cremfine’i sarja toodetes on loomsed rasvad asendatud taimsete rasvadega. Tooted sobivad koostiselt ka neile, kes ei talu piima või laktoosi, samuti taimetoitlastele. (Kikas, et al., 2012) Piimakonservid ja pulbrilised piimatooted Pulbrilised piimatooted saadakse tooraine kuivatamisel, s.t toorainest eraldatakse vesi. Nii saadakse toode, mis on madala niiskusesisaldusega ja oluliselt pikema säilimisajaga kuijoogipiim. Pulbriliste piimatoodete transportimine on mugavam, transpordikulud väiksemad.Peale piima kasutatakse tooraineks rõõska koort, lõssi, petti, vadakut ja saadakse vastavalt koore-, lõssi-, peti- või vadakupulber. Koorepulbri rasvasisaldus on 35 vähemalt 42%, piimapulbril vähemalt26% ja lõssipulbril maksimaalselt 1,5%. Kinnises pakendis võibpiimapulbrit säilitada toatemperatuuril, kuid avatud pakendi võiksasetada külmikusse
organismile. saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel (tervisemunad) või valitakse bioaktiivse mõjuga toiduaine (mesi, küüslauk, astelpaju viljad jne.). Füsioloogia - bioloogia teadus, mis uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogiline lahus - inimese puhul 0,9% NaCl lahus, mida sisestatakse inimese veeni vere ja veekaotuse puhul. Kasutatakse ka mitmete süstimiseks mõeldud pulbriliste ravimite lahustamiseks. Füüsikaline evolutsioon - universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate tähtede ja planeedisüsteemide areng. Gaasivahetus - kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist. Gaasivakuool - membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab gaase. Organell mis esineb mõnedes (vees elavates) bakterites. Gameet - organismi sugurakk
} mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 19 Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86. Pulbriliste segude lahutamine. kvaliteedi kontrolliks; tundmatu koostisega segu koostise määramiseks. Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia-mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruste vahemikus. Mikroskoobi all saab eristada osakesi ka kuju järgi. c) sedimentatsioon-settimiskiiruse järgi vedelikus
2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass. Erimass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on tihedas olekus ja ei arvestata poore. ɣ=G/V (g/cm³), kus ɣ - materjali erimass, G – kuiva materjali mass (g), V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga.
Eripinnad. Pulbrite ja pooride klasifikatsioon Pulbrid on tahke aine eksisteerimise vormid. Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega
grupp: keemiline koostis, struktuurkoostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud; 2. grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrde koefitsienter; 3. grupp: pulbri tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutatavad. Pulbrite segude lahutamine: on vajalik selleks, et teha ekspertiisi, kvaliteedikontrolli. On vaja määrata pulbriliste segude fraktsioonilist koostist mingi tunnuse järgi: 1) sõelumine; 2) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus; 3) sedimentatsioon settimine; settimiskiiruse järgi vedelikus, kasutatakse savimineraalide määramisel; 4) erikaalu ehk tiheduse järgi kasutatakse erineva tihedusega vedelikes; 5) magnetiliste omaduste järgi pulbriline segu lastakse läbi magnetite, kus magnetilised osakesed jäävad magnetite külge; 6) osakeste
· Polüetüleen (PE) - soojendamine pehmenemiseni, · Polüpropüleen (PP) - vormimine, · Polüvinüülkloriid (PVC) - jahutamine (tardumine), - toote eraldamine. · Polüamiid (PA) · Polüstüreen (PS) Pulbriliste plastide vormimine · Polükarbonaat (PC) Pressimine on töötlemisviis, mille puhul materjal · Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE) viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse olekusse, · Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA) misjärel ta täidab kogu vormi. Pressimiseks kasuta- jt. takse sõltuvalt energia ülekande viisist mehaani-
- Nende vananemine aja jooksul 13. Plastide, komposiitide vormimismeetodid. Plastide tootmine ja töötlemine oleneb plastitüübist ja toote konstruktsioonist. Termoplaste eelkõige valatakse, vormitakse ja töödeltakse ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse. Mõlemal puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide töötlemisel. Pulbriliste materjalide vormimine Enamik plastide töötlemisprotsesse koosneb järgmistest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni - vormimisprotsess - jahutamine (tardumine) - toote eraldamine. Tehnoloogilised omadused, mis on määravad plastide töötlemisel, on järgmised: voolavus, niiskusesisaldus, termostabiilsus, osiseline koostis ja kahanemine. a)Pressimine Pressimine on töötlemiseviis, mille puhul materjal viiakse rõhu ja kuumuse toimel plastsesse
annaabi.ee 
