toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3. Energiavõsa kasvatamisel annab ära kasutada mitte ainult mineraalväetisi, vaid ka reovett või reoveepuhastis tekkivat jääkmuda. 4. Energiavõsa kasvupinda-väheväärtuslikku põllumaad on küllaga. Biogaasi saamine toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju
-eesmärgiga. Metsauuendustöödeks on maapinna mineraliseerimine, so pinnase ettevalmistamine selliselt, et seeme jõuaks pinnasesse ja hakkaks idanema samal külviaastal. Metsa uuendatakse kas külvates, istutades või jälgides ja vajadusel abistades looduslikku uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE
Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees, puittaimi nende hulgas pole Puittaimede rühmitamine mullastiku nõudlikkuse alusel Nõudlikud e megatroofsed- kasvavad heade omadustega toitainete rikkal mullal n pappel, harilik jugapuu, harilik kuusk, nulg Keskmise nõudlikkusega e mesotroofsed- ei ole
Kuivadel muldadel ja rabades tõrjub harilik mänd ta puistust välja, seevastu viljakamatel ja parasniisketel muldadel tõrjub kuusk omakorda männi välja. Harilik kuusk kasvab Eestis tavaliselt segametsades koos arukasega, hariliku haavaga, hariliku männiga jt. Puhtkuusikuid on tekkinud peamiselt kultiveerimise või hooldusraiete tulemusena. Metsaomanikul on laias laastus võimalik valida kahe võimaluse vahel, kas raiesmik täielikult kultiveerida e. uuendada, st. istutada puittaimi või külvata seemet kogu raiesmiku pindalale või teise võimalusena jätta metsastatav ala looduslikule uuendamisele e. uuendumisele. Looduslik uuenemine toimub kuusepuhul ainult seemneliselt, inimese kaasabil nii seemneliselt (vanasti, mõisate ajal, teostati täiskülvi, ehk terve maapind külvati koos suvise teraviljaga maasse, nüüdsel ajal on moeks saanud lapikülv), kui puittaimi istutades. Enamasti valitakse kuuse puhul istutuse, iseasi kas siis paljas juurseid taimi või potitaimi.
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos.
liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest. Omadused võivad muutuda ka vanuse tõttu ning aasta piires sesoonselt. Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise. Haljastuses ja metsamajanduses on olulisemateks omadusteks mõõtmed ja kasvukoha tingimused. 3
mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid, Indoneesia. Islandil annab GTE suurema osa elektrienergiast. Biomass ja biogaas Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomasi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Energiavõsa- võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi. Kasutatakse palju paju, sest see on kiirekasvuline ning seob kasvuperioodil sama palju süsihappegaasi kui selle sama palju biomassi põletamisel eraldub. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga. Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas. Saadakse suure orgaanilise aine sisaldusega olme ja loomakasvatusjäätmete kääritamisel. Orgaanilise aine suurte koguste juures võidakse kasutada energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks.
4.Levialaks kogu maakera, põhiliselt põhjaparasvööde. 5.Sarikaliste seas on : köögivilju (porgand, petersell, seller), vürtsi- ja maitsetaimi (köömen, till, koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat. Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl
Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1. hügrofüüdid kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, sookaskt, mitmed pajuliigid. 2. Mesofüüdid kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud.
sookasel. Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4). Sümbiontsed bakterid moodustavad taimede juurtel paksendeid – juuremügaraid ehk aktinoriisasid, milles seotakse õhulämmastikku. Juuremügarad esinevad kõigil liblikõielistel taimedel, puittaimedest on need veel hõbepuu, astelpaju, lepa ja porsa perekonnal. Juuremügaraid moodustavad mitmesugused mikroorganismid, tavaliselt mügarbakterite
Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, mis suurendab transpiratsiooni ja tekitab erilisi kohastumusi. 4.3. Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead?- saliinsed ja supraliinsed, saliinsed on siis vahetult kohe pärast veepiiri ja supraliised kaugemal ning seal on rohkem puid ja taimestikku kui surpaliinsetel Saliinsetel on kõrgemad alad veepiirist, ntks rannavallidel. Puittaimi neis ei kasva, hõredalt üksikuid kadakaid või kibuvitsi. Avakooslused. Suprasaliinsed rannaniidud paiknevad eelmistest sisemaa pool, rannajoonest kaugemal ja merepinnast kõrgemal ranniku-glei- või ranniku-turvastunud muldadel, mere mõju võib olla ainult ajuvee ajal ja väga lühikest aega. Üsna tihti on need sekundaarsed ja teisenenud liigilise koosseisuga alad, millel kasvavad taimed on iseloomulikud näiteks pärisaruniitudele. Sarnastel liigniisketel aladel on
peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid –suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sookask. 2) mesofüüdid - ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid. 3) kserofüüdid - kohastunud kasvamiseks põuastel kasvukohtadel. Harilik mänd. Sademete mõju metsale, metsa mõju lumikattele: Sademete mõju metsade kasvule on väga otsene, väga olulise osa puude aastasest veevajadusest katavad sademed. Eestis on aastane keskmine sademete hulk 600-700 mm ja
hallikad, siidkarvased, 8-15cm pikad. Emasurvad 4-6cm. Kasvab Euroopas ja Aasias. Ka Eestis. 5-6m kõrgune põõsas. Energiavõsa või hekk. Hundipaju: Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservalised, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2-6cm pikad. Õitseb mais, urvad kerajad. 1-1,5m kõrgune põõsas. Kasvab Euroopas, Siberis. Eestis kodumaine. 73. Dendroloogia mõiste. Botaanika ja metsanduse haru, mis uurib puittaimi, puid ja põõsaid ning liaane. Puidu omadused, kasutamine, süstemaatika. 74. Liigi mõiste. Taksonoomilised üksused. Kasutatakse bioloogias kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liik – Perekond- Sugukond – Selts – Klass – Himkond – Riik – Domeen - Elu 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Introduktsioon on võõrliigi toomine alale, kus teda varem ei olnud
puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda tüve transporditakse vesi lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede aurub vesi atmosfääri. See soodustab toiteainete liikumist ja vähendab lehtede temperatuuri. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: hügrofüüdid need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel (nt harilik mänd ning sookask) mesofüüdid -kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda (nt haab, hall lepp, tamm) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks kuivadel, põuastel kasvukohtadel (nt.harilik mänd harik kadakas) Sademete negatiivne mõju metsale: Lumemurd lume raskuse alla puu murdub. Lume vaalimine lumi painutab puu maha. 8
atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Puistute ja puude juurdekasv oleneb kättesaadava vee hulgast: • juurdekasv väheneb vee defitsiidi (põua) tingimustes • juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse (liigniiskuse) korral Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes jaotat puittaimi: hügrofüüdid- kasvavad märgaladel, liigniisketel kasvukohtadel (mänd, sookask, sanglepp) mesofüüdid- kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Siia rühma kuulub enamus metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, tamm, vaher, pärn, kuusk) kserofüüdid- on kohastunud kasvamiseks kestva kuivusega mullal (harilik mänd, kadakas) Pindmine äravool- sademete vee või lumesulavee ära voolamine mööda maapinda.
PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug. Aquifoliaceae - astelpõõsalised Ilex aquifolium h. iileks Igihaljas reliktne liik llex paraguariensis matepuu Selts Apiales - sarikaliselaadsed Enamusel sug. on lahklehine kroon ja vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlikke õlisid ja teisi sekundaarse ainevahetuse produkte. Sarikaliselaadsete hulgas on palju troopilisi ja puittaimi, eriti araalialiste sug. Araalialised erinevad sarikalistest lihtsarikate ja lihakate viljade (marjade) poolest. sug. sarikalised (Apiaceae) o Lehed: vahelduvad, liitlehed või lõhestunud lihtlehed, leheroots tupega Õied: väikesed, liitsarikates Õiekate: 5-tine, tupp lühikestest või taandarenenud tupplehtedest Kroon: aktinomorfne, lahklehine Vili: kuiv jaguvili (kaksikseemnis)
Seejuures tuleb vaid jälgida, et taimed jõuaksid enne külmade tulekut juurduda. 27.04.2016 Marje Kask 69 Taimede jagamine 27.04.2016 Marje Kask 70 Põõsaste jagamine 27.04.2016 Marje Kask 71 Jagatud põõsa tagasilõikamine 27.04.2016 Marje Kask 72 Pistokstega paljundamine · Pistokstega paljundatakse enamasti tugevakasvulisi heitlehiseid puittaimi, mis annavad pikki üheaastasi võrseid. · Pistoksad lõigatakse viimase aasta hästi arenenud ja täielikult puitunud, sirgetest okstest. · Pistoks on ilma lehtedeta pistik, seega neid tehakse hilissügisel, pärast lehtede langemist, talvel või varakevadel, mil oksad on puhkeolekus. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti. · Pistokstega paljundamine: https://www.youtube.com/watch?v=XOXLjA8Sk2w 27.04
html http://www.hot.ee/ihastepuukool/muu18.html 3.9 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: punane leeder (Sambucus racemosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 4m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge ja laiuv põõsas. Lehed: Vastakult kinnitunud liitlehed. Lehekesi on 5-7, need on peaaegu rootsutud, pikkusega 4-8 (10) cm ja laiusega 2 (5)cm. Lehekesed on elliptilised kuni munajad, pikalt teritunud tipuga ning teravsaagja servaga. Kevadel on üks esimesena lehte puhkevaid puittaimi. Õied või õisikud: Õied on mõlemasugulised ja lõhnata, värvuselt rohekaskollased. Õie läbimõõt on 4-5 mm, kroon on 5-hõlmaline. Õied kasvavad tihedates rohkeõielistes munajates kuni kerajates pööristes. Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais Liigi eritunnused: meile kodumaine. Erakordselt kiirekasvuline ja külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad nii päikeselises, poolvarjulises kui ka varjulises kohas
alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik isendid võrdsed, see viib puistu diferentseerumiseni (alles jäävad kõige kohanemisvõimelisemad). Iga isendi saatuses etendab suurt osa nende individuaalne muutlikkus (geneetilised omadused)
seemned eemale Paljude liikide lehed liiguvad puudutamisel (tropismid) või kui valgustingimused muutuvad (nastid) Eestis looduslikult ainult harilik jäneskapsas (Oxalis acetosella) Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Umbes 30 sugukonda, mis on ühendatud molekulaarsete andmete alusel (mõned pärinevad vana klassifikatsiooni väga erinevatest osadest) Morfoloogiliselt väga mitmekesine, ühiseid tunnuseid raske leida: palju puittaimi, sageli abilehed, õied viietised, tolmukaid palju – need ka rosiidide tunnused Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Peamiselt troopiline sugukond, üle 7000 liigi Suurim perekond on piimalill (Euphorbia) Rohttaimed, põõsad ja puud, sageli piimasooned piimmahlaga Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied ühesugulised, redutseerunud õieosade ja nektariketastega, koondunud keerukatesse õisikutesse Kroon lahklehine või puudub Tolmukaid 1 kuni palju
konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa-alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud eksemplarid suurendavad oma mõõtmeid ning hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik isendid võrdväärsed, see viib puude diferentseerumiseni. Iga isendi saatuses etendab suurt osa nende individuaalne muutlikkus (geneetilised omadused). Erinevused võivad kajastuda nii puude välisilmes (tüve pikkuses või läbimõõdus, võra suuruses, juurestiku ulatuses jm
töövahendite, rõivaste või loomadega. Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna. Tahtlik introduktsioon toimub inimese poolt mingi piirkonna taimestiku või loomastiku mitmekesistamise, koosluse produktiivsuse suurendamise, selle uurimise, liikide oma areaalis väljasuremise riski vähendamise (taime- ja loomaliigi genofondi säilitamine kunstlikes reservaatides botaanikaaedades, zooparkides) või muul eesmärgil. Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e
Nii näiteks vajavad puud vähemalt 80 cm paksust kasvupinnasekihti, murule piisab 20 cm paksusest kihist. Joonisel 12 esitatakse katusehaljastuse kasvupinnase läbilõige. Joonis 12 Katusehaljastuse kasvupinnas koos aluskihtidega (Viherympäristöliitto, julkaisu 31 järgi) 76 6.1.5. Puude ja põõsaste kasvupinnas Üldjuhul, kui puittaimi soovitakse istutada õue- ja pargilaadsetele kasvukohtadele ning väljavalitud liikidel puuduvad kasvupinnase suhtes erinõuded, sobib nende kasvatamiseks üldotstarbeline kasvupinnas. Siiski võib kõige laiemas plaanis eristada viljakate kasvukohtade ning toitainetevaeste kasvukohtade liike. Õppematerjali lisas olevates tabelites ja joonistel on toodud kasvupinnaste parameetrid eraldi nii nõudlike kui vähenõudlike puittaimeliikide kasvatamiseks.
Neid kahjustusi esineb sageli sügistalvel, kui sajab sulalund, mis kleepub puudele. Eriti suured võivad olla kahjustused nooremates puistus (20-40 a.), mil puud intensiivse kasvu tõttu on suhteliselt peenikese tüvega. Eriti ohtlik on, kui sellist puistut on tugevalt harvendatud. Kannatavad tavaliselt okaspuud (eriti mänd). Lehtpuude kahjustused on suured siis, kui puud on lehes. Kahjustusi võib esineda ka vanematel puudel (latvade ja okste murdumine). 16. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar, sookask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.); 2) mesofüüdid - kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina nad ei talu liigset niiskust, sest nad kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud
edasi liiklus- ja töövahendite, rõivaste või loomadega. Selliselt lisandunud nn. tulnukliigid moodustavad adventiivfloora või fauna. Tahtlik introduktsioon toimub inimese poolt mingi piirkonna taimestiku või loomastiku mitmekesistamise, koosluse produktiivsuse suurendamise, selle uurimise, liikide oma areaalis väljasuremise riski vähendamise (taime- ja loomaliigi genofondi säilitamine kunstlikes reservaatides botaanikaaedades, zooparkides) või muul eesmärgil. Puittaimi on introdutseeritud peamiselt nende puidu heade omaduste, viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e.
umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad (Aianduse Entsüklopeedia 2010). 3. Magnolia - perekond Magnoolia Magnoolia ladina k. Magnolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav kaunis põõsas ning on üks talvekindlamaid puittaimi Eesti kliimatingimustes (Hortes). Magnoolia õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks roosõieliste sugukonda kuuluval õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine. Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm
jääb madalaks ning külmaoht suureneb. Öökülmade oht on eriti suur metsaga piiratud väikestel lagendikel, kus õhk ei liigu ning tiheda metsaserva tõttu puudub ka õhuvahetus metsa ja lageda ala vahel. Hiliskülmakahjustuse suurus oleneb puuliigist ja puude kasvufaasist külma esinemise ajal. Teistest külmakindlamad on valgusenõudlikud liigid, sest nad on enam kohanenud tingimustega lagedal. Tavaliselt nõrgad öökülmad puittaimi kasvufaasis veel ei kahjusta. Noortel saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba -2...-3º C, kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur -3,5...-4,5º C, haavavõrseid -4...-5º C. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti lõpus ja septembris lõunapoolt, pärinevatele eksootidele, sest pika vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed õigeks ajaks puituda. Võrsete mittepuitumist soodustab pikk ja soe sügis ning
Anteriidid ja arhegoonid asetsevad gametofüüdi ülapoolel parenhüümkoe sees. Spermatosoidid on rohkearvulised, kahe viburiga. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. Klass lahnarohud- Isoëtopsida. Sporofüüdid kujutavad endast puittaimi, mille tüvedel esineb teiskasv, või mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Lehtedel on varrepoolsel pinnal väike väljakasve – keeleke. Eosed on erineva suurusega. Gametofüüdid on kahekojalised ja saavad täiskasvanuks mõne nädala jooksul. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki.
pritsida pärast õitsemist Bravo 500 SC-ga (20-25ml/10l). Harilik liguster on noores eas kiirekasvuline. Üheaastased võrsed kuni 20 cm kõrgused. Talub hästi kärpimist, dekoratiivne heki- ja pügamistaim. MAGNOOLIA (Magnolia) Joonis 23. Magnoolia. http://fullhdpictures.com/wp-content/uploads/2015/11/Magnolia-HD- Wallpaper.jpg Iseloomustus Magnoolia on heitlehine valgete lõhnavate õitega, kuni 3m kõrguseks kasvav kaunis põõsas ning on üks talvekindlamaid puittaimi Eesti kliimatingimustes. Magnoolia õis on ehituselt lihtsam kui hilisematel õistaimedel. Kui näiteks roosõieliste sugukonda kuuluval õunapuul on õiel kroon- ja tupplehed selgelt eristunud, siis magnooliate õiekattelehed ei erine. Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks []. Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad
4 Mets ja atmosfäär temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Koorealune suhteliselt peenikese tüvega. 5.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis kambiumikiht sureb, koor kuivab ja langeb maha. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha Metsa arengus on atmosfäär oluline ökoloogiline Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: tegur. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel, liigniisketel (78%) ja hapnikust (21%). Sealt saavad puud ka koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik süsinikku toitumiseks ja hapnikku hingamiseks. seenhaigustele
Anteriidid ja arhegoonid asetsevad gametofüüdi ülapoolel parenhüümkoe sees. Spermatosoidid on rohkearvulised, kahe viburiga. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. Klass lahnarohud- Isoëtopsida. Sporofüüdid kujutavad endast puittaimi, mille tüvedel esineb teiskasv, või mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Lehtedel on varrepoolsel pinnal väike väljakasve keeleke. Eosed on erineva suurusega. Gametofüüdid on kahekojalised ja saavad täiskasvanuks mõne nädala jooksul. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki.
Anteriidid ja arhegoonid asetsevad gametofüüdi ülapoolel parenhüümkoe sees. Spermatosoidid on rohkearvulised, kahe viburiga. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu. Klass lahnarohud- Isoëtopsida. Sporofüüdid kujutavad endast puittaimi, mille tüvedel esineb teiskasv, või mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Lehtedel on varrepoolsel pinnal väike väljakasve keeleke. Eosed on erineva suurusega. Gametofüüdid on kahekojalised ja saavad täiskasvanuks mõne nädala jooksul. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim- ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki.
kütteks,toiduvalmistamiseks. Kunagi kasutati puidu põletamist ka mehaanilise energiasaamiseks, nt auruvedurites. Tänapäeva energeetikas otsitakse võimalusi puidukasutamiseks energeetilistel eesmärkidel vaid seal, kus muude energiaallikatekasutamine osutub kas liialt kalliks või siis looduskaitselistel kaalutlustel.Eeskätt otsitakse võimalusi puidujäätmete kasutamiseks, kuid tõsist töödtehakse ka nn energiavõsa kasvatamise uurimisel. Energiavõsana kasvatataksekiireltkasvavaid puittaimi, mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutataksehakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. Perspektiivis on energiavõsavõimalik kasutada ka elektrienergia tootmiseks. Kivisüsi on üks vanemaid ja enamlevinumaid energeetilisi kütuseid.Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimedelasunditest, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Taimede koostisesolnud ainetest on kivisöes aegade jooksul säilinud peamiselt süsinik (kuni
annaabi.ee 
