Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puittaime liigid, tutvustus (31tk)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õied, võrsed, areaal, viljad, võra, pung, pruunid, käbid, pungad, nõudlik, põõsas, isas, munajad, punakaspruun, mullastik, keraja, muld, roheka, tipuga, karvad, hobukastan, lihtlehed, punakaspruunid, salix, kollased, õisik, juurestik, tilia, rippuv, prunus, kerajas, sootamm, rohekas, seeme, okstega, karvane, ploomipuu, valgusnõudlik, soomusedPUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk
erkpunased. Leheroots 2-4 cm. Koor, Koor hallikas, tüvi tumehall, tüvekoor helehall, Võrsed on tüvekoor hallikas, Võrsete ja vanemas eas peenerõmelise sile või piklike peened ja sile või pikuti pungade võrkjas korp, tüvi korbaga. Noored ribadena punakad, lõhenev. Võrsed tunnused sageli kõver. võrsed kestendav. Noored noorena sinakasrohelised
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul.
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt.
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4-
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes
§ Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m. Eluiga 400500 aastat. Üks levinumaid Eesti metsapuid. Oksad kasvavad noores eas horisontaalselt, vanemas eas rippuvalt. Tumerohelised 1,52,5cm pikkused okkad. Pruunid 812cm pikkused käbid. Valmivad oktoobri lõpuks. Pakasekindel. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldasid. Varjutaluv. Võib esineda hiliskülma ja tormikahjustusi. Hea hekitaim talub hästi kärpimist. Haljastuses kasutatakse erinevaid võravorme. Kasvatatakse peamiselt puidu ja vaigu saamiseks, ka jõulupuudeks. Harilik jugapuu (Taxus baccata) Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena
Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastikust. Raieküpses puistus moodustavad sellised puud 20-25% tagavarast. Eriti tugeva kasvuga puud, sageli okslikud ja puit madala kvaliteediga. Sellised puud võivad sageli olla nn „metsa hundid“. Kuid I kasvuklassi puud võivad olla ka väga kvaliteetsed, sellisel juhul on nad väärtuslik materjal metsaaretuses ja neid valitakse nn. plusspuudeks. II klass- valitsevad. Tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra hästi arenenud. Majanduslikust seisukohast kõige hinnatumad puud. Moodustavad 45% puistu tagavarast. III klass- kaasvalitsevad. Keskmise kasvuga puud. Nõrgemalt arenenud tüvi ja väiksem võra, kuid võra tipp ulatub veel ülemiste puude võrastikku. Võtavad osa võrastiku moodustamisest. Moodustavad tavaliselt kuni 20% puistu tagavarast. IV klass- allajäänud puud. Kitsaste ja hõredate võradega puud IVA – enam-vähem ühtlaselt paiknevate okstega IVB – ühepoolse võraga
............................................................62 Iseloomustus............................................................................................................................... 62 Ohud........................................................................................................................................... 62 Haiguste ja kahjurite tõrjesüsteemid...........................................................................................63 Võra kujundamine...................................................................................................................... 64 Noorendamine............................................................................................................................ 65 Muud lõikused ja hooldus...........................................................................................................65 TUHKURENELAS.......................................................................
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus.
või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 cm pikk. Sulgroodne. kuni 2,5cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed hallikarvased Noored võrsed punakaspruunid, kaetud heledate Pungad hallikad, punakaspruunid, karvased karedate vahatäpikestega. Pungad munajad, terava tipuga, pruunid, nõrgalt kleepuvad Võra iseloomustus Võra iseloomustus Munajas, püstiste tugevate okstega Azuurne, pikkade rippuvate okstega Koor
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks. o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased. o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju, aga pole söödavad. Püsivad puudel kuni jõuludeni Red Sentinel Professor August Vaga o Õied: valged kuni tumeroosad o Rahvapärimus: Õunapuu lehti, õisi, koort kasutasid vanad eestlased erinevate haiguste korral nagu põletikud, mädanikud, soolatüükad, külmetushaigused, peavalu. o Eedeni aia keelatud vili, Veenuse võrdkuju- armastuse sümbol. Skandinaavia jumalanna Idunn kuldsete õunte hoidja
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.) Vorm (forma) (f.) Kultivar (cultivar) (cv.) Puittaimede geograafiline levik ja introduktsioon Igal kasvatataval (kultiveeritaval) taksonil (=mingisse taksonoomilisse üksusesse (näit. liik, perekond, sugukond jne) kuuluvate organismide kogum) on oma looduslik leviala e. levila e. areaal. Areaal on seega, mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi kõiki populatsioone. Ökoamplituudist, levimisviisist ja vajalike elutingimustega kohtade olemasolust sõltuvalt võib levik areaali piires olla erinev (hajulevilast lauslevilani). Seega võib areaal olla nii terviklik, kompaktne kui ka katkendlik. Viimasel juhul on see tingitud näiteks looduslikest teguritest (reljeefist, mullastikust, veekogudest jne). Areaal võib
kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehmed okkad, võrse on karvane, taga on 3 rohelist ja 2 valget triipu, eest on suhteliselt hariliku kuuse värvi , erksam roheline, pungad on küljes, käbil on kattesoomused, käbi on piklik ja heledam pruun )
pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud tipuga, alt hõrekarvased. Õied on roosad kuni 12-kaupa kännases. Õitseb juunis. Vili on sinakas- või pruunikasmust. Talub hästi tahma ja gaase
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel,
mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Üks puu on pärilikult kiirema, teine aeglasema kasvuga, ühel on kalduvus moodustada kitsas, teisel laiuv võra, üks on külmakindlam kui teine, mõni vajab kasvuks rohkem niiskust ja valgust või on haigustele
Viljakande algus 4 aastal. Keskmine talvekindlus. Isetolmleja. 6 Pirn ’Moskovskaja (Pyrus communis ’Moskovskaja ) Keskmise suurusega hea maitsega pirnid. Saagikus väga hea. Talvekindlus hea Harilik vaarikas ´Glen Ample´ (Rubus idaeus ´Glen Ample´) Viljad suured kuni väga suured, koonilised ja hästiliitunud osaviljadega. Hea korjatavuse, käitlemis- ning talvekindlusega. Sobib hästi lauamarjaks ja kannatavad hästi transporti. Viljad hakkavad valmima juuli lõpus. Väga saagikas, aga vajab rohkelt kastmist ja väetamist. Taimed on tugeva ja püstise varrestikuga, millel ogad peaagu puuduvad. Taim vajab toestust. Üsna vastupidav antraknoosile, kuid haigestub mõningal määral varrepõletikku. Harilik vaarikas ´Polka´ (Rubus idaeus ´Polka´) Tumepunane, väga maitsev mari. Marja keskmine kaal 4-5 grammi. Suured koonilise kujuga tumepunased viljad on erakordselt ilusad. Talub hästi transporti. Sobib
Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Nii koguneb suvehommikutel sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. Lehed: Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud. Õied või õisikud: Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis. Liigi eritunnused: See ei ole tegelikkuses eraldi liik vaid üldnimetus, kõigi Eestis kasvava 23 liigi kohta, kuna nad on välimuselt nii sarnased, et ka botaanikutel on raske neid eristada.
NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja vastupidav puit
........ 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okkad.............................................................................. 5 Juurestik....................................................................................................... 6 Käbid ja seemned......................................................................................... 6 Eluiga........................................................................................................... 7 Hall Lepp.................................
Sissejuhatus Mina valisin oma referaadi teemaks kukerpuu, sest see on väga mitmekülgne taim. Referaadi käigus soovin uurida põhjalikumalt kukerpuu otstarbeid, kasvutingimusi ja omadusi. Proovin leida vastuse küsimusele kas kukerpuu sobib Tartu Erakooli õuesõppeklassi. 3 Omadused Pikkus 2-5 meetrit. Laius 2 meetrit. Õied ja viljad Õitseb mais-juunis. Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad
3 1. ERINEVAD PIHLAKAD Pihlakad võib võtta kokku perekonnanimega pihlakas, mida ladina keeles tähistatakse mõistega Sorbus L (Leht 1999: 163). Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakat. Kõige tuntum ja levinum on harilik pihlakas. Lisaks kasvavad veel tuhkpihlakas ja pooppuu. Kuigi lehtede järgi ei pruugi eelmainitud puude puhul sarnasusi leida, siis tegelikult hinnatakse taimeriigis sugulust pigem õite ja viljade järgi. Viljad on nendel puudel aga tõepoolest sarnase välimusega. (Läänelaid 2000: 05.05.09) Kolme eelmainitud pihlakat on ka siinse töö puhul lähemalt käsitletud. Pihlaka perekonda kuulub tegelikult 85 liiki. Euraasias kasvab nii sulgjate liitlehtede kui ka tervete ja hõlmiste lihtlehtedega liike. Põhja-Ameerikas kasvavad seevastu looduslikult üksnes liitlehtedega pihlakad. Näiteks tervete lihtlehtedega pihlakaliike kasvab looduslikult nii Euroopas, Himaalajas kui ka Jaapanis
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav)
Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=182&catb=1) Joonis 2. Pehme kortsleht (http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=289&cats=1) 6 Joonis 3. Pehme kortsleht 7 Jaapani või hubei ülane (Anemone) Konkreetne liik: jaapani ülane (Anemone japonica) Taime kõrgus ja läbimõõt: lõppkõrgus 0,6-1,5 m, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: laiuv kasvukuju Lehed: rohelised lõhestunud lehed Õied või õisikud: õied roosad-valged Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ei vaja toestamist, hea lõikelill, metsistumisoht Kasvukoha nõuded: tavaline aiamuld või savine, raske muld, parasniiske kasvukoht, täispäike või poolvari Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse ka soolotaimena Joonis 4. Jaapani ülane (http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16
annaabi.ee 
