Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidu makroskoopiline ehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soone, puuliikide, puuliigi, sooned, lülipuit, aastarõngad, maltspuit, niin, tselluloos, kevadpuit, aastarõngas, vaigukäigud, tumedam, puuliigid, lehtpuud, niine, kambium, okaspuud, rakud, juurdekasvu, mänd, seeder, haab, kask, pöök, puuliike, kuusk, nulg, rõngassoonelised, soonte, oksad, läbilõike, puiduliikide, puidule, keeruka, anisotroopneJuured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad
Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas
Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu. Pindala järgi põhilised puuliigid: Männikud 37,7% Kaasikud 30,2% Kuusikud 23,6% Hall-lepikud 4,3% Ülejäänud 4,2% III Kasvava puu osad Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon, tüvi, juurestik. Puukroon Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust
3. säilitada toitaineid. 1.3 Vedelike transport tüves Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu (joonis 2.) välispoolset osa. _____________________________A. Roos______________________________ 3 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Fotosünteesi tulemusena lehtedes ja okastes tekkinud toitained (süsivesikud) juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. Niin asetseb väliskoore (korba) ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite säsikiirte kaudu. Joonis 2. Vedelike trantsport tüves Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned.
abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist
klorofülli ja päikesevalguse juuresolekul toimub lehtedes või okastes keemiline protsess, mille produktideks on süsivesikud (tärklis) ja hapnik; o Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede-okaste ülekuumenemist; o Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn. kasvukuhikud, mis tagavad tüve ja võra iga-aastase juurdekasvu. 12. Mis on maltspuit? Lülipuit? Küpspuit? Väärlülipuit? Mille poolest need sarnanevad, mille poolest erinevad? Maltspuit – on puidu välimine, heledam osa, mis koosneb vedelikke juhtivatest elusatest rakkudest, ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam.
• Vegetatsiooniperioodi alguses on vedelike transport juurestikust võrasse väga intensiivne. • Okaspuudes toimub see aasta-rõngaste heledamas osas, kevadpuidu osas. • Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. • Vedelike voolu piki tüve nimetatakse transpiratsiooniks. • Osa vett on vaja fotosünteesiks, kuid suurem osa sellest veest aurustub lehtede ja okaste kaudu transpiratsiooni teel. Võra on tüve ladvaosast, jäme- ja peenokstest ning lehtedest või okastest koosnev puu osa. Võra täidab järgmisi funktsioone:
Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm)
.95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid- näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast õõnsad rakud
puittaimedes? Maltspuidu osas läheb üles, niineosas läheb alla. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Sügispuit on tumedam ja tihedam, tekib sügisest kevadeni, tagab puidus mehaanilise tugevuse. Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist, ulatuvad kooreni; sekundaar säsi: algavad puidust, ulatuvad kooreni). Säsikiired esinevad: kases, vahtras, haavapuidus. Sooned esinevad ainult lehtpuidul.
koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides
salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri. · seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide.
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3
Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara
aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Teisksüleemi moodustumisel lõpetab esiksüleem funktsioneerimise, protoksüleem hävib, kuid protoksüleemis leidunud säsirakud võivad funktsioneerida veel aastaid. Varre keskosas asuv säsi võib olla sekundaarsete kudede poolt kokku surutud. Kõige selgemini on aastarõngaste piirjooned nähtavad okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad aastarõngad hästi rõngassoonelistel liikidel. Aastarõngaste kevad- ja sügisosa erineb siin mõnevõrra värvuse, suuremal määral aga tiheduse poolest. Kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, mis ristlõigul on vaadeldavad augukeste selge reana. Sügiseses osas on ülekaalus puidukiud ja väiksema läbimõõduga trahheiidid. Varjatud rõngassoonelistel liikidel paiknevad kevadosas rohkearvulised suured trahheiidid, sügiseses osas on need
sisemusse mööda otseteed näiteks suurte, lüli- puitu sisaldavate okste eemaldamisel tekitatud lõikehaavade kaudu. On olemas liike, millel lülipuit ei värvu, kuid on sellest hoolimata ole- mas (näiteks kuusk). On ka liike, millel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks. Maltspuidulised on lepp, kask, haab, pöök, va- her jt.
heleda värvusega ning moodustavad niinimetatud varase puidu, kevadpuidu. Selles paiknevad ka toitainete liikumiseks vajalikud juhtimisrakud; · Hoiustamise periood (augustist oktoobrini): Puidurakud, mis sellel ajal tekivad, on väikese sisemahuga, paksu kestaga ja tumeda värvusega ning moodustavad niinimetatud hilispuidu (sügispuit). Sellise tsüklilise kasvu tagajärjel moodustuvad aastarõngad, mis on tüve ristlõikel selgelt märgatavad. Aastarõngaste uuringuid kasutatakse puude vanuse määramisel, samuti paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. 3. KESTANDUMINE Puidu kestandumine ehk lülipuidu moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle
paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku. Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse: · Jämedate okste murdumise või äralõikamise kohtadest, kus paljastub oksa keskosas olev lülipuit. See on paljude mädanikutekitajate poolt kergesti nakatatav ning samas ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine, mida mõned puid "hooldavad" saemehed endiselt praktiseerivad · Kauaks tüvele jäänud kuivanud okastüügastest, mis on suurepärased sissepääsukanalid tüve keskosasse. Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad
peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem). Vormide, sortide määramisel on oluline tähtsus ka õitel ja viljadel. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea tundmine on eelduseks nimetatud distsipliinide õpetamisel. Dendroloogia tugineb omakorda mitmetele distsipliinidele, nagu taimemorfoloogia ja - süstemaatika, -anatoomia, -füsioloogia, -geograafia, mullateadus jt. LIIGI MÕISTE, TAKSONOOMILISED ÜKSUSED Süstemaatiliseks ja bioloogiliseks põhiühikuks on liik
ehk meristeemkoe hulka. Kambiumirakud on ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised ja üleni protoplasmaga täitunud suuretuumalised rakud. Puitu, milline tekib kambiumi tegevuse tulemusel nimetatakse teispuiduks. Puutüved koosnevadki põhiliselt teispuidust. Puutüve ristlõikes vaadeldes näeme, et puidurakkude ehitus ei ole ühesugune, koosnedes üksteist katvatest kontsentrilistest ringidest - aastarõngastest (iga-aastasest juurdekasvust). Aastarõngad (-ringid) tekivad alljärgnevalt: kevadel pärast puhke- pausi vegetatsiooniperioodi algul toodab kambium rohkesti suuremõõtmelisi trahheede ja trahheiidide rakke, vähem väiksemõõtmelisi puidukiude, mistõttu näib kevadpuit värvuselt heledam. Suve teisel poolel toodab kambium rohkem väiksema läbimõõduga trahheiidirakke ja rohkem ka puidukiude. Kuna rakkude mõõtmed on väiksemad, paiknevad nad tihedamalt ja sügispuit näib tumedamana. Üleminek
Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas. Mahla sisalduse tõttu on maltspuidus üalju niiskust. > Lülipuidulisteks, kus lüli ja maltspuit on selgesti eristatud (mänd, seeder, lehis, tamm), > Maltspuidulisteks, kus lülipuit puudub (kask , haab, lepp ning valgepöök), > Küpsepuidulisteks, mille puidu sisemine nn küpse puidu osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult
· Pungad on suured, piklikkoonilised. · Käbid rippuvad, kattesoomused tugevalt arenenud, seemnesoomuste vahelt pikalt väljaulatuvad. Seemned ümar-kolmnurksed, mõlemast otsast teravad, helepruunid, lennutiib beez, sageli pruunide kriipsukestega. Seemned valmivad sept. lõpul - okt. algul. · üks maailma tähtsamaid ja väärtuslikemaid puuliike moodustab Põhja-Ameerika lääneosa puiduvarudest 60% · Puit on keskmise raskusega, maltspuit roosakasvalge, lülipuit roosakas- või kollakaspruun. Kasutatakse peamiselt saematerjaliks, ka postide, liiprite, kaevandustugipuude ja mööbli valmistamiseks ning vineerina siseviimistluseks. Kodumaal populaarne jõulupuu. Varemalt peeti parimaks laevamastipuuks. Tsuga canadensis - Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist SuureJärvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat
väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod • Imab endasse palju vett • Tuleohtlik • Ebaühtlane struktuur Puit koosneb suurel hulgal rakkudest, peamisteks komponentideks on süsinik, vesinik ning hapnik. Puidu vananedes tekib raku seintele ligniini, mille tagajärjel puit nn vananeb ehk puitub. Puidu tüve otstarve- ehituslikuks otstarbeks kasutatakse puidu tüve. • Maltspuidulised puud on puud, millel lülipuit puudub(kask, haab, lepp) • Lülipuidulised puud on need, millel on lülipuit selgelt eristatav ( ehk siis on kerge vahet teha lülipuidu osal ja maltspuiduosal) ( tamm, lehis, seeder, mänd) • Küpsepuidulised puud on need, mille sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse vaid veesisalduse poolest on kuusk ja nulg nt. Puu koostis: korp(puu väline kaitsekiht)-niin(korbaalune kiht, kus jooksevad toitemahlad)-mähk(siin moodustuvad uued rakud)-tüvi-säsi
fotosünteesi kestusest mida kauem jalakas ja künnapuu, sarapuu, har. elupuu. diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt okste asetuses ja suuruses. Erinevused puude vahel produtseeritakse. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni paistavad silma nende kõikides tunnustes. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline -25 0 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik har. pöök. puude varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid,
· hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised.
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Üldiselt langevad puistu pea- ja enamuspuuliik ühte (erand näit. kuivendatud sookaasik, rekonstr. hall-lepik). Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha). Puistu boniteet (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse ja neid tähistatakse rooma numbritega Ia, I, II, III, IV, V, Va. Kõige kiirema kasvuga puistud kuuluvad Ia boniteediklassi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteediklassi. Boniteediklassi määramiseks on vaja teada puistu vanust ja keskmist kõrgust Metsa korraldamine on tegevus, mille käigus kogutakse andmeid metsa pindala, tagavara ja muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava
4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu? Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks (mitmerindelisteks)
suured töötlemiskaod – vaata joonist 3.1.1. Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod 3.2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Puu koore moodustavad: Korp, mis kaitseb puud vigastuste eest. Kork-kude, mis kaitseb puud järskude temperatuuri kõikumiste eest. Kõikidel puudel ei ole kork-kudet. Niin, milles asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk. Selles tekivad ja arenevad uued puu rakud. 23 Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on poorsem. Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust tihedam. Piki puutelge kulgeb säsi.
vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead
1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule. 4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%)
annaabi.ee 
