Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidu kaitsmine seente ja nende ärahoidmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seen, hallitusseente, piltid, õhuniiskus, umbne, aivar, krull, seentele, immutamine, antiseptik, mootoriõli, peits, ümarmaterjali, levida, tükkTARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik..............................
Eruti raskesti määratavad on sellised puidurikked, nagu seesmised mädanikud, ebanormaalsed värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad)
...............7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS 2 Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja- Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES
eralduvad süsihappegaas, vesi ja soojus. Huvitav on see, et soojuse hulk on sama, mis puidu põlemisel, aga et protsess on aeglane, siis ei ole see märgatav Puitu kahjustavaid seeni on väga palju,neid liigitatakse välimuse järgi: -Pruunmädanikku eritavad seened -valgemädanikku eritavad seened -sinavusseened -hallitusseened Seente kindlakstegemine on võimalik kas keemiliselt või mikroskoobi abil. Ka visuaalsel teel saab paljutki öelda. Näiteks kõige ohtlikum seen, majavamm on väga tugeva niidistikuga, võivad olla kuni sõrme jämedused ja katki murdes praksatavad. Putukad: Puidukahjurite hulka, kes võivad puitu mitu korda nakatada ja tekitada märgatavaid kahjustusi, kuuluvad mitmesugused putukad. Kahjustusi tekitavad peamiselt putukavastsed, kes toituvad puidust, samas kui mardikad kaevuvad puitu, et sinna viia vastse munad. Erinevalt laguseentest hävitavad putukad nii niisket kui kuiva puitu, mis tunduvalt raskendab nende tõrjet.
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1
Anamorf - seene mittesugulise paljunemise arengujärk, valmivad mitospoorid. Seent kõigis tema faasides kokku nimetatakse holomorfiks (steriilne seeneniidistik+ anamorf+ teleomorf). Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas (kandseentel palju harvem). Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi
· seened kui sellised paljunevad eoste kaudu mis levivad tuule,vee lindude,putukate ja teiste kaudu. · ksavava puutüves levivad seeneosed koorevigastustuste või ka juurte kaudu.seened levivad puidus väga peenete seenniidikistena. · Seened võivad olla värvust muutvad või mädaniku tekitavad,värvust muutvate seeneniidid levivad puidus rakuseintes olevates poorides kaudu toituvad rakuõõntes olevatest toiduvarudest ja lõhu puitu,samas teevad puitulõhkuvate seentele seda paremini omastavamaks sinkaks. · Mädiku tekidavad seeneniidid eritavad vedeliku mis lahustavad rakuseinu ja mmudab selle seentele toitaineks. · Sellise tegevuse tagajärjel muutub puit pudedaks,selleks et kaitsta puitmaterjali peame teadma järgmist:seente · Elutegevuseks temp 8-35 kraadi eriti sobib 15-25 kraadi,madalamatel temp.seente eluteguvus lakkab,kuid temp.tõustes elustub taas.temp. üle 60 kraadi seenniidistik hävib.
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad õhku ohtlikke aineid. Mõned gaasid kogunevad vihmapilvedesse, nii tekivad ohtlikud happevihmad. Süsinikdioksiid on üks nn. "kasvuhoonegaasidest", mis neelab päikesesoojust ja viib kliima soojenemiseni. CFC gaasid (klorofluorosüsivesinikud) hävitavad aga Maad ümbritsevat osoonkihti, mis kaitseb meid ohtliku kiirguse eest. Ka liigkõva müra on keskkonnasaaste, mis mõjub tervisele halvasti. Reostus * PRÜGIMÄED Prügi tekib tohutus koguses ja aina ras
seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei Saprotroopsed seened pääsevad puusse lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste juurevigastuste, oksakohtade kaudu. sümptomid: puu kiratsemine ja kuivamine Kandseened: torikulaadsed seened suudavad jne. Esimedes sümptomid ei pruugi olla tegutseda aeroobses keskkonnas. surmavad. Seen toitub hüüfidega. Seente Anaeroobses keskkonnas on puidu elutsükkel: A)joonis: 1)Zoospoorid, mädanemise kiirus ääretult väike ja seda sporangiospoorid, koniidid, keamüdospoorid tekitavad anaeroobsed bakterid. Kottseened 2) Suguta paljunemine- geneetiliselt identne võivad ka puitu lagundada. Puitu nakkusallikas massiliseks
2.Lõhed: Säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed. (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele. Külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks. Pikselõhed- okste vahel Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub. Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi. Aurub puidust kuivamisel kõige enne. Kui vabaniiskus puidust lahkunud hakkab lahkuma seotud niiskus e niiskus, mis asub raku seintes.See kutsub esile kahanemise.
vigastused; suurem kahju tekib aga sellest, et need haavandid pakuvad mädanikutekitajatele kohest sissepääsu. Puidumädanikku tekitavad nn kõrgemad seened saavad alguse eosest e spoorist. Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest,
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub
diskette, kompaktplaate, mööblit, maale jne. Materjalid on keskkonnatingimuste suhtes erisuguse tundlikkusega. Seega on väga raske leida ühest vastust küsimusele, millised peaksid olema sobivad keskkonnatinguimused raamatukogudes, arhiivides, muuseumides ja muudes teabeasutustes. Hoiureziimi parameetrid on fikseeritud mitmesugustes standardites, eeskirjades, juhendites, soovitustes ja tehnilises kirjanduses. Enamikul juhtudel nähakse nendes ette temparatuur ja õhuniiskus, osades lisanduvad ka õhu kvaliteedi ja valgustuse nõuded. Eestis on seadusandlikult fikseeritud ainult arhivaalide hoiutingimused. 11) ratsionaalsete hoiutingimuste põhimõtted Ratsionaalsetest hoiutingimustest tuleks lähtuda säilikutele sobivate keskkonnatingimuste kehtestamisel. Ratsionaalne hoiureziim arvestab olemasolevaid tingimusi ja hindab keskkonnatingimuste mõju säilikute elueale. Arvestamist väärivad tingimused on järgmised:
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
Ehitustehniliselt jagunevad .... 6.1.6.2 Seinte välispoolse lisasoojustamise viisid....20/71 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? Kui on praod seinas ja vanad aknad, kust on tunda kuidas tuul läbi tuleb tekib see, et on jahe ja küttesüsteem ei jõua seda piisavalt kütta. Kui ventilatsioon on kehva ja tuleb kuskilt vesi tuppa ja ta seisab seal näiteks kui on umbne siis läheb see hallitama ning see on inimese tervisele kahjulik, kui vesi on seina vahel siis hakkab ta seal mängima ning lõpuks tuleb paneelidelt krohv maha. 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? Tekib kui on niiske ja ventilatsioon pole piisavalt hea, siis jääb pind märjaks ja varem või hiljem temperatuuri kõikumisel tekib hallitus ja on inimese tervisele kahjulik, kuna
Puidu elastsus sõltub : Puuliigist Tihedusest Niiskusest Puidukahjustused. Soodsates keskkonnatingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kiiresti hävinev. Tähtis on teada millised klimaatilised ja bioloogilised tingimused mõjuvad puidule lagundavalt. Puidu koostisosad (tselluloos hemitselluloos ja ligniin ) lagunevad kergesti lihtsamateks orgaanilisteks toitaineteks nii seentele kui putukatele. Seened lagundavad puitu nende pool toodetud ensüümide abil Ensüümid ehk fermendid on bioloogilised katalüsaatorid, millele on omane suur efektiivsus ja mis toimivad valikuliselt teatud ainete puhul Seenekahjustused. Seened paljunevad eoste ehk spooride leviku teel. Spoorid levivad õhu kaudu või putukate osalusel taimedele. Sattudes soodsatesse kasvutingimustesse hakkab neist arenema seeneniidistik
täis(materjali mass märjalt- kuivalt/ruumalaga*100%) • Mahuline veeimavus väitab mitu % moodustab sissseimetud vesi materjali kogumahust.(materjali mass märjalt-kuiv/märjaga*100%) Hügroskoopsus- võime imeda niiskust endasse õhust. Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%) Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta Materjalide veekindlus- materjalide võime vett mitte läbi endast lasta. Veekindlsu peab olema nii kvalitataiivne(vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) kui ka kvantitatiivne(ki palju vett materjal ajaühikus läbi laseb).
III peatükk Metsalastid 3.1. Eesti tähtsamad puuliigid Eesti on suhteliselt metsarikas maa. Riikide metsarikkust väljendatakse metsasusega metsamaa suhtega riigi üldpindalasse. Eesti metsasus on 40 %. Mets on kujunenud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks eksportkaubaks. Järgnevalt kirjeldame Eesti metsade põhilisi puuliike. Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeim
kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4
Nad on mõeldud puidu immutamiseks. Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust (enamasti pulberantiseptik), mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi "Pinotex". Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. . 2.5 Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega;
võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. · Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. · Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). · Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida.
PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh
e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. KONSTRUKTIIVSED VÕTTED luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsiooniks tuulutatavad. KEEMILISED VÕTTED puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega. Ideaalset antiseptikut pole olemas, aga Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: 1) peab olema mürgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega metallosi 3) peab hästi imbuma puitu 4) vesi ei tohiks teda puidust minema uhtuda 5) ei tohiks olla inimesele ohtlik 6) ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga 7) mürgisus peaks säilima võimalikult kaua 8) ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikuid jagatakse 4 rühma: 1. VEESLAHUSTUVAD antiseptikud pulbrikujulised ained
7)mürgilisus peaks säilima võimalikult kaua. 8)ei tohi puitu tugevalt määrida. Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas. 1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda); 2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
4. Mis tingimused soodustavad puidu mädanemist? 5. Kirjelda enamlevinud puidu kasvuvigu. 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu Puidu kaitsmiseks mädanemise vastu on peamiselt kaks võimalust: 1. Konstruktiivsed võtted. Nende eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on vaja teha ka tuulutatavad. 2. Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi nõudeid: peavad olema mürgised seentele ja putukatele; ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile; peavad hästi puitu imbuma; antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda; ei tohi olla inimesele ohtlik; ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga; puidus peab mürgisus säilima võimalikult kaua;
vähem ümarmaterjale. 6. Puidu kaitse mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida. Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: 1
ülespoole mullast võetud vesi selles lahustunud kõigub säsikiirte maht 4 (mänd) ja 28 (tamm) mineraalainetega. Maltspuidu vanemad kihid mahuprotsendi vahel. jäävad aasta-aastalt üha sügavamale puutüve sisemusse ning nende aktiivne osalus puu elu- 1.2.2. Puude enesekaitsevõime tegevuses raugeb. Vananevad puidurakud too- Terved elujõulised puud suudavad end lagundaja- davad bakteritele ja seentele mürgiseid ühen- seente rünnakute eest kaitsta juhul, kui inimene sel- deid, mis ladestuvad rakuseintesse. Pikkamisi lele kaasa aitab, st majandab puid lähtuvalt nende puidurakud surevad. Igal aastal kasvab puutüve bioloogiast. Puudel on lagundajaseentega võitlemi- välispinnale juurde uus aastarõngas maltspuitu seks olemas nii passiivsed kui aktiivsed barrikaadid.
Rookatuse tulekindlus Roog on looduslik materjal ja põleb hästi. Enamasti on meie kliimas rookatuse pealmine pind kuni 5 cm ulatuses niiske ja ei sütti nii kergesti kui arvatakse. Enamus õnnetusi saab alguse altpoolt, kus rookatus on kuiv ja õied süttivad kergesti, seega tuleks põhitähelepanu suunata korstnate läbiviikudele ja katuse tulekindlaks tegemisele altpoolt. Rookatuse tulekindlaks tegemisele ja tuleohu vähendamiseks on kaks erinevat lahendust: 1. Immutamine spetsiaalse vedelikuga Magma Firestop SG-2, mis on saanud kasutusload Hollandis, Inglismaal ja Saksamaal. Immutusvedelik on lõhnatu ja värvitu, tema puuduseks on kallis hind ja see, et iga 5 aasta tagant tuleks katus uuesti immutada. 2. Taanis kasutatavad lahendused, mille põhimõtteks on isoleerida katus ülejäänud ehitusest kasutades selleks Rockwool'i kivivilla ja tulekindlat kipsplaati või
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja vapil. Seedrit ei ole kohane nimeta
annaabi.ee 
