Flööt Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Tänapäeva flöödil on 15 sõrmeava, mis on varustatud klappmehhanismiga. Pilli hoitakse põiki suu ees. Huulikuks on ovaalne ava, mille nimi on aukhuulik. Pilli ulatus: c1-d4. Flööt on nii soolo- kui ka saatepill. Tämber on õrnalt mahe; Madalamas registris kahisev, nukker. Keskmises registris pehme, helge, kõlav. Kõrges kõlav, terav, kile. Pilli ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Tänapäeva pilli isaks võib lugeda Saksa pillimeistrit Theobald Böhm (1794-1881).
...................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7 4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots............................. 7 4.4. Flööt.................................................................... 7 4.5. Oboe.................................................................... 7 4.6. Klarnet.................................................................
printsiga, on juhtunud üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält. Pillitorul on augud ja klapid. Neid avades või sulgedes saab toretaid lugusid mängida. See on oboe - sümfooniaorkestri puupillide rühma teine pill. Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe
Puiduks valitakse veel palisander,kookospähkli puu/kookospall.Plastiks võib olla:ebaniit,klaasplast. Puupuhkpillide eelkäijateks olid erinevad keskaegsed viled. Sümfoonia orkestri puupuhkpillid: flöödid,oboe,klarnet,fagott,(võibolla)saksofonid Tänapäeva FLÖÖT on 15.sõrmeavaga, mis on varustatud klappmehhanismiga.Seda pilli hoitakse suu ees mängides põiki(põikiflööt). Huulikuks on pillile ovaalne ava, see on aukhuulik. Selle hääleulatus on c1d4. See on nii saate kui ka soolopill.Pillid ajalugu ulatub aastatuhandete taha.Tänapäevase kuju ja hääleomaduse andis pillile Saksa pillimeister Theobald Böhm. Flöödil on ka väike vend pikoloflööt, kõla on oktaavi võrra kõrgemalt. 1690.a esitles Saksa pillimeister Johann Denner uut pilli, mis saab nimeks KLARNET, kuna tema kõla kõrges registris meenutas keskaegset trompetclarinot
Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga oboe, fagott pillideks. 1.1 Flööt Flööt on pärit Aasiast ning oma aastatuhandete vanuste esivanematega on flööt sümfooniaorkestri pillide hulgas üks auväärsemaid. Tänapäeva flööt on valmistatud metallisulamist, tal on aukhuulik ning klappide süsteem mängutehnika hõlbustamiseks. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole. Flöödiga saab mängida nii kiireid liikumisi kui ka laulvaid, aeglaseid meloodiaid. 1.2 Oboe Tänapäevase oboe sünnimaa on Prantsusmaa. Oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat mustast puust (raske, kõva ja hinnalise eebenipuu kõige väärtuslikum liik) valmistatud koonilise toruga puupilli. Pilli aukude ja klappidega varustatud toru on umbes 60cm pikk.
madalam on heli. Puhkpillid jagunevad ehituse ja tämbri alusel puupuhkpillidesk ja vaskpuhkpillideks. Puupuhkpillid Mõiste puupuhkpill aluseks ei ole mitte materjal vaid pilli ehitus ja soe tämber(kookospalm, pukspuu, palisander, elevandiluud, eboniit, klaas, metall) Kõikide puupuhkpillidel in kõlalehter, klapisüsteem(leiutati 19. sajandil) Heli kõrgus sõltub pillitorus võnkuva õhu samba pikkusest . Igal puupuhkpillil on huulik. Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige levinum on hõbeflööt. Tänapäeval on aga väga tuntud põikflööt(15 auku) Tuntuimad mängijad on Neeme Punder ja Mihkel Peäske. 1. puupuhkpill millel võeti kasutussele oli klapppuhkpill. Leiutas Theobald Boehm. Vaskpuhkpillid
üks naljakas asi. Nimelt ei valmista praegu flööte põhiliselt mitte puust, vaid metallist. Neid on tehtud isegi hõbedast, kullast ja plaatinast. Nii et flöödi hõbedasel hääles on vahel päris otsene hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält. Pillitorul on augud ja klapid. Neid avades või sulgedes saab toretaid lugusid mängida. OBOE Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe
annaabi.ee 
