Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psüühikahäired". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühhoteraapia, foobia, depressioon, psüühikahäired, soorita, patsient, nendest, tõrjumine, ärevushäired, käitumishäired, skisofreenia, lapseeas, patsiendid, psühhoanalüüs, alateadvus, seletused, meditsiinilisedaigusel, nakkushaigus, eelnevast, saades, eitamine, tükeldamine, regressioon, enamlevinud, foobiadirmus, veehirm, paanikahäirefunktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine
PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte.............................................................................
o Tablettravi Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi o Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama, vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest). o Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua. o Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis. Järelkontroll 4 o 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek. Ravi lõpetamine ettevaatlikult
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti,
Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
- Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre - Telg 4 psühhosotsiaalsete stressorite tase - Telg 5 Skisofreenia Emil Kraepelin - Dementsia praecox varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine - Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI
F10-F19 PSÜHHOAKTIIVSETE AINETE TARVITAMISEST TINGITUD PSÜÜHIKA JA KÄITUMISHÄIRED *äge intoksikatsioon (alkohol, mürgistusnähud, mis kaovad) *kuritarvitamine (ainet on tarvitatud sagedasti ja suures koguses, mis hakkab tekitama jäävamaid probleeme) *sõltuvus *võõrutusnähud (deliiriumiga või ilma) aju konsentratsioon veres on piisavalt suur ja hakkab langema, siis inimesel võivad olla tugevad somaatilised nähud, võib kaasneda ka mälukaotus *psühhootiline häire F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile)
Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad skisofreenia või b) sotsiaalse triivi hüpotees: skisofreeniaga inimesed triivivad oma haiguse tõttu alla, liiguvad madalamasse klassi, kolivad vaeste linnaossa jne. 2. Perekond a)skisofreenne ema b) vastuoluline suhtlusmuster- on psühhoanalüütilised seletusmudelid, mis pole empiirilist kinnitust leidnud. c) EE- emotsioonide liigne väljendamine perekonna poolt viib haigusepisoodide kordumiseni. 3. individuaalsed tegurid
nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale päevakohasemad välja skisofreenia, anoreksia ja buliimia. Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu jaoks sisaldas raamat Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002. 1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine
Psühhiaatria arenemise käigus on tehtus mitmesuguseid psüühiliste haiguste klassifitseerimise katseid. Mõned Jaotustest on jäänud ajalukku, mõned kehtivad praegugi, kuigi kiiratud ulatuses. Olenevalt süstemaatikaprintsiibist on psüühikahäireid võimalik jaotada mitmesugustesse rühmadesse. Psüühikahäirete põhigrupid F00-F09 Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised- psüühikahäired. F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired. F30-F39 Meeleoluhäired. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired. F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste ehk somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid. F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired. F70-F79 Vaimne alaareng. F80-F89 Psühholoogilise arengu häired e. psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired.
Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline
19. saj II poolel avastati mitmegi haiguse orgaanilised põhjused: seniilse ja preseniilse dementsuse alus - ajurakkude degeneratsioon; PP-vitamiini puudusest tuleneva pellagraga kaasnev desorientatsioon; süüfilise tekitatud muutused ajus ja progresseeruv paralüüs ning suurusluul. Pasteuri pisikute-teooria tõestuseks pookis Richard von Krafft-Ebbing progresseeruva paralüüsiga patsiendile süfiliitiliste villide sisaldist. Patsient ei jäänud süüfilisse, järelikult oli ta seda varem põdenud. Ning 1905.a. avastati kahkjas spiroheet. Ahel sulgus: infektsiooni, aju teatud piirkonna rakkude lagunemise ning psühhopatoloogia teatud vormi vahel oli tõestatud põhjuslik seos. Ja tundub nii loogiline arvata, et kui ühel vaimuhaigusel on bioloogiline põhjus, peab see olema ka teistel. Seda asutigi otsima. Siiski oli Euroopas maid, kus 18. saj. lõpust läbi 19. saj. psühhogeeniat otsiti: Prantsusmaa ja Austria
· Mõiste ,,häire": kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. · Psüühikahäire kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus · Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: o Vaimuhaigusega
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09
·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired ·Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia,buliimia Häirete esinemissagedus Suur varieeruvus uuringuti: 7-14% USA lastest/noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 14-20% lastest arengu, emotsionaalsed ja käitumishäired, tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995) 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid Noorematel 14-26% (Rutter, 1979) 20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999) 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a)
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
(RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
Kelly Talimaa 12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süveneda. Psüühil
Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 1.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut). Pikaajalised riskifaktorid Lühiajalised riskifaktorid On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon
Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 0.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut). Pikaajalised riskifaktorid Lühiajalised riskifaktorid On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon
süütunde. 47) Oska nimetada vähemalt 5 psüühikahäiret (RHK-10 järgi) 1) Orgaanilised psüühikahäired neid põhjustab enamasti kas peaajuhaigus või kahjustus. Näiteks eri liiki dementsused (kognitiivsete funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdumatus jne.) 2) Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired häired alates mürgistustest ja aine kuritarvitamisest kuni dementsuseni. Näiteks alkoholism 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired skisofreenia on selle grupi sagedasim häire 4) Meeleoluhäired iseloomulikud on meeleolumuutused, kas alanenud või kõrgenenud meeleolu. Näiteks depressioon. 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Minevikus on neid häireid tähistatud neuroosi mõistega. Suur osa nendest on psüühilist päritolu. Näiteks ärevushäired 6) Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid siia kuuluvad
• Esmatasandi meditsiinitöötaja on sageli see, kes suunab depressiooniga patsiendi spetsialiseeritud arstiabi etappi. Kokkuvõtvalt on esmatasandi meditsiinitöötaja alati kättesaadav, asjatund- lik ning kohustatud abi andma. ENESETAPP JA PSÜÜHIKAHÄIRED Uurimused kinnitavad, et suuremal osal enesetapu sooritanutest on diagnoo sitav psüühikahäire. Allpool on ära toodud suitsiidiriski kandvad diagnoosirüh- mad: • depressioon (kõik vormid); • isiksusehäired (asotsiaalne isiksus ja ebastabiilset tüüpi isiksusehäired, eriti kui haiguspildis domineerivad impulsiivsus, agressioon ja sagedased meeleolukõikumised); • alkoholism (eriti noorukitel, eriti joomaperioodi järgselt) ja/või uimastite kuritarvitamine noorukite puhul); • skisofreenia; • orgaanilised psüühikahäired; • muud psüühikahäired.
Meeleoluhäired, Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed haired, Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid, Isiksushäired, muud käitumishäired, Vaimne alaareng , Psüühilise arengu spetsiifilised haired, Psüühikahäired lapse- ja noorukieas. RHK-10-s on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). skisofreenia- Psühhootilised haired, meeleoluhäired (too näide)- episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia, ärevushäired (too näide)- foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest. Kiiremini tüdinenud ja üha uusi pilte vaadata soovinud laste intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 2.3 Intelligentsustestid Binet- Simoni test 1904
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid
Tallinna Tehnikagümnaasium Skisofreenia Referaat Maria Pihelgas 10 c Tallinn, 2007 Skisofreenia olemus. Skisofreenia on üks sagedamini esinevaid psüühikahäireid. Üle kogumaailma haigestub üks inimene sajast, ehk 1 %- l elanikkonnast areneb see elu jooksul välja. Toetudes statistikale,
30 Kognitiv-afektiivne isiksuseteooria: Isiksus koosneb: encoding - kategooriad endale ja ümbritsevale, ootused ja uskumused, afektid, väärtused ja eesmärgid, kompetents ja eneseregulatsiooniplaan 12.loeng Isiksus ja kultuur Ruth Benedict,Margareth Mead kultuur voolib isiksuse Modaalne isiksuseteooria Cora DuBois- isiksuse määrab lapse kohtlemine varases eas. Am. kultuuri ja isiksuse koolkond 1) kõik käitumine on oma kultuurilise mustriga 2)erinevused saavad alguse lapseeas 3) kultuuriliselt peamised omadused mõjutavad - ei olnud konsensust isiksuseomaduste suhtes üldse (osad Freudi järgi, osad muu) - erinevad meetodid Viie faktori teooria seadumused, kohastumused, enesekontsept, objektiivne biograafia, välised mõjutajad Montesqieu kliimast oleneb temperament Terracciano (2005) kernel of truth rahvuslik iseloom ei vasta tõele, hoiab nö rahvusliku vaimu, sarnasemad kui mõõdetakase samade instrumentidega (Baltikumis
- Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud Dementsuste ravi Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi.
degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired
tõlkimisel ja suhtlemisel. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid inimestel on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendatud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides
annaabi.ee 
