Psühhomeetria - KORDAMISKÜSIMUSED-KONTROLLTÖÖKS - sarnased materjalid

Psühhomeetria kontrolltöö

- Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine  - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik. Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel. Jaotust kujutatakse histogrammine

Uurimustöö meetodid

aastal 2008 on teistsugune võrreldes aastaga 2007 jne. 2. Korrelatsiooni puudutavad hüpoteesid- seos. Korrelatsioonitabeleid saab kahte pidi tõlgendada (kured toovad lapsi vs lapsed toovad kurgi). kured lapsed 50 200 42 170 29 120 16 60 Korrelatsioon näitab seost kahe asja vahel, kuid ei ütle midagi põhjuslikkuse kohta. Tegemist on positiivse korrelatsiooniga. 3. Põhjuslikkust puudutavad hüpoteesid- selle kontrollimiseks on võimalus katseid teha. Kas palk mõjutab tööga rahulolu? NT. Manipuleerime palgaga ning mõõdame rahulolu. Mõjutab, põhjustab, tingib- viitavad põhjuslikkust puudutavale hüpoteesile.  Uurimistöö meetodid- konspekt

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

- Kognitiivsed protsessid – ülesande lahenduskäik; vastmisaeg - Bioloogilised protsessid – aju mõõtmine ja ajukuvamine, geenid - Väited ja hinnanugd – enesekohased, tuttavate, õpetajate Individuaalsete erinevuste tähtsus - Kliiniline hindamin - Personalivalik ja -nõustamine - Tervisekäiutmine – mõju tervisele - Saavutus- ja võimetetestid hariduses Individuaalsed erinevused ja põhjuslikkus Mida tähendab korrelatsioon? (2 tunnuse seos, seose all akuulub üldisemas mõttes ka gruppidevaheline erinevus) - Sõltub hajuvusest. Kui tunnusel puudub hajuvus siis ta ei saa ka millegagi korreleeruda Järeldusi seoste kohta - Kitsendatud valimis on seosed väiksemad - Väikse seos võib olla praktiliselt oluline Isikutestide puudusi - Mõõtmine ja mõõtmisühik (arvud subjektiivsel nõuseolekumäära skaalal)

Uurmismeetodid psühholoogias

(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine;

Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020

Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad:  Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja.  Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele.  Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad.  Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk

Statistiline modelleerimine praktikumide juhised.

1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data ­ Sort cases ­ Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics ­ Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI ­ body mass index). Käsklusrida:

Telefoniintervjuu

valikvastuseid. Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga.  Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

esineb · Mõisted, mis ei põhine puhtal vaatlusel, muutuvad, kui me saame nende kohta rohkem teada (või ka lihtsalt ­ muutuvad kasutamise käigus) Latentsed omadused · Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone · Näiteks intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid. · LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel, kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus · Reliaablus ­ mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor ­ omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu ­ Hindaja arvamus hinnatavast

Andmetöötlus psühholoogias

jn) - valid mille puhul tahad uurida - Options - valid milliseid väärtusi leida tahad ja ok, vastused ilmuvad OutPuti aknasse. Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Uue muutuja arvutamine: Transform - Compute variable - kirjutad uue lahtri nimetuse (tühikuid ei kasuta) - liidad mida vaja liita (võrdusmärki pole vaja) Kehamassiindeks=Kaal kg'des jagadtud pikkus cm'tes ruudus (Pikkus x Pikkus) Andmete eraldamine: Data - select cases - If condition is satisfied ette linnuke - klikid If...-le - valid nt ainult meeste tulemuste saamiseks vasakult Sugu, siis = ja 1 (sest 1=mees ja tahan ainult meeste tulemusi) ja continue.

Uurimismeetodid psühholoogias kordamisküsimused (2018)

Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine  2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87

I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid

Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87

Andmeanalüüsi konspekt

....................................6 Kurskall-Wallise test (e. mitteparameetriline ANOVA)..........................................7 T-test sõltumatute gruppidega............................................................................ 7 T-test sõltuvate gruppidega................................................................................. 8 Mann-Whintey U Test (e. mitteparameetriline t-test)...........................................8 Korrelatsioon....................................................................................................... 9 Lineaarne (paaris)regressioon...........................................................................10 Logistiline regressioon....................................................................................... 11 1 Andmefailid SPSS'is

Vaimse võimekuse kontseptsioonid

1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia  2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -

Vaimse võimekuse kontseptsioonid

1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia  2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -

Õpilaste vaimsete võimete mõõtmine (vaimsete võimete testid), selle eesmärgid ja võimalused

Testimise võimalused ja eesmärgid Nagu ülal juba mainitud, oli esimese testimise eesmärgiks ennustada laste edasijõudmist koolis ning selleks ka test sobis (Valk, s.a.2). Aastate jooksul ei ole selles osas palju muutunud ­ rohkelt on tõendeid, et intelligentsustestide abil on võimalik üsna täpselt ennustada õpitulemusi (Allik jt., 2002, lk 218). Seejuures tuleb aga meeles pidada, et intelligentsustestide tulemuste ja koolihinnete seos ei ole kunagi üheselt määratud, korrelatsioon kõigub vahemikus 0,3...0,5 (ibid.). Sellise tugevusega seos ei väida, et testidega mõõdetud vaimne võimekus määrab õpiedukuse, vaid viitab asjaolule, et lapselt, kes saab vaimse võimekuse testis keskmisest oluliselt parema tulemuse, võib eeldada head õpiedukust (ibid.). Tulemuste alusel on võimalik ennustada ka inimeste edukust hilisemas elus, eelkõige tööalast karjääri silmas pidades. Viimase paarikümne aasta uurimistulemused on näidanud, et üldine

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Vaimsed võimed

· Mõõdavad kitsamat võimekust (reaktsiooniaeg), või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis on teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks  Teadmiste ja sooritustestid · Mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi · Kontrolltööd ja eksamid Tuntumaid intelligentsusteste Wechsleri intelligentsusskaalad · David Wechsler'i (1896-1981) välja töötatud skaalad intelligentsuse mõõtmiseks · Nt täiskasvanutele mõeldud WAIS ja lastele mõeldud WISC · 11 alaskaalat · Ülesanded muutuvad järjest keerukamaks · Eesmärgiks määratleda ülesannete keerukuse tase, mida inimene ei ole enam suuteline eksimatult lahendama Wechsleri intelligentsusskaalad · Verbaalsed testid mõõdavad: · Üldist arusaamist (miks on suitsetamine tervisele kahjulik?) · Informeeritust (mitu päeva on aastas?)

KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS

· Olulisuse nivoo suurendamine ( väärtuse vähendamine) · vähendab I liiki vea tõenäosust; · suurendab II liiki vea tõenäosust. olulisuse tõenäosus p < olulisuse nivoo (nt 0,05) 15. Keskväärtuse leidmine diskreetse ja pideva juhuslik suuruse korral. Juhuslikku suurust, mille jaotusfunktsioon F(x) = P(Xväiksem kui x) on pidev, nimetatakse pidevaks juhuslikuks suuruseks. Pidev juhuslik suurus omandab iga väärtuse tõenäosusega 0. 16. Kovariatsioon, selle arvutusvalem ja omadused. Koovariatsioon on kahe suuruse koosmuutumine. See võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Sõltumatute juhuslike suuruste kovariatsioon on võrdne nulliga.  17. Korrelatsioonikordaja, selle arvutusvalem ja omadused. Korrelatsioonikordaja absoluutväärtus näitab lineaarse seose tugevust · Märk näitab seose suunda: positiivne või negatiivne. 18. Hüpoteesi kontrollimine korrelatsioonikordaja olulisuse kohta: nullhüpotees ja

Statilised järeldused

); -pikkus, kaal, avtelg, mitu eurot. Saab arvutada skeskväärtust. On anud vahemike otspunktid – siis läheb ta selle alla nt kui üks on hea ja 10 on halb, siis määramatu keskosa annab meile intervalltunnused. Järjestus- tunnused, mille väärtused moodustavad kategooriad ning neid saab omavahel järjestada. Samas ei ole nende väärtuste vahemikud võrdsed. Nt. hinnang (väga hea, hea, rahuldav) nt 0-100, 101-100 jne –vahemikud ei ole ühepikkuses, keskmist arvutada ei saa. Ka skaalad. – on olemas kindel järjekord aga v.heast heani ja heast halvani ei ole ühepikused Binaarne- sellel on ainult kaks võimalikku väärtust. Must v valge, mees v naine Nimitunnus – mille väärtusi ei saa mitte mingil moel järjestada nt eriala, linn, kool 1s sossi failis on üks fail ja üks andmestik, mida saab vaadata kahes vaates –üks on andmevaade ja avaneb tavaliselt esimesene, teine vaade on tunnuse vaade.

Intelligentsus

3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu[6]

UUIRMISTÖÖALUSED

• Mulle meeldib kirik sõbraliku ja toetava õhustiku pärast • Kirik õpetab õigeid asju, kuid teatud piirangutega • Ma usun headusse ja siirusesse ka ilma kiriklike tseremooniateta • Tundub, et liiga palju raha läheb kirikule • Kirik esindab liigselt vanu dogmasid ja keskaegseid arusaamu • Kirik on ahne ja eelarvamuslik • Ma arvan, et kirik on ühiskonna parasiit LOUIS GUTTMAN’I, EMORY BOGARDUS’E SKAALAD • Guttmani kumulatiivne skaala (1944): unidimensionaalsete nähtuste mõõtmiseks. • Kumulatiivsus: eeldus, et valik tähistab ka järgmiste skaalapunktide aktsepteerimist. Näide: palju nõus aastas annetama?  • Guttmani rakendus: Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala. Kaugele lubatakse teistsuguseid? Näited. BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA NÄIDE • Kas Te olete nõus, et mustanahaline/lised inimene/inimesed: 1

Äriuuringute alused

vähemalt viis korda rohkem. Kvantitatiivne andmeanalüüs: · Statistilised andmetöötlusprogrammid, näiteks SPSS · Atribuudid o sõltumatu atribuut - manipuleeritav atribuut o sõltuv atribuut - see, mida mõõdetakse · Eeldused (normaaljaotus) · Andmeanalüüsid o Parameetrilised testid (peavad vastama eeldustele) o Testid muutujate vaheliste seoste leidmiseks (pideva atribuudi keskväärtuste võrdlemine) Korrelatsioon - seose tugevus kahe pideva atribuudi vahel Regressioon - millisel määral sõltumatud atribuudid mõjutavad sõltuvat atribuuti, mängitakse läbi erinevad kombinatsioonid Faktoranalüüs - lubab vähendada atribuutide arvu vähemaks hulgaks faktoriteks o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus

Ülevaade psühholoogiast vastused

Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu, klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid. Kirjelda oma tundeid, tõekspidamisi (3). · Objektiivsed vs projektiivsed. IQ test vs Rorschachi test. · Individuaalsed vs grupitestid. Võimete testide teke Mensa on suurim ja vanim highIQ ühiskond maailmas. Reliaablus. Valiidsus Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine

Ökonomeetria kontrolltöö kordamisküsimused 2020

0,05) 14. Olulisuse nivoo ja kahte liiki vead.  ● I liiki vea tõenäosuse ülempiir on olulisuse nivoo α. ● See määratakse ära enne hüpoteesi kontrollimist. ● Võetakse enamasti kas 5% või 1% (mõnikord ka 10%) ● Olulisuse nivoo alandamine (α väärtuse vähendamine) ○ vähendab I liiki vea tõenäosust; ○ suurendab II liiki vea tõenäosust 15. Kovariatsioon, selle arvutusvalem ja omadused. Dispersioon: ühe suuruse hajumine: Kovariatsioon: kahe suuruse koosmuutumine Diskreetsete tunnuste korral: Erinevalt dispersioonist võib kovariatsioon olla nii positiivne kui ka negatiivne: Kovariatsiooni omadused: 1. Sümmeetrilisus: 2. Kui X=Y, siis ● Kovariatsioon on dispersiooni üldistus ● Dispersioon on kovariatsiooni erijuht: kovariatsioon iseendaga 3

Statistika konspekt

KIRJELDAVAD STATISTIKUD INTERVALLITUD REAS Kirjeldav statistika on numbriliste andmete organiseerimine ja summeerimine, see on vajalik andmeanallüüsi esimesel etapil. Valimit kirjeldatakse, kuid üldistusi ei laiendata üldkogumile. Kirjeldav statistika annab järgmist informatsiooni: ­ uuritava tunnuse väärtuste vahemik ­ tunnuse kõige tüüpilisemad väärtused ­ tunnuse varieeruvus Lisaks aitab kirjeldav statistika sõnastada hüpoteese ning tõlgendada uurimistulemusi. Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on d

Individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks

Kordamine  individuaalsete  erinevuste  psühholoogia  eksamiks!     Psühholoogia  bakalaureuse  programm,  1991:  kaks  psühholoogiavaldkonda,  mis   käsitlevad  individuaalseid  erinevusi  –  isiksus  ja  intelligentsus.     Vanaaegne  nimetus:  differentsiaalpsühholoogia.       Isiksusepsühholoogia  õpikutraditsioon:  jagab  isiksusepsühholoogia  käsitlusteks.   See  ei  seostu  kuidagi  isiksusepsühholoogia  tänapäevase  olukorraga,  kus   enamikul  nim.  Teooriatest  on  tühine  roll.  Tänapäeva  isiksusepsühholoogia  on   empiiriline  teadus,  õpikutraditsioonis  aga  on  rõhk  tõestamata  teooriatel.       Isiksusepsühholoogia  distsipliinid:     Kaks  ditsipliini  –  Cronbach:   1) Korrelatiivne  psühholoogia  –  otsib  seoseid  vaadeldud

Epidemioloogia konspekt

gruppidesisest hajuvust! Põhineb astakutel ning võrdleb, kas astkute keskmised gruppides erinevad oluliselt üksteisest.  · Kui korrelatsioon on pos ja lähedane väärtusele 1, siis on tegemist tugeva pos seosega ehk ühe tunnus väärtuste kasvamisel ka teise tunnuse väärtused üldiselt kasvavad. · Kui korrelatsioon on neg ja lähedane väärtusele -1, siis on tegemist tug neg seosega e ühe tunnuse väärtuste kasvamisel teise tunnuse väärtused üldiselt kahanevad. · Nullilähedase korrelatsiooni korral lineaarne seos puudub või on nõrk e meil on raske öelda kuidas tunnused käituvad omavahel.

empiirilisele väärtusele vastav olulisuse tõenäosus ja olulisuse nivoo: H1 kui olulisuse tõenäosus p-value < a olulisuse nivoo 14) Olulisuse nivoo ja kahte liiki vead: I liiki vea tõenäosuse ülempiir on olulisuse nivoo a. Olulisuse nivoo alandamine vähendab I liiki vea tõenäosust, suurenda II liiki vea tõenäosust. H0 kehtib aga lükkan H0 tagasi – I liiki viga H0 ei kehti aga võtan vastu H0 – II liiki viga 15) Kovariatsioon, selle arvutusvalem ja omadused Kovariatsioon – Kahe suuruse koos muutumine, nii positiivne kui ka negatiivne Kovariatsiooni arvutusvalem xy=E[(X -x)(Y-y)] Kovariatsiooni omadused a. Sümeetrilisus b. Kui X=Y, siis kovariatsioon on dispersiooni üldistus. Dispersioon on kovariatsiooni erijuht: kovariatsioon iseendaga c. Sõltumatute juhuslik suuruste kovariatsioon on võrdne nulliga (vastupidine ei kehti)

Artikli analüüs Peatükk 23, "Alcohol and Condoms"

Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii?? Operatsionaalseks muutujaks oleks inimese keeldumine või omakorda nõustumine seksuaalvahekorraga, mille puhul ei kasutata kontraseptiivi 5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus.

Eksamikonspekt II osa

Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist ­ individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ­ ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed ­ andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed ­ võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõ

Isiksus ja isiksusepsühholoogia

9 ­ 10 13,0 24,3 11 ­ 12 14,8 39,1 13 ­ 14 16,6 55,7 15 ­ 16 22,6 78,3 17 ­ 18 13,9 92,2 19 ­ 20 7,8 100,0 Näiteks 17 punkti tähendab, et pead ennast seltsivamaks inimeseks kui neli viiendikku 18-19-aastastest eestlastest, kes on seda testi varem täitnud  Skaalad · Testides on enamasti iga omaduse kohta mitu küsimust ­ Inimesed saavad küsimustest mingil määral erinevalt aru ­ Isiksuseomadused võivad väljenduda erineval moel · Üht omadust mõõtvate küsimuste hulka nimetatakse skaalaks  Küsimuste kooskõla · Hea skaala küsimused on kooskõlas ­ inimesed, kes on nõus ühe väitega, peaksid olema nõus ka teisega ­ Seltsivuse skaala 1. ja 5. küsimuse vaheline korrelatsioon on lähedal 0,6-le, kõigi viie

STATISTIKA, EKSAM

Võrreldavad grupid (3 või enam gruppi!) sõltumatud. Hajuvused peavad olema gruppides sarnased (Levens test). Tulemuste jaotus vastab normaaljaotusele (loetakse kehtivaks ilma kontrollimata). Kui ANOVA eeldused ei ole täidetud, siis MPAR (mitteparameetrilised väärtused) test Kruskal-Wallis või Games-Howell. Kui H1, siis Post-Hoc testid, et välja selgitada, milliste gruppide vahel on erinevused. Tukey – gruppide suurused sarnased. Bonferroni – gruppide suurused erinevad. Korrelatsioon näitab seost kahe tunnuse vahel. Korrelatsiooni koefitsent on alati -1…1 ja näitab kahte asja: seose suunda ja tugevust. Pearson r eranditeta invervalltunnused, pole erandlikke väärtusi, seos lineaarne. Spearman ϱ järjestustunnus+järjestus, intervall+J, I+I Kendall τ järjestustunnus + järjestustunnus, väike valim palju sarnaseid väärtusi Cramer V (nimitunnust võrreldakse binaarsega, arvut