Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia KT2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töömälu, protseduuriline, episoodiline, operantse, tingimise, tahtelisjärgne, motoorne, mõtlemisel, kujundid, stsenaariumid, mudelõpe, omased, müra, ärevus, tähelepanule, valivus, intelligentsuskvoot, väljendus, mõõtühik, võimekustvirguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Mälu protsesside hulka kuulub: Vali üks: a. kodeerimine b. säilitamine c. reprodutseerimine d. kõik vastused on õiged Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged Känkimist kasutatakse psüühiliste protseduuride juures.....: (milleks?) Vali üks: a. teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldab efektiivsemat teadmistega manipuleerimist b. tähelepanu efektiivsemaks koondamiseks c. materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu d. vastused A ja C E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi:
tõeseks ka kaasajal. Selle seisukoha algseks esitajaks peetakse ajaloos: Aristotelest. KT2 1. Episoodilises mälus sisaldub info: isiklikult kogetud sündmuste kohta. 2. Känkimist kasut.psüühiliste protseduuride juures: teadmiste-kogemuste koondamiseks suuremateks ühikuteks, mis võimaldavad efektiivsemat teadmistega manipuleerimist; materjali efektiivsemaks salvestamiseks mällu. 3. Käitumise sageduse tõstmiseks on võimalik operantse tingimise teooria kohaselt kasutada: negatiivset kinnitamist. 4. Tähelepanu liigid on: tahtelisjärgne-, motoorne-, jagatud tähelepanu. 5. Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: kujund, mõisted, stsenaariumid. 6. Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega tõene. 7. E
Kontrolltöö: vaimsed võimed - 1 katse Esita 1.R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks vastus. a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Õige 2. Mis asi on R.Sternbergi kohaselt praktiline intelligentsus? Vali üks vastus. a. Oskus mõelda välja midagi uut või regaeerida mingile olukorrale uudsel/leidlikul viisil. b. Võime mõista ja lahendada igapäevaelus esinevaid olukordi. c. Väljendab inimese võimet koguda uut infot. Õige 3. Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Õige 4. C.E.Spearman rääkis
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, m�
Vastavusprobleem – liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku Representatsioonid ja keel Mentaalsed representatsioonid - Representatsioon on miski, mis asendab midagi muud. • Mentaalsed representatsioonid on erinevate objektide, nähtuste ja sündmuste esitused meie mõtetes. • Mentaalsed representatsioonid võivad olla analoogsed ja sümbolilised. • Mentaalsed representatsioonid on nt kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid. Kujundid (images) - Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. • Kujundid on kvaasitajulised kogemused. • Kujundid on seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud objektide klass või kategooria. • Mõiste: – kirjeldab mingisugust objektide klassi või kategooriat, kuhu võivad kuuluda mitmed (vahel ka lõputu hulk)
Kordamisküsimused: MÄLU (Gleitman jt 8.ptk JA/VÕI E.Tulvingu „Mälu“ 1.ptk + loengumaterjal) 1. Mälu struktuur (ajalise säilimise alusel) – sensoorne, töömälu (lühiajaline mälu) ja pikaajaline mälu. Kirjelda neid mäluliike ning nende omavahelist seost (lähtudes Atkinsoni ja Shiffrini staadiumide teooriast). Mis mõjutab unustamist nendes mälusüsteemides? Atkinson & Shiffrin (1968): Hoidlamudel koosneb 3 põhiüksusest: Sensoorne mälu, Lühiajaline hoidla ja Pikaajaline mälu. · Mälu on nagu raamatukogu, kus mälestused asuvad teatud kohtades · Meenutamine on otsing leidmaks teatud spetsiifilisi mälestusi
Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi. 5a hiljem mõisteti õigeks kuna mälupildid olid pärit ajalehtedest. Elisabeth Loftus valemälestused, eriti efektiivne võltsitud fotodega -> juurdlusorganite sisendavad küsitlused võivad viia valetunnistuseni, alateadvusesse
Binet-Simon' testist. Revisioonid: 1960, 1972 ... 2003 # 1986 -- Stanford-Binet Intelligence Scale ( IV versioon ) => etalontest Skaala annab üldise IQ ning lisaks IQ neljas alatestis: verbaalne, ruumiline ja numbriline võimekus ning lühimälu. Stanford--Binet' intelligentsusskaala Sisaldab 6 tüüpi ülesandeid, mis mõõdavad: # teadmisi (26% ülesannetest); # voolavat intelligentsust (17%); # visuaal-ruumilist töötlust (18%); # arvulist mõtlemist (21%); # töömälu (12%); # lühimälu (6%). Testi kasutusala on teisest eluaastast kuni 85+ eluaastani. Wechsleri skaalad Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC, 1949) -- kõige enam rakendatav individuaaltest lastele Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS, 1955; WAIS-R, 1981; WAIS-III) - väga tunnustatud individuaaltest # Mõlemad testid koosnevad 11-st alaskaalast (6 verbaalset ja 5 mitteverbaalset), mis sisaldavad erineva raskusastmega,
- See säilitatakse edasise tarbeks - Käesolevat sisendit võrreldakse mällusalvestatuga - See võrdlus on reeglina vaatepunktist sõltumatu Järeldamine – reeglipärane otsuse tegemine ebatäiuslikest andmetest leidmaks kõige sobivam lahendus tajulisele sisendile. Kujutiste omadusi mõõdetakse ja sellele antakse sisu Kuidas võiks taju äratundmise küsimust lahendada? Põhiline küsimus/ülesanne on taastada need keskkonnatingimused mis need kujundid tekitasid Marr pakub 3 töötlustasandit: - Komputatsiooniline tase (mis on probleem)(kuidas on kujutatud 3d maailma 2d erutusmustris)(kudias sisendist saada kätte see mis stimulatsiooni on tekitanud) - Algoritmiline/representatsiooniline (mis on sisendiks, representatsioonid, mis väljundiks; ) - Rakenduse tase (kuidas see kõik töötab?) On mingisugune sisend. Kõigepealt analüüsitakse kujund faasiliseks hele/tumeduse erutuse mustriks
(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia).
ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond
inimese ,,tase või järk" ühiskonnas (kvoot tähendab määrosa, seetõttu räägitakse intelligentsuskvoodist ehk üksikindiviidi suhestatusest ülejäänud rahvastikuga). · A.Binet & T.Simon Stanford-Binet IQ test IQ = Vaimne areng (mantal age) / Kronoloogiline vanus (cronological age) x 100 · N.Bayley mõeldud esimese eluaasta kasutamisele, sisaldab spetsiifilised detaalid, mis võimaldavad last uurida. Jaguneb: vaimne areng, motoorne areng, käitumise alaskaala Bayley Scale of Infant Development DQ (development quotient) vs IQ (intelligence quoient) IQ-testide tulemused IQ-testide tulemused jäävad 0 ja 200 vahele. Keskmine tulemus on 100 punkti. ,,Normaalse" intelligentsuse alampiir jääb 80 punkti juurde. Üliandekate isiksuste puhul ulatub intelligentsuskvoot üle 140 punkti. Mõned kõnekad näiteid: Albert Einstein'il oli IQ 160,
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
7.2. Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälu. Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemi eristus põhineb sellel, millist tüüp materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving pakkus 1970 idee, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde
teadvuse protsessidega? sellest, kuidas inimene maailma tunnetab. 1. Kujund on igapäevane kogemus, mida 1. Palun defineeri kujund. Palun defineeri mõiste. Selgita, mille kogevad inimesed suuremal või väiksemal poolest erinevad kujund ja mõiste määral. Nad sarnanevad reaalsetele teineteisest. Too oma näide nii objektidele, mida nad esindavad. Kujundid on kujundi kui ka mõiste kohta. kvaasitajulised kogemused ehk nad on tajukogemused (inimesed nagu näeksid neid, kuigi vastavat objekti või stiimulit ei ole). Kujundite nägemine on tahtega suunatav ehk võime otsustada, et kujutame midagi ette.
3) Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast (nt võimed) või ebapüsivast (nt juhuslik vedamine)? · Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: (=domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel?): Motoorne mälu ehk liikumismälu mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute salvestamine tegevuses. Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemisele. Seda liii mäluga inimesed on hea koordinatsiooniga, füüsiliselt osavad ja ,,mihklid" iga töö peale; nende vilumused toimingutes kujunevad kiiresti. Emotsionaalne mälu hea arengu korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida
Peaaju, seljaaju Peaajunärvid, seljaajunärvid närvisüsteem närvisüsteem KNS ehk kesknärvisüsteem Peaaju Kontrollib ja reguleerib Seljaaju kogu elutegevust PNS ehk perifeerne närvisüsteem Üle kogu keha laiali Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e.
- Eneseteadvus - teadvuse üks vorm - teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Psüühika peamise eesmärgi - maailmast tervikpildi loomine - saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkratsemaid ülesandeid (psüühika funktsioonid). Taju - понимаем материальные вещи, ориентируемся в пространстве, понимаем логику расположения предметов и значение символов. - kujundid - meelte kaudu saadud kujutisi või pilte. Mälu - säilitab kujundeid. - память не копирует окружающий мир, а откладывает в том виде, как мы его воспринимаем. - Mäluprotsess - protsess, millega mingeid sündmusi või olukorg’di salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse. 1 Mõtlemine - Mõtlemine - meelte poolt ja muul viisil loodud kujundite manipuleerimine ehk
häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas
14. Millised on inimestevahelised suhted? Kas psühholoogia tundmine aitab meil paremaid suhteid luua? Kas psühholoogiat tundes saab teistel hõlpsamini "nahka üle kõrvade" tõmmata? 15. Millised mängureeglid korraldavad meie töist elu? Kuidas olla alluv, juht, kolleeg? Kas psühholoogia tundmine aitab meil oma töist ja olmelist elu paremini korraldada? Näiteid psühholoogiateaduse uurimisvaldkondadest Aju elektrilise stimulatsiooni poolt tekitatavad kujundid on inimese teadvuses tekkivad muljed olukorras, kus tema ajju on "istutatud" nõelakujulised elektroodid, millest nõrga elektrivoolu läbilaskmisel toimuvaid läbielamusi kirjeldada palutakse. Sellises (sugugi mitte igapäevases) uurimuses ilmnevad aju eri osade erinevad funktsioonid. Ajukoore kuklapiirkonna stimulatsioon kutsub esile nägemismuljeid, oimupiirkonna stimulatsioon kuulmismuljeid, kiirupiirkonna mõjutamine liigutusi. Võrreldavad uuringud
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline
pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia. Tähelepanu liigid ja omadused Liigid tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingtust) ja tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on motiveeriv). Omadused valivus, maht(üheaegselt selgelt tajuvate objektide hulk), püsivus, jaotuvus (millele pöörad rohkem tähelepanu), ümberlülitatavus(kuidas ühelt asjalt teisele oma tähelepanu ülelülitada). Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus
millise pingutusega see toimis. Trikipildid antakse ülesandeks pildilt otsida midagi mida esmapilgus ei näe ja mis sulandub tausta. 3. Tooge näiteid, mil taju jääb oma ülesandega kimpu. Nt. kui kaks identset halli ruutu ümbritseda eri värvide ja tumedustega. Mälu 1. Nimetage tõendeid, mille põhjal saab üsna kindlalt väita, et on olemas mitut liiki mälu? Nt. amneesiahaigetel on tihti raske meenutada isiklikke elusündmusi, ehk kahjustada on saanud episoodiline mälu. 2. Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik? Känkimine on informatsiooni ,,kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada. 3. Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata? Protseduuriline mälu 4. Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu? Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi
protsessil, taustinformatsioonil Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt)- korustestimisel madalam ärevus, hilisemad küsimused täpsustavad konstrukti tähendust, muudab asja selgemaks Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes- ankurdamine- teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine tipu ja lõpu reegel- sündmuste meeldivuse retsospektiivsetes hinnangutes - kui halb protseduur ja seda pikendada 2min mis on ainult kergelt ebameeldiv, siis mäletatakse kogu sündmust
püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul. 12.Tähelepanu liigid ja omadused. Tähelepanu liigid on a) Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuste ja kasvatuse käigus. b) Tahtmatu – kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta. c) Tahtelisjärgne d) Suundade järgne: fokuseeritud ja jagatud Tähelepanu omadused on a) Välimus b) Maht – objektide hulk mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Sekundi murdosa vältel võib hõlmata vaid 5-9 objekti. Me ei saa kõike korraga märgata. c) Püsivus – Täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil või tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikesel lastel 5 minutit.
mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult õppinud või mille olemasolust ei ole inimene ise teadlik. Seal olevad teadmised avalduvad näiteks siis kui mälu soodustab katse sooritamist, ilma et inimene varasemaid sündmusi ise teadvustaks. . Lisas nr 1 on Sensoorse, pikaajalise- ja lühimälu funktsiooni, mahu ja kestvuse kohta ära toodud ka tabel. Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1. Protseduuriline mälu- Oskused, lihtne tingimine. 2. Pertseptiivse representatsiooni süsteem- Objektide äratundmise praimimine. 3. Lühiajaline mälu- Kerge juurdepääs hiljuti kogetud informatsioonile. 4. Semantiline mälu- Üldised teadmised maailma kohta. 5. Episoodiline mälu- Isikliku mineviku teadvustatud meeldetuletamine Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust
Hermann Ebbinghaus(1850-1909) näitas,et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida Sveitsi psühholoog Claparede (1873-1940) näitas,et õppimine võib aset leida ka amneesiaga patsientidel,nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teaduvstamisel.Nt 1911.a. töös avaldatud kuulsas ,, nõelatorke katses".Warrington ja Wiskrantz said ka Korsakovi sündroomi patientidega korduspraimingu Pavlov ja biheivioristid selgitasid tingitud seoste kujunemise ning operantse õppimise seaduspärasusi-Karl Lashley näitas ajukudede ekvipotensiaalsust õppimises.Donald O. Hebb (1904-1985) selgitas närvirakkude võrgustike taltisuse osa mälujälgede (engrammide) tekkes (sh nn. Hebbi sünaps) Sir Frederick Bartlett (1886-1969) oma raamatus Remembering jt töödes tõestas mälus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete ettekujutuste määrava rolli inimomase mälu kujunemisel.See oli erinev lähenemine.Ebbinghausi nn ,,puhta mälu"
pole alati loogiline. GESTALTPSÜHHOLOOGID Gestalt kui Tervik meie mälus kujtab vähe tunnuseid meie ajus. Ehk see äratundmine. Mis on siis sõna semantiline baas ,,koer" lapse jaoks, Sõnavara petus ei seisne selles, et viiakse kokku sõna ja asi, vaid kujunevad teadmised koerast!! GP on seotud ka tänapäevaarusaam, et mõtlemises kasutame ka kujutlusi ja opereerime nendega. (kaemuslik = kujundiline) Verbaalne teave ja kujundiline teave töömälu rõhutab mõlemaid. Et töömalus on need mõlemad olemas, samas, teglt need lõimuvad ja moodustavad ühe terviku. Nt kui küsitakse, kes on pildil? Siis tuleks alustada tervikust, et see on pilt suusatamisest; kass ajab koera taga jne. Siis tekib paremini see tervik! Vene relfektroorne psühholoogia Rõhtutati, et kui mingit tegevust kutsutakse esile mingi välise stiimuliga, peab see situatsioon peegelduma meie ajus
Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatuid psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Perifeerne närvisüsteem jaguneb kaheks: sensoorseks ja motoorseks. motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsus. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste vastuvõttu. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem: muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv (nt soojad
Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad? Juhtfunktsioonid on täidesaatvad funktsioonid, frontaalsagara funktsioonid (kas aktiveerida või pidurdada), kognitiivne kontroll ja eneseregulatsioon, töömälu, tähelepanu (millal ümberlülitada, käitumise inhibitsioon, ülesande vahetamine. Asuvad frontaalsagara prefrontaalkorteksis. Milline on põhiline juhtfunktsioonide jaotus? - Metakognitiivsed protsessid - Emotsionaalsed/motivatsioonilased protsessid Millised on tähelepanu funktsioonid? Peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotlva seast olline ja hetkevajadustea kokkulangev teave. Tähelepanu
tagajärjeks preemia või karistus. Klassikaline tingimine?- Ivan Pavlov (1849 - 1958) - selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest.(sülg hakkab jooksma) 11. Närvisüsteemi ülesehitus: jaguneb: somaatiline ja vegetatiivne. Somaat jagun: tsentraalne(kesk) ja perifeerne ; veget jagun: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed
,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud
annaabi.ee 
