TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
korraldatud õppetöö eelised ja puudused. Iseseisvaks lugemiseks: Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste kujunemisel. Mälu. Gestaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel.
4. Mis on ambivalentsed kujutised ja mida nad tajuprotsesside kohta ütlevad? Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed. geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): • ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina
peaaegu kõik psühhoterapeudid (va näiteks psühhoanalüüs). Selle suuna alla võib lugeda ka muid toetavaid teraapiasuundi: Kliendikeskne psühhoteraapia Muusika- ja mänguteraapia Kunstiteraapia Biblioteraapia Eksistentsialistlik teraapia – teraapia, mis keskendub filosoofilisematele eluküsimustele ning nendega kaasnevale ängistusele. Geštaltteraapia – tegeleb inimese kui tervikuga. Seos geštaltpsühholoogia teooriaga on tegelikult väga väike. Lühiteraapiad e. strateegilised teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad konkreetse probleemi lahendamisele. Probleemi tekkimise ja püsimisega ei tegeleta. Eestis näiteks Lahenduskeskne lühiteraapia (Ravimid, 2014) 10 3. Kuidas psühhoteraapia mõjub? Psühhoteraapia puhul on patsiendi ja terapeudi vahel lähedane suhe
● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener. Saksamaa. 2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski mõjutab käitumist). William James. USA. 3. Geštaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine). Max Wertheimer. Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline
3. Kas mõtteskeemide konstrueerimise tulemuseks õppimisel on üldjuhul mõtteskeemid, milles on nii ühis- kui ainulaadne osa. 4. Milline psühholoogide koolkond mängis olulist rolli kognitiivse psühholoogia ja kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel 20. sajandi alguses? Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. 5. Mis tähenduses vaidlustasid geštaltpsühholoogia esindajad biheivioristlikud õppimise käsitused? Nad väitsid, et õppimist ei saa seletada ilma mõtlemise protsessita. 6. Millised on geštaltpsühholoogia põhiseisukohad taju iseloomu (vormi) ja selle kujunemise kohta? Inimestel on kalduvus anda tajutavale „hea vorm“. Uus mõttestruktuur sünnib ootamatu taipamisena, nn ahhaa’na. 7. Mis tähenduses võib geštaltpsühholooge pidada suunatud avatusõppele teoreetilise aluse panijateks.
protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus Kahekümnenda sajandi psühholoogia Hästi arenenud, mitmetahuline ja –haruline.Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad.Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: Biheiviorism 6 Geštaltpsühholoogia Psühhoanalüüs(sh freudism) Humanistlik psühholoogia Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, geštaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour-käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise( eriti õppimise)
maailmas. Põhimõisteid: eneseaktualiseerimine, indiviidi fenomenoloogiline reaalsus, minakontseptsioon, isiksusekeskne nõustamine ja teraapia, kohtumisrühmad Psühholoogilise ohutuse kujundamise kolm tingimust 1. Indiviidi kui tingimusteta väärtuse tunnistamine 2. Sellise kliima tekitamine, milles puudub väline hindamine 3. Empaatiline mõtlemine 10 Kurt Lewini väljateooria Geštaltpsühholoogiast Geštaltpsühholoogia põhiprintsiipid peegeldumine Lewini teoorias: - Inimeste maailmapilt või tunnetatavate nähtuste kujund - geštalt ei kujune mitte üksikute aistingute ja tunnetatud elementide järjestikuse sünteesiga, vaid kohe tekkiva süsteemse, struktureeritud terviku tajuga - Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju. Geštaldi taju kujutab endast ahaa-elamust ehk insaiti.
pidurdumises. Eesmärgiks on suurendada kontrastsust. Nt: Machi muster, heleduse illusioon. Kuidas toimub tervikliku vormi tajumine? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid. ● vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel ● taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine ● grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed. ○ geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. ○ Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): ■ ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina ■ sarnasuse -- kaldume rühmitama kokku sarnaseid kujutisi (eriti värvuse ja suuna alusel)
terviklike, sisukate kogemuste vaatlemisele. Carl Stumpf (1848-1936) • Uurimused kuulmisvõime kohta – tülitses Wundtiga. • Uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine. Ei pea mentaalseid nähtusi tükkideks lammutama – vaja uurida terviklikke ühikuid nii nagu need inimestele ilmuvad. • Fenomenoloogia teke – sellest arenes omakorda geštaltpsühholoogia. Edmund Husserl (1859-1939) • Terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • Kahte tüüpi introspektsioon – üks intentsionaalne ja teine subjektiivne. • Puhas fenomenoloogia – keskendub subjektiivsetele introspektsioonile kuna see omakorda keskendub mentaalsete operatsioonide põhiolemusele. • Teadvuse taksonoomia - Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks
– kohanemisvõime (adaptatsioon)- (positiivne, negatiivne, selektiivne). Kohanemisvõime kutsub mingi omadusega esile mõningate järgmiste tajukujundite teatud liiki moonutuse. – maskeerimine Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine- 150-200ms Kuulmine 120-180 ms Taktiilne 90-200ms Maitse- Soolane (310ms), magus(450ms), hapu(540ms), kibe (1080ms) Haistmine- 310-390ms Geštaltpsühholoogia Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga – tervik on primaarne, osad sekundaarsed. Geštaltpsühholoogia esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksikomaduse
- Psühhofüüsika – füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Seega on tegemist objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine Kahekümnenda sajandi psühholoogia on hästi arenenud. Arengus on eri aegadel domineerinud eri vaatenurgad. Neist on ajalooliselt ehk mõjukaimad olnud biheiviorism, geštaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja nende arendused. - Biheiviorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Psühholoogi kui teadus käitumisest, kus teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nö mustaks kastiks, mille sisu ei avane subjektiivsele teaduslikule uurimisele.
- Reproduktiivselt ehk meeldejätmise abil - Produktiivselt – kasutades eelnevaid teadmisi ja nendest lahenduse tuletamine. Selleks on vaja probleemi restruktureerida. Vaid niisuguse lahendamise korral on inimene mõistnud ülesande struktuuri mistõttu suudab kord leitud lahendusi kanda üle teistele probleemidele. Tihti jõutakse lahenduseni äkki, ning sellega kaasneb ahhaa-elamus. Niisugust lahendamist nimetatakse ka intuitiivseks lahendamiseks Geštaltpsühholoogia käsitluse probleemid - Mõtlemise uurimine ja seletamine toetub tugevalt geštaltpsühholoogia taj-alastele töödele. Seetõttu on rõhuasetus nähtaval nt ülesande ümberstruktureerimine - Kasutatavad mõisted on täpselt defineerimata, mistõttu on ähmased (seletavad palju ja ei midagi nt insight) Newelli ja Simoni probleemiruumi teooria: - Probleemiruumi elemendid on probleemi lahenduse astmed - Nii alg kui lõpp-olukord on selle ruumi elemendid
B.Skinner) – psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Biheivorism eitab teadvuse olemasolu, pidades selle uurimist võimatuks. Selle suuna esindada tegid peamisel loomkatseid ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Biheivorismi taandub inimese käitumise uurimine valemile Stiimul --> Kindel reaktsioon/vastus. Geštaltpsühholoogia (nt. M. Wertheimer, W. Köhler) – tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses. Geštaltkoolkond lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse
(ebamugavustunne). Inimene püüab seda vähendada kas 1) et enda mõtlemisstruktuurid oleksid paremini kooskõlas tajutavaga, või 2) mõjutada välismaailma viisil, et see vastaks rohkem olemasolevatele arusaamadele. Mõlemal puhul aga toimub seniste teadmiste ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ning reorganiseerimine. See protsess on lõputu. See mudel kehtib põhijoontes ka õppiise kohta. Dewey väitiski, et õppimine on pidev kogemuse rekonstrueerimine. 3) Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses.
Empiristlikul positsioonil asuvad konstruktivistid leiavad, et õppimise käigus kujunevad üldistused on tajutava maailma peegelduseks; ratsionalistliku suunitlusega konstruktivistid arvavad, et üldistused on vaid inimese mõttetegevuse produktiks. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriatekujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt
annaabi.ee 
