Mis on närvisüsteemi ülesanded? 1)info kogumine · Rassi poolest 2)info töötlemine ja koordineerimine 3)info edasi andmine Mis on mõjutanud inimkona asustuse levikut? · Magevee kättesaadavus Mis moodustavad kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju · Eluks vajalikke ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus Millised on erinevate peaaju osade ülesanded? · Elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused 1)otsaju e suuraju- teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavan-damine Mis juhtub inimkonna arvu...
Tallinna Polütehnikum REFERAAT Kernel ehk tuum Henri Muldre KPE-12 Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrok...
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test. html ...
Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid. Valikulise tähelepanu areng algab sünnist ja seda lihvitakse kogu varase lapseea vältel . Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud and...
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu............................................................
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihts...
Kuidas töötab mälu Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine, informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust. Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb. Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta s...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised prots...
Mälu protsessideks on meeldejätmine,säilitamine ning meenutamine. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kuu ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protses...
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise v...
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada....
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks. (Geenimutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.) Geenivool toomingavaksiku individuaalne muutlikkus, geenitriiv -, pudelikaelaefekt - katastroofi tagajärjel hävinud populatsioon. Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimu...
Op süsteemid Operatsiooni süsteem on siis nii üelda põhiprogramm või alus mis juhib kogu tegevust. Kõik muud programmid töötavad tema abil või peal. Just just see on see kõik pilt ekraanil koos kella ja viledega op süsteem. Operatsioonisüsteem peab pakkuma keskkonna, kus kasutaja saab jooksutada erinevaid programme, tegema arvuti mugavaks kasutada ning kasutama arvuti raudvara võimalikult effektiivselt. Operatsioonisüsteemi pidevalt uuendatakse teha rohkem kasutaja sõbralikuks ja effektiivsemaks. Raud ehk see kast laua all on masin mis seda kõike liigutab ja mitte ainult see, tänapäeval ka telefonides erinevad op süsteemid. Programme sellel liigutab aga kasutaja ise ehk siis mis põhjustab arvuti käitumist etteantud viisil. Ilma programmideta on arvutid kasutud. Nagu autol kapoti all keeruline mootor on ka programmidel taga palju sebimist tulemuse nimel, ehk protsessid, mis on piiritletud oma ots...
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.............................................................
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
Sotsiaalne taju Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu...
1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve k...
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Millist informatsiooni töötleb See on mõeldud fonoloogilise ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Seal toimub informatsiooni säilitamine, aga ka mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil. 2. Millist informatsiooni töötleb Selles komponendis hoitakse visuaalset ÕO9 töömälu visuaal-ruumiline ja ruumilist informatsiooni. See on komponent (visuo-spatial sketch- süsteem säilitamaks ja manipuleerimaks pad)? visuaalselt infot. Nagu fonoloogiline komponent, on ka see piiratud mahuga. Visuaal-ruumiline komponent salvestab ...
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaim...
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu ka...
Üks üllatuslikuim inimese aru omadus on mälu. Mälu on psühholoogilist peegelduse vorm, mis seisneb kinnituses, hoidmises ja edaspidi mineviku kogemuse taastuses, mis võimaldab tema veelkordset kasutust aru sfääri tegastuses või tegeldamises. Mälu on psühhiliste tegevuste alus. Ilma selleta ei saa mõista aru käitumise formeeringu aluseid, teadvust ja alateadvust. Mälu sidestab subjekti minekut oma tuleviku ja oleviku vahek, on oluliseim tunnetuslikuks funktsiooniks, mis on õppimise ja arenemise aluseks, kusjuures oma iseloomu motivatsiooni teguritel on tuntav mõju. Mälu determineerib meie individuaalsust ja sunnib meid tegutsema kuidas me tahame suuremal määral, kui teised meie isiksuse omadused. Meie mälu produktiivsus oleneb inimese tahtejõust. Inimene tahtlikult reguleerib oma mälu protsesse ja juhtib neid, lähtudes oma ülesannetest sihtidest. Seega, mälu on seatud isiksuse omadustest. Mälu annab võimalust hoida midagi püsivuse ka...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
Küsimus Vastus Allikas 1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, ...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, O...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerum...
Mälu Mina valisin see kord oma essee teemaks mälu, kuna see oli esimene asi, mis pähe tuli, kui räägiti, et essee tingimus on, et peab sisaldama tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägem...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, a...
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaeg...
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesks...
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia Kognitiivne psühholoogia on eksperimentidele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni. Lühidalt öeldes : Info...
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppi...
Tallinna Polütehnikum Protsessihaldus Referaat Tallinn 2010 Sisukord Protsess .................................................................................................................................................. 3 Protsessi olekud ..................................................................................................................................... 3 PCB Protsessi juhtblokk ....................................................................................................................... 3 Protsessidevaheline andmevahetus ....................................................................................................... 4 Lõimed ................................................................................................................................................... 4 Ajajaotussüsteemid ja multitasking .....................................................................
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
1. Psühholoogilises eksperimendis on nendeks muutujateks, millega eksperimentaator hüpoteesi kontrollimiseks sihipäraselt manipuleerib (a) vahemuutujad (b) sõltuvad muutujad (c) varjatud muutujad (d) sõltumatud muutujad 2. Teaduslik psühholoogia on oma põhisisult ja meetodite eripäralt (a) humanitaarteadus (b) loodusteadus (c) kombinatsioon täppis- ja kliinilistest teadustest (d) kombinatsioon sotsiaal-, loodus- ja humanitaarteadustest 3. Juristid saavad kõige rohkem usaldusväärseid andmeid ja teadmisi psühholoogia osas (a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud ...
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
