Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prügimäe kuningad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekivad suured prügimäed ja kuidas saada nende kuningaks?

Lõik failist

Prügimäe kuningad
Enamik globaalprobleeme on tingitud inimkonna kiirest
juurdekasvust.. Koos inimkonna järjest suureneva tarbimisega
suureneb paratamatult ka tarbimisjääkide kogus. Jäätmekäitlus on
väga tõsine ülemaailmne probleem. Jäätmeid on võimalik väga
erinevate omaduste järgi klassifitseerida, levinuimaks on jagada
jäätmed ”tavalisteks” ja ohtlikeks jäätmeteks. Suurem osa jäätmetest leiab oma koha prügimägedes, mis muudkui kasvavad ning
on valmis vallutama kogu ühiskonna. Vähese informatsiooni tõttu
jäätmete probleemist, kuhjavad inimesed üha rohkem jäätmeid.
Prügi on inimkonna üle võimust võtmas, seda peab kuidagi takistama . Kuidas tekivad suured prügimäed ja kuidas saada nende kuningaks?
Kuningas on valitseja, kellel on suur mõjuvõim.
Jäätmetel puudub valitseja, kuna nad ei allu tegelikult mitte
millelegi. Prügimägede kuningateks ei ole kindlasti mitte
inimesed, vaid need, kellel on võim selle suure ja kasvava probleemi
Prügimäe kuningad #1 Prügimäe kuningad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mai-liisu Õppematerjali autor
Kirjand, globaalprobleemist jäätmete suur hulk.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); b) Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele; c) Pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimine ja vähendamine ning kordus- ja taaskasutuse eelistamine teistele jäätmekäitluse viisidele (Pakendiseadus). d) Prügi ladestamisega prügilasse seotud keskkonnanõuete täitmine. JÄÄTMETE KOGUMINE: Jäätmevoog 1. Jäätmetekitaja 2. Kojamees 3. Prügivedaja 4. Jäätmekäitleja? 5. Prügila (sh prügilasisene jäätmevoog) · 60­80% kuludest · Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja käitleja (ümbertöötleja, energiatootja) vaheline lüli · Kogumine ja vedu määravad edasise käitluse võimalused, mõttekuse, hinna ja kvaliteedi · Kohaliku omavalitsuse roll

Jäätmekäitlus
thumbnail
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

16) Q16 ­ kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 7 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 8 Jäätmed, prügi ja praht Jäätmekäitluse areng Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, · Naturaalmajandus esemete või materjalide segu, mis · Asulate teke kogutakse, veetakse prügilasse (järelsortimine, põletamine, ladestamine). · Kuhu panna tekkivad jäätmed? Praht on see, mis on maha pillutud, - jäätmete ladestamine koristamata, ..

Jäätmekäitlus
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, saastamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut. Taaskasutuse korral on ökosüsteemi aineringed suletumad ning osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal. Jäätmete taaskasutusmoodused on: jäätmete ringlussevõtt; energiakasutus; bioloogiline ringlussevõtt ehk biokäitlus. Jäätmete taaskasutus Inimkonna poolt toodetava prügi hulk on ärevusttekitav. Ookeanis on nii suur hulk jäätmeid, et 1000 miili kaugusel USA läänerannikust on vees rämpsulaik, mis ületab kahekordselt Texase või Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga. Ainuüksi USA-s võtavad inimesed iga 5 sekundi jooksul kasutusse 60000 sellist kotti. Igal

Tehnoökoloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

jäätmete ladestamist.  Kui puudub jäätmetekitajate aktiivne osavõtt.  Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide kaugel asetsemine ja raha eest võimalus loovutada  rahapuudus ja keskkonnakorralduse nõrgad toimemehhanismid  puuduvad uued ja head tehnoloogiad  Näiteks raviasutuste ja haiglate ohtlikud jäätmed suunatakse suures osas kanalisatsiooni ja ladestamisele suunduva prügi hulka, osa kemikaalijäätmeid kanalisatsiooni. 11. Välisõhu ja siseõhu saastatus, müra ja vibratsioon peamiselt linnades  Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku).  Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid,

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun