Prügimäe kuningad (0)

Prügimäe kuningad
Enamik globaalprobleeme on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust.. Koos inimkonna järjest suureneva tarbimisega suureneb paratamatult ka tarbimisjääkide kogus. Jäätmekäitlus on väga tõsine ülemaailmne probleem. Jäätmeid on võimalik väga erinevate omaduste järgi klassifitseerida, levinuimaks on jagada jäätmed ”tavalisteks” ja ohtlikeks jäätmeteks. Suurem osa jäätmetest leiab oma koha prügimägedes, mis muudkui kasvavad ning on valmis vallutama kogu ühiskonna. Vähese informatsiooni tõttu jäätmete probleemist, kuhjavad inimesed üha rohkem jäätmeid. Prügi on inimkonna üle võimust võtmas, seda peab kuidagi takistama . Kuidas tekivad suured prügimäed ja kuidas saada nende kuningaks?
Kuningas on valitseja, kellel on suur mõjuvõim. Jäätmetel puudub valitseja, kuna nad ei allu tegelikult mitte millelegi. Prügimägede kuningateks ei ole kindlasti mitte inimesed, vaid need, kellel on võim selle suure ja kasvava probleemi üle. Mingil määral saab pidada kajakaid Tallinnas Prügila kuningateks, kuna nad tiirutavad uhkelt oma jäätmete kohal ning saavad sealt eluks vajalikku toitu. Linnud kasutavad jäätmeid oskuslikult ära, sama teevad tegelikult ka kodutud. Inimesed, kes peavad prügilat oma koduks , saavad sealt kõik vajaliku: elukoha, toidu, riided ja sõbrad teiste kodutute seast. Nemad teavad, et jäätmeid on võimalik enda kasuks ära kasutada ning selline teguviis on nende puhul tavaline.
Inimeste teadmatus jäätmetega seotud probleemidest on tegelikult väga suur. Olukord Eestis on Euroopa riikidest üks kehvemaid. Võrreldes aastaid 2001 ja 2006, on olmejäätmete maht kasvanud peaaegu kuuskümmend protsenti, mis on väga suur näitaja. Positiivne on aga see, et pidevalt on kasvanud ka liigiti kogutud jäätmete osakaal, mis tähendab prügilasse ladestavate jäätmete vähenemist. Negatiivne on aga see, et inimesed ei sorteeri oma jäätmeid siiski nii nagu peab. Kõik jäätmed, mis on liigiti segunenud, kaotavad võimaluse ümbertöötlemisele. Ajalehti kokkupanduna toidujäätmetega ei ole võimalik hiljem ümbertöötlemisse suunata, vaid selline segu läheb prügilatesse ladestamisele ning jäätmemäed muudkui kasvavad.
Prügimägede suurenemises ei saa süüdistada ainult tarbijaid , vaid suuresti on see hoopiski tootjate süü. Eelkõige on kriitika all ühekordse kasutusega pakendid , mis pärast kauba lahtipakkimist kohe minema visatakse. Ühekordsete pakendite kritiseerijate üheks parimaks näiteks on meilgi tuntud TetraPak, mis on pakend mahlade ja jogurtite ümber. Selline pakend pole otseselt keskkonnaohtlik, aga teda satub prügimägedele suurel hulgal ning tema veaks on see, et ta ei lagune nii kergesti kui tavaline pappkarp. Statistiliselt tekkib Eestis keskmiselt 85 kg pakendijäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Tootjad peavad mõtlema sellele olulisele globaalprobleemile rohkem ning müüma oma toodet lahtise kaubana . Tarbija peab omakorda olema probleemist teadlik ning tekitama nõudluse lahtistele toodetele. Ainult koostööga on võimalik, asju paremuse poole suunata.
Õige prügimäe kuningas sorteerib oma jäätmeid ja aitab pakenditel ringlusesse saada. Eestis ei ole jäätmete sorteerimine nii populaarne , kuid paljudes Euroopa riikides kuulub olmejäätmete sorteerimine igapäevaelu juurde. Jäätmete sorteerimine võtab tegelikkuses vähe nii aega kui ka ruumi - tuleb vaid proovida! Kodustes tingimustes (köögis) peaks olema lisaks segaolmejäätmete prügikastile veel koht pakendite hoidmiseks ja väiksem anum biolagunevatele jäätmetele. Eraldi, mitte tingimata köögis, peaks olema veel vanapaberi kogumise kastike ja ohtlike jäätmete anum. Ohtlikke jäätmeid ei tekigi kuigi palju ning kui neid regulaarselt ära viia, siis pole neile eraldi kastikest vajagi. Niisiis tuleks kööki mahutada kõige rohkem kaks lisakasti. Üldisest olmeprügist tuleb eraldada: pakendijäätmed, elektri- ja elektroo-nikajäätmed, biolagunevad , ohtlikud ja suuremõõtmelised jäätmed ning vanapaber ja papp. Kui koguda kokku 70 kg vanapaberit, siis säästad ühe puu. Loomulikult kõik pandipakendid tuleb kokku koguda ning viia taarakogumispunktidesse, kus saadakse tagasi pakendi eest makstud pant.
Niisiis on inimkonna kuningaks saamine iga üksikisiku teha. Kui kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel on tulemus kindlasti parem. Ei tohi lasta sel globaalprobleemil enam suureneda , praegu on veel võimalik asja päästa. Eesti on riigisisesele jäätmekäitlusele tublisti kaasa aidanud, luues hulganesti kohti, kuhu saab viia jäätmeid, et neid hiljem ümbertöödelda. Konteneireid on küll olemas, kuid nende kasutamine pole veel nii levinud. Uus aasta või tarbijale tuua olulise hinnatõusu sortimata prügile, mis omakorda tähendab sorteerimise populaarsuse tõusu ning suuremid- kiiremaid areneguid selles valdkonnas. Riik muudkui suunab inimesi jäätmeid sorteerima- loodetavasti on varsti igapäevaelu normaalne tegevus ka jäätmete sorteerimine. Meil on olemas kõik eeldused, saamaks prügimäe kuningateks.