Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kirjand "Puhta Eesti unejutt" (0)

1 HALB
Punktid
Kirjand-Puhta Eesti unejutt #1 Kirjand-Puhta Eesti unejutt #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Blackgirl12 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kodukirjand "Eesti tulevik"

Kodukirjand Eesti tulevik Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Andrus Ansipi kõrgelennuline loosung ,,20 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka!" küll tõenäoliselt teoks ei saa, kuid näiteks ,,100 aastaga Euroopa kümne rikkama riigi hulka!" on täiesti reaalne ja teostatav. Eestile oli majanduslikult ja eriti julgeolekulikult kasulik liituda Euroopa Liiduga ja käibele võtta ühisraha euro. Seda nimelt selleks, et saada kaitset meie suurima ohu, sõjaliselt võimsa idanaabri vastu. Venemaa on väljapääsu Läänemerele soovinud juba 300 aastat tagasi ning ehkki neil praegu seda veidi on, kujutan ette, et palju meelsamini sooviksid nad Eesti sadadesse kilomeetritesse ulatuvat rannajoont. Kallaletungi vältimiseks oligi vajalik liituda NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeolek aastaid ohus olla. Veidi

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kirjand " Eestimaa mured ja rõõmud"

Eestimaa mured ja rõõmud Eesti asub Põhja-Euroopas. Siin valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. On väike riik, pindalaga 45 227 ruutmeetrit. Eesti on maailma metsarikkaim riik , väiksed mäed ja ümbritseb meri. Loodus annab meile neli kaunist aastaaega , mis teeb Eesti looduse mitmekülgseks. Eestit ei läbi laamade kohtumispaiku ehk siin pole suuri maavärinaid, tsunamisid. Tormid ja uputused jäävad võrreldes maailmaga imepisikeseks. Looduse suhtes on siin väga rahulik. Suureks ohuks on tuumaelektrijaamad. Kui juba Trsernoboli katastroof mõjus meile, siis lähematel on veelgi suurem mõju. Kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Soomes, Rootsis ja Venemaal. Tuumakiirguse tagajärjeks võib olla vähk . Kui see mõjub sugurakkudes, siis on tagajärjeks geneetiline väärvorm ehk järglased on mutanteerunud. Mis võiks saada Eestile saatuslikuks kui pole see loodus. On need poliitikud?

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kirjand "Pole lihtne valida elukutset"

Pole lihtne valida elukutset Elukutse ja selle valimine tundub olevat noortele ­ julgetele ent kogenematutele hirmutav. Teadmatus, mis hõlmab juba olemasolevaid mõttealgeid ning kartus neid maha matta, et midagi uut enda jaoks avastada. Miks on elukutse valikut raske sooritada? Iga päevaga aina võimalusterohkemas maailmas on küllaltki keeruline millessegi täielikult süüvida. Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattumine üsnagi lihtne.

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Klassikirjand "Eesti head ja vead"

Klassikirjand ,,Eesti head ja vead" Eesti on arenenud riik Ida-Euroopas, mille rahvaarv küündib 1,3 miljonini. Eesti pindala on ligikaudu 45 000 ruutkilomeetrit, mis on teiste riikidega võrreldes üsna pisike number. Eestimaa ei pruugi olla pindalalt suur, aga see-eest oleme me vaimult suured. Vanust pole samuti palju, kõigest 20 aastat. Eesti riik on sobilik nendele, kes otsivad rahulikku elupaika Euroopas koos toreda elanikkonnaga ja paljude võimalustega äraelatumiseks. Eesti on riik, mis kannab hoolt oma elanikkonna eest nii heas kui halvas. Aga olenemata sellest on eri arvamusi sama palju kui Eestis elanikke. Kõikidel on eri muljed oma kodumaast ning sellega seonduvast elu-olust. Need muljed on seinast seina ja kohati väga vastakad. Eesti näol on tegu arenenud riigiga, mille tugitala põhineb organiseeritusel ja oskuslikul tegutsemisel. Meie riik ei ole iseseisvunud esimest korda. Ajaloo

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks

Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks Vastutus, see on tagajärgede kandmine oma tegude eest. Kas on veel keegi või miski tänapäeval eksisteerimas , et olla julge ja võtta vastutus enda peale ? Ma võin olla Ameerika Ühendriikide president või Indias sunnitööl rassiv laps;negriid,europiid või üldse mongoliid, see ei muuda minu tähtsust sõltuvuse ringist meie maailmas. Absoluutselt kõik on omavahel ühendatud, väike detail võib viia kuritöö lahendamiseni või tekitada uue maailmasõja, kuid kas see detail on selle eest vastutav ? Kui terve vihm on Eesti riigikogu, siis üks vihmapiisk on iga saadik. Meil on kokku sada üks vihmapiiska, kes ei vastuta tegelikult millegi eest. Laiemalt võiks ju ka öelda, et rahvas on see vihmapiisk, kes annab oma hääle valimistel ja on sellise suhtumisega, et minu häälest ei sõltu midagi. Kas tegelikult on ikka nii ? Ei ole, sest kui ei oleks langenud esimene vihmapiisk, siis poleks

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Milleks meile traditsioon?

Uuendused ja traditsioonid on ajast-aega ikka käsikäes astunud ning nagu vennakesed ikka, on kord üks, kord teine tugevam, kui rammu katsuma hakatakse. Tihtipeale peitub võimuvõitluse taga sügavam põhjus ­ kaitsta üht või teist väliste vaenlaste, välisuuenduste eest, kuid siin jääb peale traditsioon. Ta neelab alla kõik uuendused. Kõik saab ühte patta uute traditsioonide nime alla. Teatriuuendustega alustas Kaarel Ird kuldsetel kuuekümnendatel. Veel varem, ammu enne Vabariigi sündi lõi keelt uueks härra Masing, rääkimata siis Kristjan Jaak Petersonist. Ometi näivad tollased uuendused nüüd tolmununa, igavikku vajununa. Neile pole omaks saanud Wikmani poiste surematust. Või äkki ikkagi on? Õnnis õ-täht keerab ju iga välismaise keeleõppija igatpidi sõlme, uuendab tema keelt ja treenib lihaseid. Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda ­ Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi

Kirjandus
thumbnail
37
docx

Kirjutamine - veel ideid

Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine.

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Eestluse olevik ja tulevik

Eestluse olevik ja tulevik Vaadates eestlaste minevikku ja olevikku, siis võime kindlad olla, et eestlased jäävad kaua püsima. Eesti on lühikese ajaga palju arenenud ja samuti käime me pidevalt muu maailmaga kaasas.Me oleme välismaalastele tuntud kui suusa-,laulu-ja tantsurahvas ja muidugi ei saa ka mainimata jätta meie negatiivset poolt ehk siis suure koguse alkoholi tarvitamist.Eestlaste haridustase on olnud pidevalt kõrge , kuid viimasel ajal hakkab ka see langema. Olenemata raskustest ma tean, et me saame alati kõigega hakkama, kuna oleme siiski ühtehoidev rahvas ja usun, et paljudki tunnevad eestluse üle uhkust. Eesti on äärmiselt väike riik. Seda rahvaarvult kui ka pindalalt. Vaatamata sellele leidub ka meie riigis palju ütlemata häid sportlasi ja talente. Juba ammustest aegadest saati saame olla uhked oma olümpiavõitjate üle. Tänapäeval on Eesti mainet tõstnud nii suusatajad, kergejõustiklased, sõudjad ku

Kirjandus



Lisainfo

kirjand

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun